2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista AS-ilt XXX välja XXX kasuks menetluskulud summas 1 419 (üks tuhat nelisada üheksateist) eurot. AS-il XXX tuleb menetluskulu tasuda OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus (registrikood 10472042) arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX.
3.Jätta rahuldamata XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks väljamõistmiseks 462 (neljasaja kuuekümne kahe) euro väljamõistmise osas.
ja
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest.
Menetluse käik ja menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohtu 16.12.2013 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata. Samuti jättis kohus 29.04.2009 tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud kostja kanda, muud menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2014 kohtuotsuse kohaselt jättis ringkonnakohus Harju Maakohtu 16.12.2013 otsuse muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud jättis hageja kanda.
3.Riigikohtu 01.09.2014 kohtumääruse kohaselt jättis kohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud jättis hageja kanda.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kostja lepinguline esindaja esitas 10.09.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne.
5.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulu summas 1 881 eurot.
6.TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohus edastas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse hageja lepingulisele esindajale korduvalt. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja kohtu poolt edastatud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega kätte saanud 15.09.2014. Kuivõrd hageja lepingulise esindaja väitel ei olnud talle nähtavad infosüsteemis olevad lisad, siis edastas kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega hagejale e-posti teel 22.09.2014. Kohus andis hagejale võimaluse 7 päeva jooksul alates avalduse kättesaamisest esitada omapoolsed vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja lepinguline esindaja esitas 23.09.2014 hageja vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele
7.Hageja on kätte saanud kostja avalduses märgitud arve 22.09.2014. Kostja avalduses toodud spetsifikatsiooni ei ole väidetavalt kohtule esitatud. Arvel on toodud vaid ajaline üldkulu, mille alusel ei saa tasu vajalikkust ja põhjendatust hinnata. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid millest kohus juhindus
8.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne.
9.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).
Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
10.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuivõrd Riigikohtu üldkogu tunnistas 26.06.2014 kohtumäärusega nr 3-2-1-153-13 TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku alusel.
12.Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja hageja vastuväitega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Kostja lepinguline esindaja on 19.10.2012 läbiviinud järgmised toimingud- asja materjalidega tutvumine ja nõupidamine kliendiga (ajakuluga 3 tundi) ning ettevalmistus istungiks ja osalemine Harju Maakohtu istungil (ajakuluga 3 tundi). Kohtu hinnangul on istungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga. 19.10.2012 kohtuistung kestis kohtutoimikust (I kd, tlk 141-142) nähtuvalt kokku 53 minutit, seega on kohtu hinnangul eelnimetatud kohtuistungiks ettevalmistamise (sh materjalidega tutvumine ja vajadusel kliendiga suhtlemine) ja sellel osalemise ajakulu samuti põhjendatud ja vajalik. Kohus ei nõustu aga 19.10.2012 läbiviidud asja materjalidega tutvumise ja kliendiga nõupidamise toimingutega (ajakuluga 3 tundi). Kohus selgitab, et kostja lepinguline esindaja võib iseenesest teha kohtumenetlusega seoses kostjale nii palju tööd, kui kostja oma esindajalt tellib. Kuid see asjaolu iseenesest, et kostja lepinguline esindaja pidas tööd vajalikuks, et vastav töö tehti ja et kostja oli nõus selle eest maksma, ei tähenda veel seda, et kogu tasu vastava töö eest tuleks hagejalt välja mõista. Väljamõistmisele saab kuluda siiski vaid tasu selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida saab pidada objektiivselt võttes mõistlikuks. Harju Maakohtu 16.12.2013 otsusega jättis kohus 29.04.2009 tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu 23.04.2012 kohtumääruse kohaselt rahuldas kohus kostja kaja ning taastas menetluse. Kohtu hinnangul ei moodusta kaja esitamisega ja menetluse taastamisega mitteseotud toiminguid sellise mahu, et nende ajakuluks kujuneks täiendavalt 2-3 tundi. Kohtuasja materjalidega tutvumise ja kliendiga enne istungit nõupidamise on kohus juba eelpool arvestanud kohtuistungiks ettevalmistamisele kuulunud aja hulka, mistõttu on täiendavad toimingud (materjalidega tutvumine ja kliendiga suhtlemine) põhjendamatud ja mittevajalikud.
14.Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja poolt 12.03.2013 läbiviidud toimingud (infovahetus kohtuga ja taotluse koostamine AS XXX hagi läbivaatamata jätmiseks) põhjendatud ja vajalikud, kuid kohus ei nõustu nimetatud toimingute ajakuluga (45 minutit). Kohtutoimikust (I kd, tlk 151) nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja pidanud infovahetust kohtuga, mille raames on kostja esindaja edastanud kohtule 2 e-kirja (kummaski on kirjas 1 lause) ning kohus on saatnud omalt poolt kostja esindajale 1-lauselise e-kirja. Kohtutoimikust (I kd, tlk 153-154) nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja edastanud kohtule 6-realise taotluse. Kohtu hinnangul on 12.03.2013 kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 15 minutit (0,25 tundi).
15.Ülejäänud kostja lepingulise esindaja poolt läbiviidud toimingud (05.04.2013, 18.11.2013 ja 25.02.2014) on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning nende ajakulu toimingutele vastav.
16.Kohtule jääb arusaamatuks hageja vastuväites esitatud seisukoht, et kostja avalduses toodud spetsifikatsiooni ei ole väidetavalt kohtule esitatud. Arvel on toodud vaid ajaline üldkulu, mille alusel ei saa tasu vajalikkust ja põhjendatust hinnata. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on hagejale esitatud 22.09.2014 kostja lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus, mille manustena on lisatud muuhulgas ka arve nr 10409. Nimetatud arve on 2-leheküljeline, mille esimesel lehel on arve ning teisel lehel on arve spetsifikatsioon.
17.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakuluks kokku 10,75 tundi (3 tundi + 0,25 tundi + 2 tundi + 2 tundi + 3,5 tundi).
18.TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja lepinguline esindaja on kohtule esitatud menetluskulude avalduses kinnitanud, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane ning ta ei saa arvelt nähtuvat käibemaksu muust käibest maha arvestada. Tuginedes § 174 lg 6 ning kostja kinnitusele kuuluvad kostjale käesoleva kohtumääruse alusel hüvitamisele kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele käibemaksuga.
19.Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja arve alusel on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi tunnitasu 110 eurot (käibemaksuta) alusel. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-93-13). Seega peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu määraks 132 eurot (110 eurot + 20% käibemaks).
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks 1 419 eurot (10,75 tundi x 132 eurot / tund) ja jätab rahuldmata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 462 euro väljamõistmise osas.
21.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
22.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).