Kostja: EZ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Carmen Tars
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 02.juuli 2014 otsus ja teha uus otsus, millega jätta OL hagi EZ vastu võla 5816,25 euro ja viivise 6683,75 euro saamiseks rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud hageja, OL kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OL esitas 14.02.2014 Pärnu Maakohtule hagi EZ vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 5816,25 eurot ja viivise 5331,55 eurot. 14.05.2014 suurendas hageja viivisenõuet 6683,75 euroni.
2.Hagiavalduse kohaselt jättis Saruman Invest OÜ AS-le Järvak tasumata osutatud transporditeenuste eest 31.01.2011-31.08.2011 arvete alusel kokku 15 511,63 eurot.
3.AS Järvak loovutas 26.08.2013 nõude Lexline Õigusabi OÜ-le, kes loovutas selle 06.09.2013 hagejale.
4.E-kirjades avaldas kostja nõusolekut võla osaliseks tasumiseks osade kaupa. Hageja edastas kostjale 06.09.2013 e-kirja manuses laenulepingu teksti ja soovis võla vormistada kompromissvõlakohustusena. Kostja tasus hagejale esimese osamakse 1938,75 eurot kahes jaos - 09.10.2013 ja 11.10.2013. Kostja on hageja ettepanekut sõlmida vähendatud võlakohustus laenuna aktsepteerinud esimese osamakse tasumisega.
5.Tegemist oli võlakohustuse vormistamisega laenuks VÕS § 396 lg 2 alusel. Kostja on andnud nõustumuse laenulepingu sõlmimiseks ja lugenud lepingu sõlmituks oma teoga – esimese osamakse tasumisega. Pooltevaheline leping on sõlmitud 11.10.2013, so ajast, mil hageja sai teada kostja kaudse tahteavaldusega väljendatud nõustumisest (VÕS § 9 lg 2). Lepingu võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 kohaselt lugeda sõlmituks ka kaudse tahteavalduse alusel. Pooled võivad lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt kokkulepitud vorminõude oma hilisema kokkuleppega tühistada. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Pooled ei ole laenulepingut sõlminud. Viidatud kirjavahetus ei tõenda kostja nõustumust laenulepingu sõlmimiseks, vaid kajastab Saruman Invest OÜ kompromisspakkumist nõutud summast poole tasumiseks. Laenulepingu sõlmimist ei tõenda ka maksed, sest selgitusse on märgitud „makse AS Järvak“, mis tähendab Saruman Invest OÜ kohustust AS Järvak ees. Kostja ei ole laenulepingus märgitud summat - 7755 eurot, kunagi saanud.
7.Viivisenõue arvestusega 1% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest on ebamõistlikult suur ega ole põhjendatud.
8.Väidetavat laenulepingut sõlmides tegutses hageja majandus- ja kutsetegevuses ning selle kehtivuse aluseid tuleb hinnata ka tarbijaga sõlmitud lepingu ja tüüptingimustega lepingu kontekstis. Väidetava laenulepingu puhul ei ole järgitud tarbijaga sõlmitud krediidilepingule sätestatud nõudeid. Nii ei saa olla kehtiv ebamõistlik viivisemäär.
9.Kui kohus leiab, et laenuleping on kehtiv, siis on see täitmata, sest kostja ei ole laenusummat saanud. Lähtudes VÕS § 116 lg-dest 1 ja 2 teatas kostja, et taganeb laenulepingust. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5816,25 eurot. Samuti kohustas kohus kostjat tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.10.2013 summalt 1938,75 eurot, alates 21.11.2013 summalt 3877,50 eurot ja alates 21.12.2013 summalt 5816,25 eurot kuni nimetatud nõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda, välja arvatud kostja õigusabikulud, millised jättis kohus kostja enda kanda.
11.Läbirääkimisi pidasid hageja ja kostja, järelikult said vaid nemad olla võimaliku lepingu poolteks. Läbirääkimiste käigus saavutati kokkulepe kohustuse suuruses (7755 eurot) ning selle täitmise viisis ja tähtajas (tasutakse 4 kuu vältel). Kokkuleppe saavutamist kinnitab kostja arvelduskontolt esimese osamakse tasumine hageja arvelduskontole. Seega tuleb eelkirjeldatud tingimusi sisaldav leping lugeda sõlmituks poolte vahel 11.10.2013.
