Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Asjaolud ja hageja nõue Poolte vahel oli sõlmitud 10.06.2013. a. järelmaksu müügileping, mille alusel hageja müüs kostjale kaupu maksumusega 1 209 eurot. Hageja esitas kostjale kokku arved summas 1 121,86 eurot, mis hagiavalduse esitamise seisuga on tasumata. Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 1 121,86 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot ning viivise 2,54 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 105 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud 45 eurot. Kostja vastus Kohtule 11.09.2014. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista, kostja on raske puudega invaliid. Kostja kasutab ravimeid ja tehingutest aru ei saa. Kohtu põhjendused 23.09.2014. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud 10.06.2013. a. järelmaksuga müügileping, mille hageja müüs kostjale kaupu maksumusega 1 209 eurot. Hageja esitas kostjale kokku arved summas 1 121,86 eurot, mis hagiavalduse esitamise seisuga on tasumata. Kostja ei eita võlgnevust, kuid lepingu sõlmimisel ei saanud kostja aru tehingu tähendusest, kuna on raske puudega invaliid, kellel puudub töö ja sissetulek. Kohtu hinnangul ei vabasta kostja esile toodud asjaolud kostjat oma lepinguliste kohustuste täitmisest hageja ees. Vaidlusalune leping on sõlmitud 10.06.2013 a. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, et seisuga 13.02.2014. on kostja olnud XXXAS töötaja ning alates 03.03.2014. a kostja end töötu ja tööotsijana arvele võtnud Eesti Töötukassas. Kohtu Infosüsteemis puuduvad andmed selle kohta, et kostja teovõimet oleks piiratud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus veenvaks kostja väiteid selle kohta, et ta järelmaksuga müügilepingut sõlmides ei saanud aru tehingu tähendusest. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue on põhjendatud. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 13 on kostja kohustatud tasuma ka võla sissenõudmise kulud summas 40 eurot. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 1 161,86 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud tasumata põhisummalt viivist kooskõlas VÕS § 113 lg 1 ja lepingu punkt 3, mille kohaselt oli makse mittetähtaegse tasumise korral viivis 0,15% tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas. Kokku moodustab 2,54 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Kohus on seisukohal, et arvete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 405 lg 1 p 3 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu (s.h. riigilõiv 150 eurot) täies ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.