Kohtulahend

ke1 vastu, kuna korteri nr X liitmine maja küttesüsteemiga ei ole kaasomandi oluline muutmine nimetatud sätte mõttes. Puudutatud isikute seisukoht Puudutatud isikud vaidlesid avaldajate nõudele vastu. Puudutatud isikud olid seisukohal, et avaldajad ei saa eeldada, et konkludentselt on maja küttesüsteemi oluliseks muutmiseks antud nõusolek. Kaasomanikud on andnud nõusoleku korteri liitmiseks maja keskküttesüsteemiga, aga seda eelnevalt heakskiidetava projekti alusel. Järeldades, et kaasomanikud ei ole ise omavoliliselt rajatud ühendust jõu-meetoditega eemaldanud, ei tähenda, et kaasomanikud on konkludentselt väljendanud kokkulepet kaasomandi oluliseks muutmiseks. Kaasomanikud on jätkuvalt seisukohal, et omavoliliste torude paigaldaja või selle tellija peab ise need sealt eemaldama. Ehitusprojektis ei ole ette nähtud sellist lahendust, mis takistab teistel kaasomanikel suitsulõõride kasutamise. Asjaõigusseaduse § 74 lg-st 1 lähtuvalt võib kaasomandis olevat asja oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Küttetorude paigaldamine suitsulõõridesse takistab nende sihipärast kasutust. Avaldajate küttesüsteemi torude poolt on hõivatud maja lõõrid, mida puudutatud isikud sooviksid kasutada kaminate paigaldamise korral ning avaldajate liitumine küttesüsteemiga on põhjustanud selle tasakaalust välja langemise. Maakohtu määrus 25.08.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus avaldajate avalduse korteri kütmiseks takistuste mittetegemiseks kohustamiseks ja kohustas puudutatud isikuid – Tallinnas XXXXXX XXXX X asuva kinnistu kaasomanikke – mitte tegema takistusi korteri asukohaga XXXXXX XXXX X-X kütmiseks hoones paikneva keskküttesüsteemi abil. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohus märkis, et lahendab avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. Samuti märkis kohus, et nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest kuulub XXXXXX XXXX X kinnistu AH, AK, IF, AK, AK, ME, Design Police Department OÜ, EM-Invest OÜ, MV, MR ja RT kaasomandisse (kd I lk 7-9). Avaldajatele kuulub sellest reaalosana XXXXXX XXXX X korter nr X. Tsiviilasjas puudub vaidlus, et 01.10.2013 alanud kütteperioodil avaldajatele enam XXXXXX XXXX X ühisküttesüsteemist kütet ei võimaldatud, millest tulenevalt avaldajad pöördusid nõudega kohtusse. Kohus märkis, et antud juhul on tegemist kaasomanike vahelise vaidlusega, mistõttu kuulub kohaldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 72, mis reguleerib kaasomandisse kuuluva asja kasutamist ja valdamist. Kohus leidis, et AÕS § 72 lg-st 3 tulenevalt on avaldajatel sarnaselt teiste kaasomanikega õigus liituda majas oleva küttesüsteemiga ning avaldajatel on õigus küttesüsteemi kasutada samas mahus, mis teisedki kaasomanikud, tingimusel, et see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kohus oli seisukohal, et antud juhul ei ole puudutatud isikud tõendanud, et avaldajate liitumine ühtse küttesüsteemiga takistaks mingil viisil teiste kaasomanike poolset küttesüsteemi kasutust. Seoses puudutatud isikute vastuväitega, et avaldajate küttetorud, mis on veetud läbi XXXXXX XXXX X asuva hoone korstna lõõri, takistavad puudutatud isikutel oma korteritesse kaminaid rajada, märkis kohus, et antud juhul on puudutatud isikud esitanud küll selgitusi selle kohta, et osa puudutatud isikutest sooviksid oma korteritesse kaminad rajada, kuid kohtule ei ole esitatud materjale, millest ilmneks, et mõni puudutatud isikutest oleks reaalselt asunud omale kaminat rajama ning ehituse lõpuleviimist takistaks just avaldajate korterist tulev ja hoone korstna ühte lõõri läbiv küttetoru. Kohus oli seisukohal, et eeltoodust