12.Pooled ei saavutanud kokkulepet kompromisskohustuse vormistamiseks laenulepinguna, samuti ei peetud läbirääkimisi ega saavutatud kokkulepet viivise määra osas. Kokkuleppe puudumist kinnitab hageja koostatud laenulepingu allkirjastamata jätmine poolte poolt.
13.Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud lepingut tasuda 4 kuu jooksul hageja arveldusarvele 7755 eurot Saruman Invest OÜ kohustuse katteks ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seni täitmata rahaline kohustus.
14.Kuna poolte vahel ei ole laenulepingut sõlmitud ja puudub kokkulepe viivise määras, on põhjendatud hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jagas menetluskulud ning teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata või saata asi läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
16.Kohtu järeldus, et kostja nõustus isiklikult võtma enda kohustuseks osaühingu võla tasumise aktsiaseltsi ees, on väär ja tugineb ainult 28.08.2013 e-kirjale. 28.08.2013 ekirja eelistamine teistele tõenditele ei ole lubatav (TsMS § 436 lg 2 ja § 442 lg 8). Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat otsuse selguse nõuet, kuna kohtu siseveendumuse kujunemine järeldusele jõudmisel ei ole jälgitav.
17.Tõendeid tuleb hinnata kogumis ning arvestada tuleb ka pooltevahelist eelnevat ning järgnevat kirjavahetust. Asjaolu, et EZ tegutses läbirääkimisi pidades Saruman Invest OÜ juhatuse liikmena, nähtub e-kirjavahetuse pealkirjast „Järvak AS/Saruman Invest OÜ“ ja ka sellest, et kostja palus 24.09.2013 e-kirjas märkida, et pärast raha tasumist Saruman Invest OÜ kohustus aktsiaseltsi ees lõpeb. Hageja pöördus võlgnevuse tasumiseks kostja kui Saruman Invest OÜ seadusliku esindaja poole ja pidas läbirääkimisi Saruman Invest OÜ seadusliku esindajaga. Hageja avaldas 30.08.2013 e-kirjas soovi, et kostja võtaks osaühingu võla üle, kuid kostja selle tingimusega ei nõustunud. Kostja ei ole osaühingu kohustust üle võtnud ega sellega ühinenud. Samuti ei ole kostja taganud Saruman Invest OÜ kohustust. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kui kostja tasus teise isiku eest mõne rahalise kohustuse, ei muuda see kostjat vastutavaks kõikide teise isiku kohustuse täitmise eest.
18.Pooltevahelisest kirjavahetusest ei selgu, kes on lepingut sõlmivad pooled. Kui hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, võis see olla tarbijakrediidileping, mille objektiks oli Saruman Invest OÜ kohustuse finantseerimine. Tarbijakrediidileping on tühine, kui selles puuduvad VÕS § 405 lg-s 1 nõutud andmed.
19.Maakohtu otsus on vastuoluline. Vaidlustatud otsuse lk 5 seitsmendast lõigust tuleneb, et kohtu hinnangul on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping, samas leiab kohus sama
lehekülje eelviimases lõigus, et vaidlus puudub selles, et lepingupoolte vahel puudus isiklik võlasuhe. Maakohtu otsuse lk 5 eelviimases lõigus leiab kohus, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja nõustus osaliselt täitma Saruman Invest OÜ kohustust AS Järvak ees. Kohtu järeldus on arusaamatu, kuna sellist väidet ei ole pooled esitanud ja see ei kooskõlas teiste järeldustega.
20.Hageja esitas viivisenõude vaid kuni hagiavalduse esitamise seisuni, kuid kohus on omaalgatuslikult ja põhjendamata mõistnud kostjalt välja viivisevõlgnevuse, mis muutub sissenõutavaks ka pärast hagi esitamist.
