Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2014, Tallinn
Kohtuasja number
2-13-31831
Kohtuasi
Belesta Grupi OÜ hagi AK vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2013/578
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.02.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja Belesta Grupi OÜ (registrikood 10325468, asukoht Kaupmehe 5-8, 10114 Tallinn), juhatuse liige Kristina Leet Kostja AK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-X XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja adv Tanel Mällas Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Harju Maakohtu 03.02.2014 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ning jaotada need ümber. Ülejäänud osas jätta kaevatav kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine (TsMS § 654 lg 22): Hagi rahuldada. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 027/2013/578 lubamatuks. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 28.06.2013 esitas OÜ Belesta Grupi (hageja) hagi AK (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2013/578 ning hagi tagamise taotluse. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on Tallinna kohtutäituri Risto Sepa menetluses täiteasi, kus täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 07.04.2003 otsus tsiviilasjas nr 2-589/02 ning sissenõudjaks kostja. Kostja ja TN on 01.03.2006 sõlminud nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas kostja Tartu Maakohtu 07.04.2003 otsusest nr 2-589/02 tuleneva nõude hageja vastu TN-le. 10.03.2006 teavitas kostja hagejat nõude loovutamisest. Tartu Maakohtu viidatud otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 2499, 52 eurot. Nimetatud summa on hageja poolt TN-le tasutud. Seega on TN nõue täitmise läbi lõppenud ja sundtäitmine täiteasjas nr 027/2013/578 tuleb tunnistada lubamatuks. 19.09.2013 seisukohas märkis hageja, et kostja 05.12.2012 kirjast Tartu kohtutäitur Reet Rosenthalile nähtub, et kostja oli teadlik täiteasjas nr 186/2003/627 menetluse jätkumisest ning soovis, et vaatamata nõude loovutamisele TN-le menetlus kindlasti jätkuks. Kostja on täitemenetlusega seonduvaga hästi kursis ning lisaks sellele on kostja volitanud enda esindajana tegutsema TN ning seejärel avaldanud, et täitemenetlusega asuks kohtutäitur Reet Rosenthali asemel tegutsema Risto Sepp. Kostja vastuväited Kostja nõustus hagiga, kuid palus jätta menetluskulud poolte endi kanda ning tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kuivõrd kostjal puuduvad õigusalased teadmised, siis ei osanud kostja ette näha, et tema poolt nõudeõiguse loovutamise järgselt on kostja jätkuvalt täitemenetluse subjektiks ning täitemenetlus tema avalduse alusel üldse jätkub. Kostjale teadaolevalt ei ole kostja täitemenetluse kaudu nõude täitmiseks saanud kohtutäiturilt ühtegi makset. Kostjale tuli tema vastu esitatud hagiavaldus üllatusena. Hageja ei ole kostjaga eelnevalt ühendust võtnud ega andnud võimalust selgitada antud vaidlusega seotud asjaolusid. Kui hageja oleks kostja poole enne kohtumenetlust pöördunud, siis oleks kostja esitanud täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäiturile avalduse ning täitemenetlus oleks ka lõpetatud. Samuti on kostja seoses täitemenetluse lõpetamisega kohustatud tasuma täitemenetluse kulud (menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasu) vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 2. Kostja arvates on äärmiselt ebaõiglane jätta hageja kohtumenetlusega seotud kulud kostja kanda. Kostja arvates tuleks käesoleva tsiviilasjaga seotud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja esitas 03.09.2013 kohtutäiturile Risto Sepale avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, mistõttu oli kostja seisukohal, et kõnealuse avalduse rahuldamise ning täitemenetluse lõpetamise korral langeb ära sundtäitmise alus ning ühtlasi ka hagiavalduses esitatud nõude alus. Kuivõrd hagi tagamise korras oli sundtäitmine peatatud, siis ei ole kohtutäituril võimalik täitemenetlust antud hetkel lõpetada, sest täitemenetluse lõpetamine sõltus hageja edasisest tegutsemisest. Esimese astme kohtu lahend Harju Maakohus rahuldas 03.02.2014 otsusega hagi, tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 027/2013/578 lubamatuks ning jättis menetluskulud kostja kanda. Kohtu määratud tähtaja jooksul pooled kompromissi ei sõlminud.
Maakohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sundtäitmine täiteasjas nr 027/2013/578 on lubamatu, kuivõrd kostjal puudub Tartu Maakohtu 07.04.2003 otsusest nr 2-589/02 tulenev nõue hageja vastu. Täitemenetluses on sissenõudjaks jätkuvalt kostja, sest nõude loovutamist tuleb kohtutäiturile tõendada notariaalselt tõestatud lepingu või kohtu-otsusega. Sellist dokumenti ei ole kohtule esitatud. Kohtule esitatud 05.12.2012 kostja kirjast Tartu kohtutäiturile Reet Rosenthal nähtuvalt on kostja volitanud ennast esindama TN alates 05.12.2012 kuni täitemenetluse lõpetamiseni. Hageja poolt kohtule esitatud makse-korraldustest nähtub, et hageja on TN-le 28.06.2013 tasunud 1895, 64 eurot ning Maksu- ja Tolliametile maksudena 1453, 72 eurot. Seega on toimunud kohustuse täitmine nõude omandajale. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jättis ta menetluskulud tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1 kostja kanda. Kohus ei nõustunud kostjaga, et menetluskulud võiks jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Maakohtu hinnangul ei toonud kostja kohtu ette asjaolusid, millest võiks järeldada, et menetluskulude kostja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei vaielnud hagiavalduses esitatud faktilistele väidetele vastu, ei ole aluseks menetluskulude TsMS § 162 lg-s 1 sätestatust teistsuguseks jaotuseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega menetluskulud jäeti kostja kanda ning teha asjas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal oli kostja ees täitmata kohustus, mis tulenes Tartu Maakohtu 07.04.2003 otsusest, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 39 109 krooni puhkusehüvitist, mis kuulus ka maksustamisele. Vaidlust ei olnud ka selles, et kostja oli sunnitud nõude rahuldamiseks pöörduma kohtutäituri poole ning et hageja ei olnud kohtuotsust enne 2013.a täitnud. Selleks ajaks oli kostja oma nõudeõiguse loovutanud, kuid tulenevalt täite-menetluse erisusest jäi täitemenetluses sissenõudjaks kostja. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et hageja tasus võlgnevuse 28.06.2013, s.o samal päeva kui ta esitas kostja vastu hagi kohtusse. Kostjale tuli tema vastu hagi esitamine üllatusena. Hagejal olid kõik võimalused võtta kostjaga eelnevalt ühendust, seega oli tal võimalik kohtumenetlust vältida. Hageja käitumine kostja suhtes oli pahatahtlik – kuna kostja ei olnud raha saajaks, ei teadnud ta, et hageja on raha kellelegi tasunud. Nõudest teadasaamisel esitas kostja koheselt avalduse kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks. Kuigi kostja poolt oli tehtud kõik täitemenentluse lõpetamiseks, ei olnud võimalik menetlust lõpetada, sest täitemenetlus oli hagi tagamise korras peatatud. Seega sõltus edasine tegutsemine hagejast, kes eeltoodule vaatamata soovis menetlus jätkumist. 04.12.2013 toimus asjas ka kohtuistung, mille vajadusest ei saanud kostja aru. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 436 lg-t ja § 442 lg-t 8, jättes põhjendamata, miks kohus ei arvesta menetluskulude määramisel kostja poolt menetluse varasemas staadiumis välja toodud asjaolusid. Praegusel juhul oleks ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude tasumise kohustuse panemine kostjale on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kostja on toonud vastuses hagile välja asjaolud, mis tingivad menetluskulude jaotuse selliselt, et need jääksid poolte endi kanda. Maakohus ei ole otsuses selgitanud, miks ta kostja seisukohtadega ei nõustu. Oleks kostja teadnud, et hageja on oma nõude täitnud, kuid siiski keeldunud täitemenetluse lõpetamiseks avalduse esitamisest, oleks menetluskulude kostja kanda jätmine põhjendatud. Apellandi hinnangul esinevad antud juhul asjaolud TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Harju Maakohtu 03.02.2014 otsus menetluskulude jaotuse osas tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium nõustub apellandiga, et antud tsiviilasjas tuvastatud asjaolud viitavad võimalusele kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-t 4. Vaidlust ei ole selle üle, et täitedokumendiks olev Tartu Maakohtu 07.04.2003 otsus oli enam kui 10 aasta jooksul täitmata ning et täitemenetlust hageja kui võlgniku suhtes alustati kostja avalduse alusel 29.04.2003, mil saadeti võlgnikule esmane täitekutse. Korduv täitekutse saadeti võlgnikule 05.06.2013. Kuigi kostja oli oma nõude hageja vastu 01.03.2006 loovutanud TN-le (millest 10.03.2006 kirjaga teatati hagejale), oli taastatud täitemenetluses sissenõudjaks jätkuvalt kostja. Kuid sõltumata sellest asjaolust on tõendatud, et hageja ei olnud kuni 28.06.2013 tasunud võlgnevust ei nõude omandanud isikule ega ka nõude varasemale omanikule. Kohtule esitatud tõendite kohaselt tasus hageja jõustunud kohtuotsest tuleneva võlgnevuse 1895, 64 eurot (töösuhtest tuleneva hüvitise netosumma) 28.06.2013 TN kontole (pangaülekanne teostatud kell 15.27), samuti tasus ta riigimaksud. Samal päeval pöördus hageja kohtusse hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning esitas taotluse hagi tagamiseks. 12.07.2013 saatis kostja kohtule vastuse (tl 35), milles kinnitas, et nõue on täidetud ja avaldas imestust hagi tagamise taotluse mõttekuse üle, samuti selle üle, et hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist. 15.07.2013 määrusega peatas kohus hagi tagamise korras täitemenetluse. Eeltoodud asjaoludel oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kohtumenetluses kantud kulud kostja kanda. Toimiku materjalist nähtuvalt ei olnud hageja oma kohustust pikkade aastate jooksul täitnud, mistõttu oli täitemenetluse jätkamine igati põhjendatud. See, et täitemenetlust jätkati nõude varasema omaniku avalduse alusel, ei omanud käesoleva hagi esitamise otstarbekuse hindamise seisukohalt tähtsust. Kui hageja täitis võlgnikuna kohustuse ja tasus kohtuotsusega väljamõistetud summa, siis hea usu põhimõttest tulenevalt oleks ta pidanud sellest teavitama ka kostjat, sest hagejale saadetud täitekutsest nähtuvalt oli sissenõudjaks märgitud jätkuvalt kostja. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades oli võla tasumisega samaaegne hagiga kohtusse pöördumine sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kindlasti ennatlik ning oma sisult ka ebavajalik, sest võla likvideerimise järgselt ei vaielnud sissenõudja täitemenetluse lõpetamisele vastu (takistuseks oli vaid peatatud täitemenetlus). Antud juhul on igati mõistlik kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta tsiviilasjas kantud menetluskulud poolte endi kanda.
Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse ja muudab menetluskulude jaotust, jätab ta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Ü. Jänes
(allkirjastatud digitaalselt) I. Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) I. Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.