Tsiviilasja number
2-13-33589
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2014, Tallinn
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Margo Klaar, Indrek Soots
Tsiviilasi
RK hagi Osaühingu ANF Development vastu hüvitise 8600 eurot, lisatasu 1411,95 eurot, saamata jäänud töötasu 1948,57 eurot ja puhkusehüvitise 2663,22 eurot tasumiseks Osaühingu ANF Development hagi RK vastu töölepingu ülesütlemise ja töölepingu lõpetamise kokkulepe tühiseks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.03.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu ANF Development apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9333,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant: Osaühing ANF Development (registrikood 12260864, asukoht Tööstuse tn 48a, 10416 Tallinn), lepinguline esindaja Jelena Lehter Vastustaja: RK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Umov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. RK hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 15.07.2013 esitas RK Harju Maakohtule hagi Osaühingu ANF Development vastu, paludes mõista Osaühingult ANF Development välja saamata jäänud töötasu summas 1948,57 eurot, kasutamata puhkuse hüvitise summas 2663,22 eurot, töölepingu lõpetamise kokkuleppest tuleneva hüvitise summas 8600 eurot ja töölepingu lõpetamise kokkuleppest tuleneva lisatasu summas 1411,95 eurot (tsiviilasi nr 2-13-33589). 21.01.2014 esitatud hagiavalduse täienduses taotles RK viivise väljamõistmist tasumata töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitiselt alates 16.03.2013 kuni 22.01.2014 summas 324,06 eurot ja hüvitiselt alates 21.03.2013 kuni 22.01.2014 summas 429,28 eurot ning alates 23.01.2014 kuni otsuse tegemiseni ja edasi kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt oli RK ja Osaühingu ANF Development vahel 01.07.2012 suuliselt sõlmitud tööleping, mille alusel töötas RK Osaühingu ANF Development juures XXXXXXXXXXX. Kokkulepitud brutotöötasu oli 3729 eurot kuus. 15.03.2013 oli tööleping lõpetatud poolte kokkuleppel. Vatavalt töölepingu lõpetamise kokkuleppele kohustus Osaühing ANF Development hiljemalt 20.03.2013 maksma RK-le hüvitist summas 8600 eurot ja lisatasu 5% tehingutelt alumiiniumoksiidi nanokiududega summas 1411,95 eurot. Osaühing ANF Development ei ole maksnud RK-le välja töölepingu lõpetamise kokkuleppes ettenähtud hüvitist. Samuti ei ole Osaühing ANF Development maksnud töölepingu lõpetamisel töötasu perioodil 01.03.2013-15.03.2013 summas 1948,57 eurot. Kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas hüvitamise osas märkis RK, et tal on kasutamata põhipuhkust 21 päeva. Hagiavalduse õigusliku alusena tugines RK töölepingu seaduse (TLS) §-le 71, §-le 79 ja § 84 lg-le 1. 21.02.2014 esitatud hagiavalduse täpsustuses esitatud viivise nõudes tugines RK TLS § 84 lg-le 1, VÕS §-le 100, § 101 lg 1 p-le 6 ja § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367. Osaühingu ANF Development vastuväited Osaühing ANF Development vaidles RK hagile osaliselt vastu, tunnistades nõuet osaliselt summas 4551,93 eurot (bruto). Osaühing ANF Development ei tunnistanud nõuet summas 10 071,81 eurot ja palus jätta nõude selles osas rahuldamata. Osaühing ANF Development leidis, et 13.03.2013 kokkulepe on tühine, kuna tema hinnangul koostati kokkulepe 19.03.2013, s.o. pärast MK-i tagasikutsumist 16.03.2013 ehk juhatuse liikme volituste lõppemist. RK-l oli oht saada koondatud ja suurema hüvitise saamise eesmärgil esitas ta töölepingu ülesütlemise avalduse ja sõlmis endise juhatuse liikmega lõpetamise kokkuleppe. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et Osaühingul ANF Development puudub nii 15.03.2013 töölepingu ülesütlemisavaldus kui ka 15.03.2013 kokkuleppe originaaldokument. Poolte vahel ei ole eksisteerinud kirjalikku töölepingut, seega ei ole fikseeritud Osaühingu ANF Development