21.Arusaamatuks jäävad kohtu poolt määratud menetluskulude jaotamise alused. Seadus annab võimaluse jagada menetluskulud osalise hagi rahuldamise korral kas võrdselt, vastavalt hagi rahuldamise ulatusele või jätta poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hagi vähem kui pooles ulatuses, otsustas kohus, et kostja peab maksma kinni poole hageja tasutud riigilõivust, mis on osaliselt põhjendamatult tasutud. Jääb arusaamatus, miks peab kostja kandma kõik oma õigusabi kulud. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud.
24.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu otsuse põhjendused on vastuolulised ja puudlikud ning maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, milliste asjaolude ja tõendite alusel maakohus oma järeldused tegi.
25.Maakohus leidis õigesti, et pooled laenulepingut ei sõlminud ega vormistanud ka muud võlakohustust laenuna VÕS § 396 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Samas leidis kohus vastuoluliselt nii seda, et lepingupoolte vahel puudus isiklik võlasuhe kui ka seda, et pooled saavutasid läbirääkimiste käigus kokkuleppe kohustuse suuruses (7755 eurot) ning selle täitmise viisis ja tähtajas (tasutakse 4 kuu vältel), kostja tasus kaks summat hageja arvelduskontole, mistõttu tuleb eelkirjeldatud tingimusi sisaldav leping lugeda poolte vahel sõlmituks 11.10.2013. Kohus viitas materiaalõiguse normidena üksnes VÕS § 8 lg-le 1 ja § 9 lg-le, lepingut kvalifitseerimata ja sellele vastavaid õigusnorme kohaldamata. Seega ei ole maakohtu otsusest võimalik aru saada, millise lepingu pooled kohtu arvates sõlmisid.
26.Ringkonnakohtu hinnangul pidas hageja võla tasumise küsimuses läbirääkimisi kostja kui Saruman Invest OÜ juhatuse liikme, mitte kui füüsilise isikuga. Sellele viitab nii e-kirjavahetuse teema „Järvak AS/Saruman Invest OÜ“ kui ka kirjade tekst. 30.08.2013 e-kirjas on hageja käsitlenud maksegraafiku sõlmimisega seonduvat, mida kindlasti peaks käendama (või selle isiklikult üle võtma) keegi maksejõuline isik (t lk 15). Seega ei käsitletud kirjas kostjat ilmselt kui füüsilist isikut, kes võla peaks tasuma ja kelle kohustust peaks veel keegi käendama või üle võtma. Seega ei saa ka kostja eelnevat 28.08.2013 e-kirja käsitleda tema kui füüsilise isiku lubadusena võlg isiklikult osaliselt ja osade kaupa tasuda (t lk 13).
27.Ringkonnakohtu hinnangul puudub poolte vahel lepingust tulenev võlasuhe VÕS § 3 p 1 tähenduses. Hageja poolt omandatud nõude osas oli võlgnikuks Saruman Invest OÜ. Asja materjali järgi ei saa teha järeldust, et kostja füüsilise isikuna oleks võtnud võlgniku kohustuse VÕS § 175 lg 1 tähenduses üle. Kuigi hageja avaldas 30.08.2013 e-kirjas soovi, et keegi peaks võla tasumist käendama või selle isiklikult üle võtma, vastavat lepingut ei sõlmitud. Samuti ei võimalda asja materjal teha järeldust, et kostja
oleks kohustusega ühinenud. Sellisel juhul oleks tulnud VÕS § 178 lg 3 järgi kohaldada VÕS §-s 144 sätestatud vorminõudeid, mida antud juhul tehtud ei ole.
28.Asjaolu, et kostja tasus oma kontolt 09.10.2013 ja 11.10.2013 hagejale kokku 2024,48 eurot, ei tekita kostjale kohustust tasuda hagejale Saruman Invest OÜ eest kogu võlgnevus. Tegemist oli võlgniku kohustuse täitmisega kolmanda isiku poolt VÕS § 78 lg 1 tähenduses. Nimetatud sätte järgi võib kolmas isik võlgniku kohustusi täita ka osaliselt.
29.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale Saruman Invest OÜ eest võlga ja viivist ning hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
30.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti.
31.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.