lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-36375/96

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-36375/96
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2742
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts TRANSSERVIS-N10338071Optimus Systems AS11096397(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-36375

Tsiviilasi

AS-i Transservis-N hagi Optimus Systems AS-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3006,07 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. novembri 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i Transservis-N apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): AS Transservis-N (registrikood: 10338071; asukoht: Narva Rahu 4a), esindaja Vladimir Mižui Vastustaja (kostja): AS Optimus Systems (registrikood: 11096397; asukoht: Tallinn Meistri 10), esindaja advokaat Aleksandr Kostjukevitš

1.Tühistada Viru Maakohtu 25. novembri 2013. a otsus

esindajad

RESOLUTSIOON

ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista AS-ilt Optimus Systems AS-i Transservis-N kasuks välja 3006,07 eurot (kolm tuhat kuus eurot, 07 senti).

2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus

Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta AS-i Optimus Systems kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.AS Transservis-N esitas 19.11.2012. a hagi AS-i Optimus Systems vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja esindaja A.R 30.01.2012 ekirjavahetuse teel töövõtulepingu veoautode tolliterminali autovärava operaatorteenuse osutamiseks Narvas Tuleviku tänaval alates 31.01.2012 kuni 01.02.2012 hinnaga 5,8 eurot tunnis. Kostja huvi oli hagejalt teenuse saamiseks kuni autovärava automaatsüsteemi valmimiseni. E-kirjavahetuse teel 31.01.2012, 06.02.2012, 13.02.2012, 21.02.2012, 08.03.2012, 21.03.2012 pikendasid kostja esindaja A.R ja hageja korduvalt nimetatud teenuse osutamise tähtaega kuni 17.04.2012. Kostja tasus hagejale 01.03.2012 esitatud arve nr 021 alusel alates 31.01.2012 kuni 29.02.2012 osutatud teenuse eest 30.03.2012 5011,20 eurot. Perioodi eest 01.03.2012 kuni 31.03.2012 hageja poolt 31.03.2012 esitatud arvet nr 055 summas 5178,24 eurot kostja tasunud ei ole. Vastavalt arvele nr 055 osutas hageja kostjale teenust 31 ööpäeva jooksul, kokku 744 tundi. Vastavalt kostja pakutud hinnale 5,8 eurot tunnis, moodustab tasu osutatud teenuse eest 4315,20 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 863,04 eurot, kokku 5178,24 eurot. 28.01.2013 avaldusega suurendas hageja põhinõuet 2839,68 euro võrra (tl 41-42). Nõude suurendamise põhjenduste kohaselt jätkas hageja ajavahemikul 01.04.2012 kuni 17.04.2012 värava operaatorteenuse osutamist kostjale, esitades 18.05.2012 kostjale arve nr 073 summas 2839,68 eurot. Kostja arvet ei tasunud.
2.Viru Maakohtu 04.09.2013 määrusega kinnitati tsiviilasjas nr 2-12-36375 hageja ja kostja vaheline kompromiss, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 01.03.2012 kuni 29.03.2012 (kaasa arvatud) osutatud teenuse eest 4 844,16 eurot ja 151,04 eurot hageja makstud riigilõivust. Pooled lugesid nõude perioodi eest 01.03.2012 kuni 29.03.2012 rahuldatuks ning avaldasid soovi menetluse jätkamiseks nõude osas, mis puudutas hageja

poolt kostjale teenuse osutamist ajavahemikul alates 30.03.2012 kuni 17.04.2012 ning selle eest tasumist.

3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal puudub õigus nõuda tasu pärast 29.03.2012 osutatud teenuse eest, kuna poolte vahel puudus kokkulepe teenuse osutamiseks kuni 17.04.2012. Kostja andis alati e-kirjaga teada täpse kuupäeva, mis ajani soovis ta teenust saada ja tellis kostja teenust kindlaks perioodiks. 21.03.2012 e-kirjaga andis kostja teada, et teenust on vaja „kuni järgmise nädala keskpaigani“ (s.o 27.-29. märtsini 2012) ja autovärava avamise automaatne süsteem hakkab tööle sama nädala reedest, s.o 30.03.2012. a. Alates 30.03.2012 kuni 17.04.2012 puudusid hagejaga igasugused lepingulised suhted. Kostja poolt ehitatav automaatne süsteem sai valmis 2012 septembris Politsei- ja Piirivalveametile üleandmisega. Hageja poolt teenuse osutamine pärast 29.03.2012 kvalifitseerub käsundita asjaajamisena ning hageja poolt soodustatud isikuks võib olla Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu. Tegemist ei ole kostja, vaid avaliku huviga.

