Kohtulahend

apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus 01.09.2014, kui Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 03.09.2014 esitas hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 5324,16 eurot. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulud 4474,16 eurot ja riigilõiv 850 eurot. Kassatsioonimenetluses hageja menetluskulusid ei kandnud. Hageja on käibemaksukohustuslane ja ei taotle seetõttu menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist. Hageja kinnitusel on menetluskulud seotud antud asja menetlusega. Hageja avaldus sisaldab aruannet, milles on kirjeldatud õigusabitoiminguid ja nendeks kulunud aega. Hageja taotleb TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastuväited avaldusele Kostja vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Määruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Harju Maakohus 09.12.2013 otsusega rahuldas hagi täies ulatuses. Menetluskulud jäid kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.04.2014 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus 01.09.2014, kui Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohtule 03.09.2014. Seega on hageja avaldus esitatud tähtaegselt. Hageja on menetluses hagi esitamisel tasunud riigilõivu 850 eurot. Kuna riigilõiv on menetluskulu, tuleb kostjal hagejale hüvitada riigilõiv 850 eurot. Maakohus juhib tähelepanu, et Riigikohtu Üldkogu 26.04.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistati mh Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Vajalik on hinnata ka lahendatud tsiviilasja keerukust ja menetlusele kulunud aega. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Esitatud aruande kohaselt on hagejale osutatud maakohtu menetluses õigusabi 27 tunni ja 35 minuti ulatuses. Ringkonnakohtus 6 tunni ja 50 minuti ulatuses. Kokku 34 tunni ja 25 minuti ulatuses.

Maakohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Hinnates kuluaruandes kirjeldatud ja hageja esindaja poolt käesoleva kohtumenetluse raames teostatud õigusabitoiminguid, leiab kohus, et kostja ei pea hagejale hüvitama hagejale nende toimingute eest, mis on seotud hagejale positiivse kohtuotsusega (maa- ja ringkonnakohtu kohtuotsuste läbitöötamine kokku 1 tund ja 40 minutit). Ülejäänud aruandes kirjeldatud toimingud vastavad toimiku materjalile (sh istungite aeg nähtub protokollist) ja nendele kulutatud aeg on maakohtu hinnangul olnud vajalik ja põhjendatud. Kokku on maakohtu hinnangul osutatud hagejale põhjendatud ja vajalikku õigusabi seega 32 tunni ja 45 minuti ulatuses. Hageja esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) (vt ka Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja õigusabi tunnihinnale ja maakohtu hinnangul ei ole tunnihind ka ülemäärane. Kuna hageja esindaja poolt osutati hagejale põhjendatud ja vajalikku õigusabi 32 tunni ja 45 minuti ulatuses, moodustavad hageja põhjendatud õigusabikulud 4257,49 eurot, summa on ilma käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohustuslane ja ei taotle menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada 5107,49 eurot, millest riigilõiv 850 euro ja põhjendatud õigusabikulud 4257,49 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse. Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.