tulenevalt ei ole tõendatud, et avaldajate korteri küttetorud takistaksid teiste kaasomanike kaaskasutust. Kohus leidis, et tulenevalt AÕS § 72 lg-st 5 on avaldajatel kui XXXXXX XXXX X hoone kaasomanikel õigus nõuda, et ühise küttesüsteemi kasutamine toimuks ka vastavalt nende huvidele. Samuti on neil tulenevalt AÕS § 72 lg-st 5 alus eeldada, et teised kaasomanikud käituvad hea usu põhimõttest lähtuvalt ega kahjusta nende õigusi. Kohus oli seisukohal, et olukorras, kus puudutatud isikud panid 30.09.2013 toimunud koosolekul tehtud otsusega avaldajad fakti ette, et alates 01.10.2013 algavast kütteperioodist avaldajate korteri kütmist hoone ühisküttesüsteemi kaudu ei võimaldata, ei olnud tegemist hea usu põhimõttega kooskõlas oleva käitumisega. Puudutatud isikud olid küll küttesüsteemiga seotud nõudmisi varasemalt esitanud XXXXXX XXXX X-X endisele omanikule, kuid nimetatud asjaolu ei olnud puudutatud isikutel alust laiendada ka avaldajatele, kes olid korteri omanikud olnud üksnes alates 19.03.2013. Hea usu põhimõttest lähtudes oleksid puudutatud isikud pidanud andma avaldajatele täiendava tähtaja küttesüsteemiga seotud probleemide lahendamiseks enne, kui nende juurdepääs ühisele küttele suleti. Seoses asjaoluga, et puudutatud isikute väidete kohaselt on avaldate liitumine ühise küttesüsteemiga põhjustanud selle tasakaalust välja langemise, märkis kohus, et puudutatud isikud ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest ilmneks, et enne avaldajate liitumist oli küttesüsteem probleemideta tasakaalus ning maja soojapidavus parem. Kohus osundas, et nähutvalt OÜ Vikingarendus koostatud XXXXXX XXXX X korterelamu keskkütte magistraalide ja püstikute skeemist (kd I lk 22-33) on korteri nr X küttesüsteem osa maja ühtsest küttesüsteemist. Samas on skeemile lisatud seletuskiri, millest ilmneb, et ülesmõõdistamise ja visuaalse hindamise tulemusel on pärast skeemi koostamist võimalik teha projekt püstikute tasakaalustus ventiilide arvutamiseks ja paigaldamiseks, et tagada maja keskkütte süsteemi normaalne toimimine. Kohus oli seisukohal, et kõnealune dokument viitab, et majas vajab küttesüsteem tervikuna uuendamist ning probleeme esineb ka mujal kui üksnes avaldajate korteriga seonduvalt. Samuti ilmneb Termopildi poolt koostatud XXXXXX XXXX X termograafilisest ülevaatusest (kd II lk 46-79), et XXXXXX XXXX X hoonel on tervikuna probleeme soojapidavusega. Nähtuvalt termograafilise ülevaatuse alapunktist järeldused (kd II lk 78-79) on soojapidavus vähene tulenevalt asjaolust, et hoone tuuletõkke kiht on ebakvaliteetselt paigaldatud, seinad vajaksid soojustamist jms. Seega puudub alus asuda seisukohale, et maja soojustuse või küttesüsteemi tasakaalu ning muud probleemid on põhjustanud avaldajate liitumine ühisküttesüsteemiga. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-13-14 p-s 10 asunud seisukohale, et AÕS § 72 lõiget 5 kohaldades tuleb vaidlus lahendada kaasomanike huvidest lähtudes. Kohus peab asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele. Antud juhul tuleb kohtul kaaluda avaldajate huvi ühisküttesüsteemist kütte saamiseks ja puudutatud isikute huvi seoses asjaoluga, et avaldajate korterist tulevad torud läbivad üht hoone korstna lõõri. Kohus oli seisukohal, et antud juhul kaaluvad avaldajate huvid puudutatud isikute huvid üles. Kohus on eelnevalt selgitanud, et avaldajatel on tulenevalt asjaolust, et ka nemad on XXXXXX XXXX X kaasomanikud teiste kaasomanikega võrdne õigus tarbida ühist küttesüsteemi. Samuti on kohus käsitlenud asjaolu, et puudutatud isikud ei ole tõendanud, et ühe korstna lõõri hõivamine avaldajate korteri küttetorude poolt oleks takistanud neil kamina ehitamist. Menetluskulude jaotuse osas tugines kohus TsMS § 172 lg-le 1 ja leidis, et antud juhul on põhjendatud kõigi menetlusosaliste menetluskulude jätmine nende endi kanda, kuna lahend on küll tehtud eelkõige avaldajate huvides, kuid käesolev kohtuvaidlus toimus kõigi kaasomanike

