Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.10.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-50285
Tsiviilasi
M-MM ja K-CM suurendamiseks
hagi AM vastu elatise
1597,75 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.05.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M-MM (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXXX XXX XXX-XX, XXXXXXX)
K-CM (IK
XXXXXXXXXXX,
elukoht
XXXXXXXXX XXX XXX-XX, XXXXXXX)
Hagejate seaduslik esindaja KM, lepinguline esindaja Tiina Pill Kostja AM (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-X XXXXXXX), lepinguline esindaja Peeter Malve
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 23.05.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.
Ringkonnakohtu menetluskulud jätta AM kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.M-MM ja K-CM esitasid 12.03.2014 hagi Harju Maakohtusse AM vastu elatise suurendamiseks kuni elatise miinimummäärani.
2.Vastavalt Harju Maakohtu 09.05.2012 kohtuotsusele kohustus kostja maksma hagejatele elatist: 10.02. - 31.12.2011 - 139,01 eurot kuus ja alates 01.01.2012 kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kuni keskhariduse omandamiseni 145 eurot kuus. Seega on kohtuotsusega hagejatele makstav elatis käesoleval ajal alla riigi poolt kehtestatud miinimummäära. Hagejate igakuised vajadused on muutunud suuremaks. Hagejate esindaja arvates ei ole väljamõistetud elatis enam piisav laste vajaduste katmiseks. Viimastel aastatel on suurenenud esmatarbekaupade ja kommunaalteenuste hinnad. Samuti on muutunud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Üksnes seadusega sätestatud elatise miinimummäära suuruse muutmine ei ole piisav alus väljamõistetud elatise muutmiseks. Hagejad ei ole tõendanud, et kostjal on võimalik senisest rohkemal määral maksta. Kohtuistungil kostja selgitas, et tal on võimalik kahele lapsele maksta kokku 300 eurot kuus. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 23.05.2014 otsusega hagi. Kohus suurendas 09.05.2012 kohtotsusega välja mõistetud igakuise elatise suurust kuni 177,50 euroni mõlema hageja kasuks. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
5.Kohus leidis, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise
ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hagejad tuginesid elatise suurendamise nõude esitamisel asjaolule, et 09.05.2014 kohtuotsusega välja mõistetud elatis on väiksem seaduses sätestatud minimaalmäärast. Hagejate igakuised vajadused suurenevad seoses hagejate kasvamisega ja elu kallimaks muutumisega.
6.PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2014 - 355 eurot kuus. Seega ei tohi elatis olla 2014 aastal väiksem kui 177,50 eurot. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Minimaalmäär on mõeldud lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks.
7.Kohus leidis, et laste vajadused on muutunud ning elatise suuruse muutmine on ka põhjendatud seetõttu, et kostja maksab elatist alla minimaalmäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohasel oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Praegusel juhul ei esinenud alust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu või esineks muid kaalukaid põhjuseid elatise maksmiseks alla miinimummäära. Apellatsioonkaebus
8.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata või saata tsiviilasi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks. Menetluskulud jätta vastustajate kanda.
9.Maakohus rikkus oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning kohaldas ebaõigesti perekonnaseadust osas, mis võimaldab elatist välja mõista alla seaduses sätestatud alamäära. Maakohus on otsusest jätnud kõrvale asjaolu, et kostja ülalpidamisel oli kokku 3 alaealist last ning ta peaks oma palgast ka ennast suutma kuidagi ära elatada. Maakohus ei ole hinnanud, kas ja kuivõrd tingib elatise muutmist asjaosaliste muutunud vajadused või võimalused.
10.Maakohtu otsuse põhjendused on sisult konkureerivad PKS § 102 lg 2 kolmanda lausega, mille sisu kohaselt alla alamääras elatise väljamõistmisel on mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
11.PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Kummagi vanema kanda tuleb jätta selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.