MAAKOHTU LAHEND

4.Viru Maakohus jättis 25.11.2013. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud AS-i Transservis-N kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale veoautode tolliterminali autovärava operaatori teenuse eest perioodi 30.03.2012-17.04.2012 eest. Viimasega seostab hageja automaatse süsteemi valmimise ja lepingu lõppkuupäeva. Pooled ei vaidle selle üle, et pooltevaheline suhtlus lepinguga seotud küsimustes toimus e-kirjavahetuse teel. Hageja esitatud meilidest nähtub, et 27.01.2012 alanud lepingueelsete läbirääkimiste käigus küsis kostja hagejalt nõusolekut Tuleviku tänava autovärava operaatoriteenuse osutamiseks kuni automaatse süsteemi valmimiseni, näidates esialgse tähtajana 07.02.2012. 30.01.2012 vastuses aktsepteeris kostja hageja ettepanekut teenuse osutamiseks kuni automaatse süsteemi valmimiseni. Pooled jõudsid 30.01.2012 kokkuleppele operaatorteenuse jätkamiseks hageja poolt alates 31.01.2012 (kuni 30.01.2012 osutas hageja samasisulist teenust samas asukohas Politsei- ja Piirivalveametiga sõlmitud kokkuleppe alusel) kuni 01.02.2012 kella 12.00-ni, hinnaga 5,8 eurot tunnis (tl 11). Pooltevahelise suhtluse käigus teavitas kostja hagejat teenuse igakordsest pikendamisest järgmise tähtpäevani (tl 12, 13, 14, 15). Kostja on lepingu pikendamise vajadust hagejale enamusel kordadest ka põhjendanud, mille hageja omakorda valveteenuse jätkamisega heaks kiitis. Tehingu kehtivust sõltuvalt kolmanda isiku nõusolekust pole hageja nõude asjaoluna esile toonud. 21.03.2012 pikendas kostja hageja viibimist väravas veel „järgmise nädala“ keskpaigani (04.09.2013 kinnitatud kompromissi kohaselt kuni 29.03.2012) ja teavitas ühtlasi hagejat, et kostja poolt loodav automaatne süsteem on valmis iseseisvaks tööks alates reedest, s.o 30.03.2012 ning nädalavahetusel saab olema süsteemi esmane iseseisev test. Seega lõppes pooltevaheline leping kokkulepitud tingimusel. Täpsem informatsioon pidi teate kohaselt kostjale edastatama esmaspäeval, s.o 02.04.2012. Esitatud asjaoludest on võimalik järeldada, et nädalavahetusel läbiviidud testi tulemuste põhjal võis kostjal tekkida uuesti vajadus hageja teenuse järele, mille osas poolte vahel kujunenud praktika kohaselt, s.o e-kirjavahetuse teel, oleks võinud toimuda tahteavalduse esitamine hagejale uue lepingu sõlmimiseks. Sõltumata testi tulemustest ei saanud hageja aga lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt seda kostjalt eeldada. Üldjuhul ei ole isikutel lepingu sõlmimise kohustust VÕS § 9 lg 1 tähenduses (RK asi nr 3-2-1-25-08). Kostja poolt ehitatav automaatne süsteem sai valmis 2012 septembris, millal toimus selle üleandmine Politsei- ja Piirivalveametile (tl 145), mistõttu on alusetu hageja väide, et teenuse