kohustus tasuda RK-le lisatasu 5% tehingutelt alumiiniumoksiidi nanokiududega. Puuduvad tõendid, et Osaühing ANF Development oleks võtnud endale kohustuse tasuda lisatasu 5% tehingutelt alumiiniumoksiidi nanokiududega. Osaühingule ANF Development jääb arusaamatuks RK 15.07.2013 hagiavaldusele lisatud loetelu tehingutest. Antud loetelu ei kinnita nõutud lisatasu suurust. Osaühing ANF Development märkis, et ta ei ole tasunud RKle töötasu 2013 märtsikuu eest (alates 01. märtsist kuni 15. märtsini) summas (bruto) 2046,00 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitist summas (bruto) 2505,93 eurot, kokku 4551,93 eurot (netosummas 3524,10 eurot, millise summa ulatuses Osaühing ANF Development hagi ei vaidlusta. Osaühingu ANF Development hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 15.04.2013 pöördus Osaühing ANF Development Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (TVK), paludes tunnistada kehtetuks töölepingu lõpetamise kokkulepe, tunnistada tühiseks RK töölepingu ülesütlemise avaldus TLS § 91 lg 2 p 3 alusel ja lõpetada tööleping § 107 lg 2 järgi, mõista välja hüvitise TLS § 109 lg 4 kohaselt 2880,02 eurot ning lugeda tööleping lõppenuks alates 14.04.2013. 06.08.2013 otsusega luges TVK töölepingu Osaühingu ANF Development ja RK vahel lõppenuks TLS § 91 lg 2 alusel 15.03.2013 ning kohustas Osaühingut ANF Development tasuma RK-le hüvitist TLS § 100 lg 4 järgi summas 8600 eurot. TVK jättis rahuldamata nõude töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 järgi ja hüvitise summas 2880,02 euro väljamõistmiseks TLS § 109 lg 4 alusel. Tagastamata vara väärtuse nõudes summas 1124,78 eurot lõpetas TVK menetluse. 04.09.2013 esitas Osaühing ANF Development Harju Maakohtule taotluse TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. 13.09.2013 määrusega kohustas Harju Maakohus Osaühingut ANF Development esitama kohtule hagiavalduse. 27.09.2013 esitas Osaühing ANF Development Harju Maakohtule hagiavalduse RK vastu (tsiviilasi nr 2-13-41219), paludes tunnistada TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel kehtetuks RK töölepingu 15.03.2013 ülesütlemisavalduse, tunnistada tühiseks RK ja Osaühingu ANF Development vaheline 15.03.2013 töölepingu lõpetamise kokkulepe, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 järgi ja jätta menetluskulud RK kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas poolte vahel 01.07.2012 suuliselt sõlmitud töölepingu alusel RK Osaühingus ANF Development arendusjuhi ametikohal kokkulepitud brutotöötasuga 3720 eurot kuus. Osaühingu ANF Development ainsaks juhatuse liikmeks ja RK jaoks ainsaks tööandja esindajaks ja otseseks juhiks oli MK. Osaühingu ANF Development osanike koosoleku 16.03.2013 otsusega kutsuti juhatuse liige MK tagasi ja uueks juhatuse liikmeks määrati AT. 19.03.2013 esitas RK Osaühingu ANF Development töötajale VJ dokumendi ärakirja nimetusega töölepingu lõpetamise kokkulepe, mille kohaselt on 15.03.2013 Osaühingu ANF Development juhatuse liige MK ja RK leppinud kokku, et pooltevaheline tööleping on lõpetatud 15.03.2013 seoses erakorraliste asjaoludega, kuna töölepingu edaspidine täitmine RK poolt on võimatu, kuna on seotud reaalse ohuga töötaja kõlbelisusele ja heale nimele, sest Osaühingu ANF Development ainuosaniku esindajad esitavad Osaühingu ANF Development klientidele RK kohta valeandmeid. Kokkuleppes lepiti kokku hüvitise 8600 eurot koheselt väljamaksmises, kuna RK ütles töölepingu üles erakorraliselt. Kokkuleppes on viidatud RK 15.03.2013 töölepingu erakorralisele ülesütlemisavaldusele. Osaühingu ANF Development hinnangul on alus eeldada, et Osaühingu ANF Development juhatuse koosseisu vahetumisel 16.03.2013 tekkis RK-l oht saada koondatud ja seetõttu suurema hüvitise saamise eesmärgil sõlmis MK-iga kokkuleppe mitte 15.03.2013, vaid 19.03.2013. Niisugust seisukohta kinnitavad asjaolud, et töölepingu ülesütlemisavalduse ärakirja sai Osaühing ANF Development esindaja