12.Kostja sissetulekud ning üldine varaline seis ei ole vahepeal positiivses suunas muutunud võrreldes varasema olukorraga. Kostja ei ole suutnud tasuda isegi varasema kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatist täiel määral, mistõttu on sunnitud jätkuvalt taluma täitemenetluse koormat ning tasuma sellega seoses lisakoormusena ka täituri tasu. Kostja palgast jääb talle peale täitemenetlusega seotud mahaarvamisi enese ülalpidamiseks alles vaid 177,50 eurot kuus, millest peab ta tasuma veel hagejatega kooselu ajal võetud arvelduskrediidi võlgu, mida võeti toimetuleku kindlustamiseks. Seega, kui hagejate vajadused ongi muutunud, tuleb vaadata kas ja kuivõrd saavad nad
oma vajadusi ema arvelt rahuldada. Kostja toimetulek sõltub tänasel päeval suuresti tema elukaaslasest, kes teda materiaalselt toetab. Kostjal ei ole võimalik praegusest ka objektiivselt enam teenida, tal pole mingeid väljavaateid praegusest paremale töökohale.
13.Hagejad ei ole tõendanud, et nende mõistlikud vajadused on suuremad võrreldes varasemalt väljamõistetud elatise ajal valitsenud olukorraga. Tuleb ka arvestada, et esialgsest elatise väljamõistmisest on möödunud väga vähe aega, mille kestel ei saanud hagejate vajadused nii oluliselt suureneda, et saaks rääkida elatise suurenemise põhjendatud vajadusest. Hagejad ei ole tõendanud mh antud asjas kõige olulisemat- et kostjal on võimalik senisest rohkemal määral elatist maksta.
14.Esialgse elatise väljamõistmise ajal elas üks hagejate õdedest, H-CM koos temaga. Nüüdseks on olukord muutunud ning kõik lapsed kolmekesi elavad ema juures, mistõttu kostja elatise maksmise kohustus on varasema kohtuotsusega võrreldes ühe lapse ülalpidamise võrra suurenenud. Harju Maakohtu menetluses on hetkel tsiviilasi 2-1450286, H-CM-u hagi kostja vastu elatise saamiseks. Olukorras kus kostja sissetulekud on jäänud sisuliselt samaks ning tal on ülalpidamiskohustused rahalises väljenduses suurenenud, ei ole põhjendatud väljamõistetud elatise suurendamine, sest kostjale ei oleks see jõukohane.
15.Kostja on seisukohal, et kui elatise väljamõistmiseks vähemalt minimaalmääras on senise kohtupraktika kohaselt hagejad vabastatud üldisest tõendamiskohustusest, siis elatise suurendamise hagile selline tõendamisest vabastamise praktika enam ei kohaldu. Kostja on suuteline praeguste sissetulekute juures tasuma oma kolmele lapsele 400 eurot kuus. Vastustajate seisukoht
16.Hagejad paluvad jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
17.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
18.PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2014 - 355 eurot kuus. Seega ei tohi elatis olla 2014 aastal väiksem kui 177,50 eurot.
19.Ebaõige on kostja seisukoht, et elatise suurendamise nõude esitamisel elatise miinimummäär ei kehti. Miinimummäär on mõeldud lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks ja seetõttu pole vajalik lapsele tehtavaid kulutusi eraldi välja tuua ja hinnata. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus üksnes mõjuval põhjusel välja mõista elatise alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Sellisteks mõjuvateks põhjusteks ei ole kostja poolt välja toodud asjaolud, et tal on väike palk ja muid rahalisi kohustusi, mistõttu laste ema võiks kanda suurema osa laste ülalpidamiskuludest. Selliseks mõjuvaks põhjuseks ei ole ka asjaolu, et esialgse elatise väljamõistmise ajal elas üks hagejate õdedest, H-CM koos kostjaga, kuid nüüd elavad kõik lapsed kolmekesi ema juures. Laste arv, kellele kostja on kohustatud andma ülalpidamist, ei ole muutnud. HCM vajas ülalpidamist ka siis, kui ta elas kostja juures. Menetluskulude jaotus ja selgitus
20.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.