osutamise lõppes seoses süsteemi valmimisega 17.04.2012. Asjas ei oma tähtsust tunnistaja T.S ja tunnistaja J.K ütlused automaatse süsteemi valmiduse kohta. Tunnistajate näol on tegemist lepinguvälise isikuga ning nende ütlused ei oma tähtsust lepinguga kokkulepitud tähtaja tõlgendamise üle. Süsteemi iseseisvuse tagamise kontrollimiseks tuli mehitatud valve eemaldada (16.04.2012 töökoosoleku protokoll tl 45-48). Õige on kostja väide teenuse lõppemise kohta seoses süsteemi iseseisvalt toimima hakkamise valmidusega. Seda asjaolu kinnitabki 16.04.2012 töökoosolekul toimunu, kus arutati süsteemi iseseisvalt toimima hakkamise probleeme ja kus kostja esindaja viitas asjaolule, et süsteemi tööd takistab inimese kohalolek ning seetõttu tuleks inimene ära kutsuda (tl 45-48). Tunnistaja A.Ri ütlustest nähtub, et kostja esindajana tellis ta hagejalt teenust kuni 29.03.2012. Pärast nimetatud kuupäeva hageja jätkuv viibimine väravas oli tema seisukohalt ebavajalik, kuid samas ei seadnud ta seda ka kahtluse alla, sest oli kindel, et tööd tehakse edasi Optimus Systems AS-i huvides tunnistaja teadmata ja tasumisega probleeme ei teki (tl 168). Tunnistaja ütlused vastuseks hageja küsimustele selle kohta, et kostja poleks saanud loobuda hageja teenustest sellest eelnevalt Politsei- ja Piirivalveametit teavitamata või lepingu lõpetamise kohta sõltuvalt kolmanda isiku nõusolekust on asjassepuutumatud ja kohus jättis need tähelepanuta (vt p 30 viimane lause). Esitatud asjaolusid hinnates jõudis kohus järeldusele, et hageja faktiliselt tegutses kolmandate isikute huvides ja rohkemate ülesannetega, kui nägi ette värava operaatoriteenus. Asjaolu, et hageja muuhulgas värava operaatoriteenust osutas, ei olnud õigussuhte tekkimise aluseks kostjaga. Hagejale oli mõistetav kostja poolt tellitud teenuse olemus ja eesmärk. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta teenuse lõpetamiseks ootas heakskiitu kolmandalt isikult, kuigi arve tehtud töö eest esitas kostjale. Eeltoodust tulenevalt luges kohus tuvastatuks, et kostjal puudus hagejaga leping teenuse osutamiseks Narvas Tuleviku tänava veoautode tolliterminali autoväravas 30.03.2012 kuni 17.04.2012 kella 8.00-ni ning hageja nõue rahuldamisele ei kuulu. Kohus leidis, et käsundita asjaajamise eeldused käesolevas asjas on täitmata. Hageja tegutsemise eesmärgiks oli kohustuste täitmine kolmanda isiku huvides. Hageja sõnul olid tal lepingulised kohustused riigi (Siseministeeriumi kaudu) ees ja autovärava operaatoriteenuse osutamine võis olla seega avalikes huvides (vt p 33). Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.AS Transservis-N esitas 23.12.2013. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole hagihinnaks 8017,92 eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmiti kompromiss, mis kinnitati 04.09.2013 kohtumäärusega ning kostja on tasunud hagejale kompromissi alusel 4844,16 eurot. Kohtuotsus, mille kohaselt jäeti hagi hinnaga 8017,92 eurot rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda, on vastuolus asja materjalidega ning ei ole põhjendatud; 2) on maakohus tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on olnud kokkulepe teenuse osutamiseks, mille tähtaega pikendati. Hageja ja kostja vahelisest kirjavahetusest nähtub, et viimane palus hagejal osutada teenust „kuni automaatse süsteemi valmimiseni“. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et pooltevaheline leping lõppes alates 30.03.2012. E-kirjas 21.03.2012, milles kostja palus pikendada hageja viibimist väravas veel järgmise nädala keskpaigani, ei osuta kostja mingisugusele konkreetsele kalendrikuupäevale ning seostab

hagejalt teenuse saamise vajadust automaatse süsteemi testimise tulemustega. Täpsema info lubas kostja esitada esmaspäeval. Kuid mingisugust infot ei esitatud; 3) on kohus ekslikult leidnud, et tunnistajate T.S ja J.K ütlused ei oma tähtsust. Tunnistaja T.S selgitas kohtus, et 2012. aasta aprillikuu esimesel poolel ei saanud automaatne süsteem töötada iseseisvalt. Tunnistaja J.K selgitas kohtule, et automaatse süsteemi töös esinesid probleemid, seetõttu oli vajalik inimese kohalolek. Lepingulised suhted hageja ja kostja vahel jätkusid. Järeldus, et süsteem on valmis töötama iseseisvalt ning inimese võib eemaldada, tehti alles 16.04.2012 koosolekul.