huvidest lähtuvalt. Kohus pidas eelviidatud menetluskulude jaotust käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades õiglaseks. Määruskaebus 09.09.2014 esitatud määruskaebuses paluvad avaldajad tühistada Harju Maakohtu 25.08.2014 määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldajate poolt kantud menetluskulud puudutatud isikute kanda. Avaldajad märkisid, et TsMS § 172 lg 1 annab kohtule võimaluse jätta menetluskulud poolte endi kanda kui ka teha menetluskulude kandmine kaotaja poole kohustuseks. Seejuures peab kohus lähtuma nimetatud sättes toodud kriteeriumitest, mille kohaselt kohus võib jätta menetluskulud mõne menetlusosalise kanda, kui see on õiglane, mh kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leidis, et antud juhul on põhjendatud kõigi menetlusosaliste menetluskulude jätmine nende endi kanda, kuna lahend on küll tehtud eelkõige avaldajate huvides, kuid käesolev kohtuvaidlus toimus kõigi kaasomanike huvidest lähtuvalt. Seejuures jättis maakohus avaldajate hinnangul tähelepanuta, et enamus kaasomanike vahelisi vaidlusi on vaidlused, milles tehtud lahendid on kokkuvõttes kõigi osapoolte huvides. Puudutavad ju need vaidlused kaasomanike kasutusõigusi ja õigustega seotud kohustusi ühiste asjade suhtes. Kohus jättis samuti tähelepanuta analoogsetes hagita asjades väljakujunenud kohtupraktika, mille kohaselt menetluskulusid kannab kaotaja pool (nt Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-14-10472). Avaldajad on seisukohal, et menetluskulude jätmine kõigi menetlusosaliste kanda on avaldajate suhtes ebaõiglane. Kohus tuvastas, et oktoobris 2013 külmade ilmade saabumisel seati avaldajad fakti ette, et korteri kütmist keskküttesüsteemi abil neile ei võimaldata. Määruse kohaselt luges kohus taolist teguviisi hea usu põhimõtte vastaseks. Kohus ei võtnud arvesse, et avaldajad ei ole juristid ning kirjeldatud kriitilises olukorras pidid nad selguse saamiseks ja oma õiguste maksma panemiseks pöörduma õigusnõustaja poole. Kohus rahuldas avaldajate esialgse õiguskaitse taotluse, mille rahuldamine oli ka puudutatud isikute huvides, kuna see võimaldas ära hoida suurema kahju (mis tekiks kallima kütteliigi – elektri – kasutamisel korteri kütmiseks) tekkimise. Seega õigusnõustaja kasutamine antud juhul oli vältimatu, vajalik ja kasulik. Ainuüksi 16.12.2013, 23.01.2014 toimunud kohtuistungitel osavõtuks kulus pooltel ja kohtul vähemalt 6 tundi. Arvestades maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid, põhjustasid Harju Maakohtusse pöördumise just puudutatud isikud, kes tegutsesid kollektiivselt avaldajate vastu, rikkudes seejuures seadust ja hea usu põhimõtet. Maakohus jättis arvestama ka selle, et puudutatud isikute kui menetlusosaliste käitumine menetluses põhjustas menetluse venimise. Menetluse kestel esitasid puudutatud isikud põhjendamatuid väiteid, jättes need nõuetekohaselt tõendamata. Teiste hulgas jätsid puudutatud isikud tõendamata väite, et avaldajad olid teadlikud korteri X kütteprobleemidest, samuti väite, et korteri X omavoliline ühendamine küttesüsteemiga põhjustas süsteemi tasakaalust väljumise. Nimetatud põhjendustel on avaldajad seisukohal, et Harju Maakohtu 25.08.2014 määrus menetluskulude osas ei ole õiglane, ei vasta asjas tuvastatud faktilistele asjaoludele ega seadusele. Vastus määruskaebusele Puudutatud isikud ME, AK, AK, IF, AK, AH, EM-INVEST OÜ ja Design Police Department OÜ esitasid vastuse määruskaebusele, milles palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik

Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 25.08.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda. Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja seda, et vaidlustatud maakohtu lahend on tehtud eelkõige avaldajate huvidest lähtuvalt, oleks puudutatud isikute suhtes ebaõiglane menetluskulude üksnes puudutatud isikute kanda jätmine. Määruskaebuse väide, mille kohaselt on maakohus jätnud menetluskulude jaotamisel tähelepanuta analoogsetes hagita asjades väljakujunenud kohtupraktika, ei võimalda asuda menetluskulude jaotamisel maakohtu leitust teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus selgitab, et ei maakohus ega ka ringkonnakohus käesolevas määruskaebusmenetluses ei ole menetluskulude jaotamisel seotud maakohtu varasemates lahendites esitatud seisukohtadega. Eeltoodut ja konkreetse tsiviilasja asjaolusid arvesse võttes saab maakohtu poolt ettenähtud menetluskulude jaotust pidada õiglaseks, mistõttu tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.