kätte alles 30.07.2013 TVK istungil ja et nii ülesütlemise avalduse kui ka kokkuleppe originaali ei ole Osaühing ANF Development üldse saanud. Osaühing ANF Development leidis, et 15.03.2013 avaldus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 1 ja 3 alusel on põhjendamatu. Töötaja ei ole avaldust põhjendanud ja ülesütlemist pole tehtud mõistliku aja jooksul. RK vastuväited RK palus jätta Osaühingu ANF Development hagi rahuldamata. RK leidis, et ülesütlemise avaldus ja lõpetamise kokkulepe on kehtivad. Osaühing ANF Development rikkus oluliselt töölepingut ja RK-l oli õigus öelda tööleping TLS § 91 lg 2 alusel üles. RK esitatud kirjavahetusest nähtub, et Osaühingu ANF Development esindajad saatsid enda klientidele valeinformatsiooni RK kohta. 15.03.2013 oli Osaühingu ANF Development juhatuse ainus liige MK, mistõttu oli viimasel õigus teha äriühingu nimel tehinguid ning vormistada 15.03.2013 töölepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt tööleping RKga lõppes TLS § 91 Ig 2 alusel ning tööandja võttis kohustuse tasuda töötajale hüvitist TLS § 100 lg 4 järgi summas 8600 eurot ja lisatasu 5% tehingutelt alumiiniumoksiidi nanokiududega. Seega ei ole töölepingu lõpetamise kokkulepe tühine, kuna hageja esindaja ei käitunud kokkuleppe allkirjastamisel vastuolus TsÜS § 34 lgga 2. Edasine menetluse käik 01.10.2013 määrusega liitis Harju Maakohus tsiviilasjad nr 2-13-33589 ja 2-13-41291 ühte menetlusse ning luges ühiseks tsiviilasja numbriks 2-13-33589. Maakohtu otsus 24.03.2014 otsusega rahuldas kohus RK hagi osaliselt ja jättis rahuldamata Osaühingu ANF Development hagi. Kohus mõistis Osaühingult ANF Development RK kasuks välja 15.03.2013 kokkuleppest tuleneva hüvitise 8600 eurot, viivise hüvitiselt ajavahemiku 21.03.2013 kuni 24.03.2014 eest summas 7333,06 eurot ning alates 25.03.2014 kni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus jättis rahuldamata RK nõude Osaühingult ANF Development lisatasu 1411,95 euro väljamõistmiseks. Kohus mõistis Osaühingult ANF Development RK kasuks välja saamata jäänud töötasu 1948,57 eurot ja puhkusehüvitise 2663,22 eurot ning saamata viivise tasumata töötasult ja kasutamata puhkuse hüvitiselt alates 16.03.2013 kuni 24.03.2014 summas 397,02 eurot ning alates 25.03.2014 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus jättis rahuldamata Osaühingu ANF Development hagi RK vastu töölepingu 15.03.2013 ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks ja töölepingu lõpetamise 15.03.2013 kokkuleppe tühiseks tunnistamiseks. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses Osaühingu ANF Development kanda. Osaühingu ANF Development töölepingu lõpetamise 15.03.2013 kokkulepe tühisuse tunnustamise nõude osas märkis kohus, et vaidlus on selles, kas töölepingu lõpetamise kokkulepe oli sõlmitud 15.03.2013, kui MK-il olid volitused niisuguse kokkuleppe sõlmimiseks, või 19.03.2013, kui MK-i volitused olid lõppenud. Samuti märkis kohus TsMS § 230 lg-le 1 viidates, et RK on esitanud töölepingu lõpetamise kokkuleppe (I kd tl 4, tõlge tl 5), millele on märgitud sõlmimise kuupäevaks 15.03.2013. Kokkuleppe sõlmimist nimetatud kuupäeval kinnitas ka MK TVK 30.07.2013 istungil (TVK tl 14). Osaühing ANF Development ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis oleks tõendanud vastupidist. Vaidlust pole selles, et MK kutsuti tagasi 16.03.2013 ja samal päeval valiti uueks juhatuse liikmeks AT. See asjaolu on