6.AS Optimus Systems vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ekslik apellandi seisukoht selles, et teenust telliti kuni automaatse süsteemi valmimiseni. Poolte e-kirjavahetus (mh hageja 21.03.2012. a e-kiri), 16. aprilli 2012. a koosoleku protokoll,
19.septembri 2012. a üleandmise-vastuvõtmise akt ning A.Ri ütlused kinnitavad, et teenuse osutamine ei olnud seotud süsteemi lõpliku valmimisega, vaid selle iseseisva tööle hakkamise ehk testimise perioodiga; 2) leidis maakohus õigesti, et tunnistajate T.S ja J.Ki ütlustel puudub tähtsus. Nende isikute arvamus sellest, kas värava käsitsi opereerimine oli vajalik või mitte, ei ole asjakohane ning ei mõjuta poolte õigussuhet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 25. novembri 2013. a otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 3006,07 eurot. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole kvalifitseerinud pooltevahelist õigussuhet. Asjaolude kohaselt Optimus Systems AS tellis AS-ilt Transservis-N värava operaatoriteenust hinnaga 5,80 eurot tunnis. Ringkonnakohtu hinnangul sõlmisid pooled lepingu, mis kõige enam vastab käsundi tunnustele. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
9.Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega selles, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et pooltevaheline leping lõppes 30.03.2012. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid lepingu autovärava operaatorteenuse osutamiseks ning pikendasid lepingut korduvalt e-kirjavahetuse teel. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et pooltevaheline kirjavahetus tõendab, et hageja palus osutada teenust kuni automaatse süsteemi valmimiseni. Hageja esitatud e-kirjadest (I kd, tl 12, 13, 14, 15) nähtub, et hageja pikendas pooltevahelist lepingut korduvalt, iga kord teatud perioodi võrra. Esitatud tõenditest ei tulene, et kostja seostas teenuse tellimise automaatse väravasüsteemi lõpliku valmimisega.

Kostja palus 21.03.2012. a kirjas (I kd, tl 15) pikendada lepingut kuni järgmise nädala keskpaigani. Kostja märkis, et süsteem peaks iseseisvalt tööle hakkama reedest ning et nädalavahetusel tehakse esmane iseseisev test. Samas e-kirjas lubas kostja täpsema informatsiooni edastada hagejale esmaspäeval. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostja viimane e-kiri (21.03.2012. a e-kiri) piisavalt selge lepingu pikendamise lõppkuupäeva osas. 21.03.2012. a e-kirjast tuleneb, et kostja ei teadnud isegi, mis kuupäevani lepingut pikendada ning seadis lepingu pikendamise sõltuvusse sellest, kuidas läheb nädalavahetusel automaatse väravasüsteemi testimine. Seetõttu lubaski kostja edastada täpsema informatsiooni esmaspäeval, kuid esmaspäeval täpsemat informatsiooni ei laekunud. Hageja jätkas 30.03.2012. a kuni 17.04.2012 a kella 8.00-ni hommikul väravaoperaatori ülesannete täitmist mahus 17 ööpäeva, maksumusega 167,04 eurot ööpäevas koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõenditega on tõendatud see, et poolte vahel oli tava, et lepingu pikendamine toimub kostjapoolse tahteavaldusega e-kirjavahetuse teel kindla kuupäevani. VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kuna pooltevaheline kirjavahetus (21.03.2012. a e-kiri) teenuse osutamise lõppkuupäeva osas jäi ebaselgeks ning hageja jäi ootama kostja edasisi juhiseid, mida ei laekunud, võis hageja eeldada, et kostja sooviks on see, et hageja jätkab teenuse osutamist. Hageja esitas 28.01.2013. a Narva Piiripunktis 16.04.2012. a toimunud koosoleku protokolli koopia (I kd, tl 45). 16.06.2014. a koosoleku protokollist nähtub, et koosolekul osales AS-i Transservis-N esindaja A.T ja Optimus Systems AS-i esindaja A.R. AS-i Transservis-N esindaja A.T avaldas koosolekul, et inimene peab olema kohal ja jätkama tööd. Optimus Systems AS-i esindaja A.R vastas, et Optimus Systems AS võtaks mehitatud valve maha. A.R lisas: „Nädala oleme katsetanud. Järgmise nädala oleme ilma inimeseta“. Kokkuvõttes otsustati 16.04.2012. a koosolekul, et mehitatud valve võetakse maha homme kell 8.00 hommikul. 16.04.2012. a koosoleku protokollist tuleneb, et pärast 29.03.2012. a jätkas AS Transservis-N teenuse osutamist kostjale. Alles 16.04.2014. a otsustati, et süsteem peaks iseseisvalt töötama ning järgmise päeva kella 8.00-st tuleb mehitatud valve maha võtta. Kostja väide, et koosoleku protokollist ei nähtu nagu oleks kostja nõus hageja poolt teenuse osutamisega 2012. a aprillis, ei ole põhjendatud. 16.04.2012. a koosolekul võeti vastu otsus, et kuna süsteem peaks iseseisvalt töötama, siis ei ole vaja enam inimese kohaolekut ning seetõttu lepiti kokku, et alates järgmise päeva kella 8.00-st lahkub inimene väravast. Järelikult oli kostja nõus sellega, et kuni 17.04.2012. a hommikul kella 8.00-ni osutas hageja teenust kostjale. Ringkonnakohus leiab, et kostja kiitis kaudselt heaks selle, et hageja osutas kostjale teenust alates 30.03.2012. a kuni 17.04.2012. a. Kostja on väitnud, et ta nõudis hagejalt pärast 29.03.2012. a korduvalt hageja töötaja eemaldamist, kuid ei ole seda tõendanud. Järelikult nõustus kostja sellega, et perioodil, mil katsetatakse ja testitakse väravat, osutab hageja kostjale teenust, kui peaks tekkima probleeme värava automaatsüsteemi toimimisega. Asjaolu, et kostja kiitis heaks lepingu pikenemise kuni 17.04.2012. a, tuleneb ka tunnistajate ütlustest. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et tunnistajate T.S ja J.Ki ütlused ei oma käeolevas asjas tähendust. Tunnistaja T.S ütlustest tuleneb, et 2012. a tegeles tõkkepuu avamisega kuni süsteemi käivitamiseni AS-i Transservis-N töötaja. Küsimusele, kas aprillis hakkas automaatsüsteem tööle, vastas tunnistaja, et süsteem ei käivitunud normaalselt. Samuti kinnitas tunnistaja seda, et mehitatud valve lõpetati 17.04.2012. a koosoleku protokolli alusel. Tunnistaja J.Ki ütluste kohaselt ei olnud automaatne süsteem alguses väga töökindel ning

