Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Condor Inkasso OÜ esitas 13.05.2014 hagi U. A.i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks alates xxx. Kohus edastas 26.05.2014 kostjale kohtunõude esitada kirjalik seisukoht kohtualluvuse kohta. Tsiviilasja materjalide kohaselt väljastas 02.10.2014 AS Omniva kohtule Suurbritannia postiadministratsiooni teatise, mille kohaselt on kohtunõue (saadetis RR240368227EE) adressaadile (kostjale) väljastatud 02.06.2014.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1(3)

2-14-19096 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 7 kohaselt kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati, kohaldatakse menetlusse võtmisest keeldumisel käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatut. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Määrus). Kuna Määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja järelikult tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda Määruse regulatsioonist. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja alates xxx Määruse nr 44/2001 artiklis 2 on sätestatud kohtualluvuse üldpõhimõte, st. asi allub selle liikmesriigi kohtule, kelle territooriumil on kostjal alaline elukoht. Viidatud määrus sätestab sellest üldpõhimõttest kõrvale kaldudes kohtualluvuse erinormid vaid ammendavalt loetletud juhtudeks, mil kostjat võib või tuleb - vastavalt asjaoludele hageda teise liikmesriigi kohtus. Sätteid kohtualluvuse erijuhtumite kohta tuleb tõlgendada kitsalt ning tõlgendus ei tohi kaugemale minna määruses nr 44/2001 otseselt ette nähtud juhtudest (Euroopa Kohtu 12.05.2011 otsus kohtuasjas C-144/10 p 30). Hageja esitas kostja, kui pärija (üldõigusjärglus) vastu korteriomandiseaduse alusel majandamiskulude võlgnevuse nõude ning kohtualluvuse erinormid, sh. kinnisvara asukohajärgne kohtualluvus (määruse artikkel 22 p 1) ei ole kohaldatavad. Riigikohus on rahvusvahelise kohtualluvuse osas selgitanud, et kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule (RKTKo 32-1-123-12 p 12). Kohus edastas 26.05.2014 kostjale aadressi lxxx kohtunõude ja andis tähtaja 21 päeva kirjaliku seisukoha esitamiseks kohtualluvuse osas. Kostja sai kohtunõude kätte 02.06.2014, kuid ei ole oma seisukohta esitanud, st. ei ole kohtule vastanud. Kostja tegelikuks alaliseks elukohaks on Suurbritannia, mistõttu tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Määrusega ettenähtud ainupädevus on antud juhul Ühendkuningriigi pädeval kohtul. Olukord oleks muutumatu ka juhul, kui käsitleda kostjat tarbijana, kelle vastu võib menetluse algatada ainult selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija alaline elukoht (Määruse artikli 16 lõige 2). Kuna asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab hagi koos lisadega hagejale. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus märgib, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, võimaldatakse võlausaldajatel standardblankettide alusel toimiva ühtse menetluse käigus sisse nõuda oma vaidlustamata tsiviil- ja kaubandusalased nõuded. Kõnealust määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (v.a Taani). Kohtu ette ilmumine ei ole kõnealuse määrusega nõutav. Nõude esitaja peab esitama üksnes oma taotluse, pärast mida jätkub menetlus omasoodu. See ei nõua nõude esitajalt täiendavaid formaalsusi ega sekkumist. Määruse rakendamist puudutav teave ja kasutajasõbralik 2(3)

2-14-19096 vahend blankettide täitmiseks on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonnaportaalis http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/epo_filling_et.htm . Menetluskulud TsMS § 173 lg 3 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, jäävad menetluskulud hageja kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.