tõendatud ka Osaühingu ANF Development ainuosaniku 16.03.2013 otsusega (TVK tl 29). Vaidlust pole ka selles, et enne tagasikutsumist oli MK ainus juhatuse liige. Menetluses ei ole esitatud tõendeid MK-i volituste piiramise kohta. ÄS § 180 lg 1 järgi on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut ning § 180 lg 2 järgi võib juhatusel olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Tulenevalt eeltoodust oli juhatajal õigus osaühingu nimel kõiki tehinguid teha, sh oli juhatajal õigus lõpetada töötajatega töölepinguid. Lähtuvalt eeltoodust leidis kohus, et 15.03.2013 kokkulepe on kehtiv ja tühisuse tunnustamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Osaühingu ANF Development töölepingu 15.03.2013 ülesütlemise tühisuse tunnustamise nõude jättis maakohus rahuldamata, leides, et kuivõrd ülesütlemise avaldus on realiseerunud 15.03.2013 kokkuleppe sõlmimisega, tähendab see, et tööandja on ülesütlemise avaldust aktsepteerinud. Kuivõrd kohus luges töölepingu lõpetamise 15.03.2013 kokkuleppe kehtivaks, ei oma tähendust, kas ülesütlemise avaldus ise oli sisult põhjendatud või mitte. Seetõttu jättis kohus analüüsimata ka MK-i poolt 16.10.2013 esitatud kirjavahetuse (I kd tl 28-81). Töölepingu lõpetamise 15.03.2013 kokkuleppest tuleneva RK hüvitise 8600 euro nõude osas märkis kohus, et tulenevalt töölepingu lõpetamise 15.03.2013 kokkuleppe (I kd tl 4, tõlge tl 5) kolmandast punktist kohustus Osaühing ANF Development RK-le hiljemalt 20.03.2013 välja maksma summa suuruses 8600 neto. Kuivõrd kohus luges eelnevalt töölepingu lõpetamise 15.03.2013 kokkuleppe kehtivaks ja kokkuleppe kehtivus oli ainus Osaühingu ANF Development vastuväide hüvitisele, leidis kohus, et hüvitis summas 8600 tuleb Osaühingult ANF Development RK-le välja mõista. Töölepingu lõpetamise 15.03.2013 kokkuleppest tuleneva RK lisatasu nõude summas 1411,95 eurot jättis maakohus rahuldamata. Kohus märkis, et kokkulepe (I kd tl 4, tõlge tl 5) sätestab, et see summa makstakse välja RK-le lisaks 5%-le hüvitisele, mida tasutakse tehingute pealt, mis on seotud alumiiniumioksiidi nanokiududega Nafen. Kohtu hinnangul ei ole lisatasu maksmise kokkulepe piisavalt konkretiseeritud, määratlemata on, missuguste tehingute pealt tuleb lisatasu maksta (ebaselged on pooled ja ajavahemik), samuti ei ole tehingute olemasolu tõendatud. RK on esitanud tõendamiseks pelgalt tabeli (I kd tl 7), kuid kohtu hinnangul ei ole esitatud tabel käsitletav dokumentaalse tõendina. Arusaamatuks jääb selle koostaja ja samuti koostamise aeg. Tulenevalt kokkuleppe sõnastusest on eeldatav, et 5% lisatasu maksmine tulenes mingist eelnevast kokkuleppest. RK ei ole esitanud ühtegi tõendit sellise kokkuleppe olemasolu kohta, samuti ei ole RK tõendanud, et niisugust lisatasu oleks talle varem makstud. RK esitatud nõude osas hüvitise saamiseks 21 kasutamata puhkusepäeva eest summas 2663,22 eurot, mida Osaühing ANF Development tunnustas summas 2505,93 eurot, märkis kohus, et kohtule ei ole selge, mis oli Osaühingu ANF Development arvestuste aluseks. RK töötas Osaühingus ANF Development 01.07.2012 kuni 15.03.2013, s.o. 258 päeva, millelt on väljateenitud puhkus 21,21 päeva, ümardatuna 21 päeva. Päevatasu on 126,28 eurot (6 kuu töötasu 22320, mis jagatud 181 päevaga, millelt on maha arvatud 5 riigipüha, s.o 176 päevaga). Kohus leidis, et seega tuleb RK-le välja mõista puhkusehüvitis 2663,22 eurot. RK nõudis Osaühingult ANF Development maksmata töötasu summas 1948,57 eurot, mida Osaühing ANF Development on tunnustanud summas 2046 eurot. Lähtuvalt eeltoodust rahuldas kohus RK nõude summa 1948,57 eurot täies ulatuses. Maakohus leidis, viidates RK 21.01.2014 taotlusele viivise väljamõistmiseks, et RK arvutuskäik, mis on toodud 21.01.2014 taotluse lisas, on vigane. RK on aluseks võtnud vale intressimäära. Tulenevalt VÕS § 94 lg-st 1 kohaldatakse Euroopa Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavat mitte jooksva poolaasta intressimäära, vaid eelmise (s.t. viimase täieliku) poolaasta intressi. See tähendab, et ajavahemiku eest 