vajas katsetamist. Seetõttu peeti alguses vajalikuks süsteemi inimesega dubleerida. Samuti väitis tunnistaja, et kostja esindaja teadis, et paralleelselt süsteemiga töötab väravas veel hageja töötaja. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et kuni 16.04.2012. a ei olnud automaatne süsteem veel töökorras, esines häireid ning seetõttu hoiti väravas hageja töötajat, kes avaks värava vajadusel käsitsi. Samuti väitsid mõlemad tunnistajad, et alles 17.04.2014. a lahkus hageja töötaja väravast, sest 16.04.2012. a koosolekul otsustati, et süsteem on valmis iseseisvalt töötama ning inimese kohaolekut ei ole enam vaja. Kostja aktsepteeris hageja poolt teenuse osutamist alates 30.03.2012-17.04.2012. a. Kostja kiitis teenuse osutamise hageja poolt heaks. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kuna hageja osutas nimetatud perioodil kostjale teenust ning teenus vastas lepingutingimustele VÕS § 641 lg 1 alusel, on kostjal kohustus tasuda hagejale osutatud teenuse eest. Hageja nõuab perioodi 30.03.2012-17.04.2012 a eest 2505,06 eurot, millele lisandub käibemaks 501,01 eurot, kokku 3006,07 eurot. Hageja nõude aluseks on 31.03.2012. a arve nr 005 (I kd, tl 22) ja 18.05.2012. a arve nr 073 (I kd, tl 43). Kostja ei ole tunnihinnale summas 167,04 eurot (koos käibemaksuga) ega töötatud tööpäevade arvule vastu vaielnud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 3006,07 eurot (koos käibemaksuga).

10.Kuna ringkonnakohus leidis, et hageja osutas käsundi alusel kostjale teenust ka perioodil 30.03.2012-17.04.2012, siis ei ole tegemist käsundita asjaajamisega.
11.Õige on apellandi väide selles, et maakohus on ebaõigesti määranud hagihinna. Hageja esitas hagi 8017,92 euro väljamõistmiseks. Viru Maakohus kinnitas 04.09.2013. a määrusega pooltevahelise kompromissi 01.03.2012-29.03.2012. a kostjale osutatud teenuste osas. Kostja kohustus tasuma hagejale nimetatud perioodi eest 4844,16 eurot. Kompromissi p-is 5 leppisid pooled kokku, et nad jätkavad menetlust nõude osas, mis puudutab hageja poolt kostjale teenuse osutamist ajavahemikul 30.03.2012-17.04.2012. Maakohus on määranud otsuses hagihinnaks ebaõigesti 8017,92 eurot. Kuna poolte vahel sõlmiti kompromiss 4844,16 euro osas (hagi loeti selles osas rahuldatuks), oleks maakohus saanud jätta hagi rahuldamata ülejäänud nõude osas, s.o 30.03.2012-17.04.2012 osutatud teenuste osas. Hageja palus 04.11.2013. a kohtuistungil mõista kostjalt hageja kasuks välja perioodil 30.03.2012-17.04.2012 osutatud teenuste eest 3006,07 eurot (koos käibemaksuga). Õige hagihind maakohtus on 3006,07 eurot.
12.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.