01.01.201330.06.2013 arvestatakse VÕS § 94 intressimäärana 0,75%, mitte 0,5%. Samuti on RK arvestanud puhkuse hüvitiselt ja saamata töötasult viivise arvestuses vale päevade arvu real 1, 15.03.2013 hüvitise 3. real on aga summas teinud arvestusvea. Kohus tegi vastava arvestuse ja leidis, et viivis puhkusehüvitiselt summas 2663,22 eurot ja maksmata töötasult summas 1948,57 eurot (kokku 4611,79 eurot), arvestades, et need summad tuli välja maksta 15.03.2013, on otsuse tegemise seisuga 397,02 eurot. Viivis 15.03.2013 kokkuleppest tulenevalt hüvitiselt 8600 eurot, arvestades, et see summa tuli välja maksta 20.03.2013, on otsuse tegemise seisuga 733,06 eurot. Kohus märkis, et alates 25.03.2014 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni tuleb Osaühingul ANF Development tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata summalt. Apellatsioonkaebus 23.04.2014 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab Osaühing ANF Development maakohtu otsuse osaliselt (resolutsiooni p-de 1, 2, 6 ja 7 osas) ja palub teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata RK hüvitise nõue summas 8600 eurot ja hüvitiselt viivise nõue alates 21.03.2013 kuni 24.03.2014 summas 733,06 eurot ning alates 25.03.2014 hüvitise täielikult tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Apellant palub rahuldada enda nõude pooltevahelise töölepingu 15.03.2013 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja pooltevahelise töölepingu 15.03.2013 kokkuleppe tühiseks tunnistamiseks. Menetluskulud palub apellant jaotada vastavalt seadusele. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et RK poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole põhjendatud TLS § 95 lg 2 kohaselt ja seega on 15.03.2013 erakorraline töölepingu ülesütlemine tühine. Sellest lähtuvalt on tühine ka 15.03.2013 dateeritud kokkulepe, kuna see sõlmiti tühise ülesütlemisavalduse alusel. Apellant ei nõustu maakohtu ega RK seisukohaga, et antud asjas ei oma tähtsust, kas töötaja ülesütlemisavaldus on põhjendatud või mitte, kuna tööandja on töötaja ülesütlemisavaldust aktsepteerinud. Apellant leiab, et töölepingu ülesütlemise hindamisel tuleb anud juhul analüüsida nii 15.03.2013 ülesütlemisavaldust kui ka 15.03.2013 kokkulepet, kuna need on omavahel seotud ning kõnesolev kokkulepe oli sõlmitud niivõrd kuivõrd töötaja on esitanud avalduse töölepingu ülesütlemiseks. Apellant märgib, et 15.03.2013 kokkuleppe esimeses lõikes on märgitud, et tööleping on üles öeldud seoses erakorraliste asjaoludega ehk sisuliselt korratakse RK 15.03.2013 ülesütlemise avalduse põhjendusi. Kokkuleppe kolmandas lõikes märgitakse, et apellant kohustub tasuma RKle hüvitist TLS § 91 lg 2 ja § 100 lg 4 alusel. Sellest tulenevalt on võimalik järeldada, et pooltevahelise töölepingu ülesütlemise aluseks oli siiski töötaja avaldus, mitte poolte kokkulepe, s.t. 15.03.2013 kokkulepe ei tekita täiendavat õigussuhet ega ole töölepingu ülesütlemise alus, kuna tööleping oli lõpetatud töötaja poolt TLS § 91 lg 2 p 1 ja 3 alusel. Töötaja ülesütlemise avalduses toodud asjaolude märkimine 15.03.2013 kokkuleppes ei muuda pooltevahelist töösuhet lõpetatuks poolte kokkuleppe alusel. Apellant leiab, et kuna 15.03.2013 kokkuleppe kolmandas lõikes ettenähtud hüvitis on seotud töölepingu erakorralise ülesütlemisega töötaja poolt, ei ole antud juhul võimalik seda käsitleda omaette kokkuleppelise hüvitisena ning see kohustus kehtib vaid juhul kui tegemist on töölepingu kehtiva ülesütlemisega töötaja poolt (TsÜS § 85). Seega on antud asjas vajalik tuvastada, kas RK 15.03.2013 töölepingu ülesütlemine on kehtiv või mitte. Tuginedes töölepingu seaduse (TLS) § 95 lg-tele 1 ja 2 ning § 91 lg-le 1 ja lg 2 p-le 3, leiab apellant, et RK erakorraline töölepingu ülesütlemisavaldus on põhjendamata ja TLS § 104 lg 1 alusel tühine. Apellant märgib, et töölepingu seadus näeb ette
töölepingu erakorralist ülesütlemist töötaja poolt TLS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi vaid juhul kui on toimunud tööandja poolne kohustuste oluline rikkumine ja selle rikkumise tagajärjel ei ole võimalik töösuhete jätkamine. Töölepingu 15.03.2013 ülesütlemisavalduses ei väida ka RK ise, et apellant tööandjana on kohelnud teda ebaväärikalt või ähvardanud teda. RK ei ole menetluse käigus kordagi väitnud, et just nimelt apellant ja tema endine seaduslik esindaja MK on kohelnud teda ebaväärikalt või ähvardanud teda. 15.03.2013 töölepingu ülesütlemisavalduses väidab RK, et tema õigusi on rikkunud ANF Technology Ltd (Ühendkuningriigis registreeritud äriühing), kes ei olnud RK tööandja ega tööandja esindaja. Harju Maakohtu 22.01.2014 istungil ei ole tuvastatud, et apellant on oma kohustusi oluliselt rikkunud. Kohtuistungil väitis RK, et tema isiku ebaväärikas kohtlemine seisnes selles, et kõrvaline isik ehk TF on saatnud apellandi kliendile e-kirja selle kohta, et RK enam ei tööta apellandi äriühingus ja TF soovib RK-t asendada mingil nõupidamisel. Harju Maakohtu 22.01.2014 istungi protokolli lk-l 5 on kirjas RK väide, et ANF Technology Ltd töötajad ei andnud korraldusi apellandi töötajatele ja et ülesandeid sai ta direktorilt MK-ilt, kes oli tema ülemus. RK ei ole tõendanud, et apellant või tema endine esindaja oleks rikkunud tema mainet või kohelnud teda ebaväärikalt. Sellest tulenevalt leiab apellant, et 15.03.2013 töölepingu ülesütlemisavaldus ei ole põhjendatud ja RK-l ei olnud alust pooltevahelise töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Seega ei ole töötajapoole töölepingu ülesütlemine kehtiv ning puudub alus hüvitise tasumiseks TLS § 91 lgs 2 ja § 100 lg-s 4 ettenähtud suuruses. Vastus apellatsioonkaebusele RK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. RK on esitanud töölepingu lõpetamise kokkuleppe (I kd tl 4, tõlge tl 5). Kokkuleppele on märgitud sõlmimise kuupäevaks 15. märts 2013. Sel kuupäeval kokkuleppe sõlmimist kinnitas ka MK TVK 30.07.2013 istungil. Vaidlust poolte vahel pole selles, et sel ajal oli MK ainus juhatuse liige. Menetluses ei ole esitatud tõendeid MK-i volituste piiramise kohta. ÄS § 180 lg 1 järgi on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 180 lg 2 järgi võib juhatusel olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Tulenevalt eeltoodust oli juhatajal õigus osaühingu nimel kõiki tehinguid teha, sh oli juhatajal õigus lõpetada töötajatega töölepinguid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on töölepingu lõpetamine kinnitatud poolte poolt 15.03.2013 kokkuleppe sõlmimisega, mis tähendab, et tööandja ja töötaja on töölepingu lõpetamist sellisel viisil aktsepteerinud. Hageja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, mille kohaselt tööleping lõpetati 15.03.2013 poolte kokkuleppel, millele viitab ka kokkuleppe sisu (t.l. 2-3, 98-99, I kd). Töötaja ei ole tuginenud asjaolule, mille kohaselt oleks ta töölepingu eelenvalt erakorraliselt üles öelnud. Selliseid väited esitas menetluses vaid tööandja, tõlgendades sel viisil 15.03.2013 kokkulepet. Sellekohaseid tõendeid ei ole tööandja esitanud. TLS § 79 kohaselt võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamise vormistamisele ei sätesta seadus täiendavaid nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on maakohus ka põhjendatult rahuldanud töötaja rahalised nõuded osaliselt. Kuivõrd rahuldamisele kuulub töötaja hagi tööandja vastu, siis see välistab tööandja hagi rahuldamise.
Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta Osaühing ANF Development kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtuotsus on allkirjastatud digitaalselt.
Reet Allikvere
Margo Klaar
Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.