lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-48355/26

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-48355/26
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2522
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 182 lg 1, 2, 4Ettevõtte üleandmineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusVÕS § 172LoovutamisdokumentVÕS § 179Lepingu ülevõtmise mõisteVÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Järveotsa Vutifarm OÜ11170685MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök80329300(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

Tartu Ringkonnakohus Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp 19. september 2014 2-12-48355 Järveotsa Vutifarm OÜ hagi MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 1 490,25 eurot Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013. a otsus Järveotsa Vutifarm OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Apellant (hageja): Järveotsa Vutifarm OÜ (registrikood: 11170685), lepinguline esindaja Krista Paal Vastustaja (kostja): MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök (registrikood: 80329300), seaduslik esindaja juhatuse liige Triinu Akkerman

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013.a otsus osaliselt hagi rahuldamata jätmise ulatuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 360 eurot, millest 180 eurot moodustab põhivõlg ja 180 eurot viivis.
2.Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni p 2 sõnastatuks järgmiselt: „Välja mõista MTÜ-lt Peipsimaa Kogukonnaköök Järveotsa Vutifarm OÜ kasuks 612,87 eurot (kuussada kaksteist eurot ja kaheksakümmend seitse senti).“
3.Rahuldada Järveotsa apellatsioonkaebus osaliselt.

Vutifarm

OÜ

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 41 % ulatuses MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök kanda ja 59 % ulatuses Järveotsa Vutifarm OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Järveotsa Vutifarm OÜ esitas 21. novembril 2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MTÜ-lt Peipsimaa Kogukonnaköök vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avalduse üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Järveotsa Vutifarm OÜ hagiavalduse kohaselt sõlmisid FIE Ülo Pullisaar ja Tauno Laasik kostja esindajana 25. juulil 2012 rendilepingu nr 2012-001, mille kohaselt FIE Ülo Pullisaar andis kostjale rendile sõiduki PEUGEOT EXPERT 1,6, reg nr XXX YYY, VIN kood XXXXXXXXXXXXXXXXX. Rendileping sõlmiti sõiduki rentimiseks neljaks päevaks (26. juulist 2012 kella 10.00 kuni 30. juulini 2012 kella 10.00-ni). Kostja pidi maksma sõiduki rentimise eest 37,50 eurot päevas ja kokku kogu perioodi eest 150 eurot (koos käibemaksuga). Üle tagastamise tähtaja läinud aja eest tuli tasuda 10 eurot tunnis. Kostja tagastas sõiduki 3 tundi hiljem ja seetõttu arvutati 30 eurot tagastamisel ületatud tundide eest. Rendilepingu järgi kohustus kostja maksma iga üle maksmisega hilinenud päeva eest viivist 2% tasumata summast. Kostja tagastas sõiduki 30. juulil 2012 kell 12.35. Vastavalt 14. septembril 2012 sõlmitud liisinglepingu ülevõtmise kokkuleppele ja liisingueseme üleandmise-vastuvõtu aktile nr 01157238L omandas hageja FIE-lt Ülo Pullisaarelt kõik sõidukiga seonduvad nõuded ja kohustused, sealhulgas FIE Ülo Pullisaare ja Tauno Laasiku vahel sõlmitud rendilepingu nr 2012-001.
31.juulil 2012 väljastas hageja kostjale arve nr 2453, millega nõudis rendilepingujärgset sõiduki kasutamise summat 180 eurot maksetähtajaga 14. august 2012. Kostja arvet ei tasunud. Perioodi 14. august 2012 kuni 01. juunini 2013 eest on viivised kokku 1 059,24 eurot. Kostja oli jätnud tasumata kauba eest 2012 mais ja septembris – arve nr 2307 summas 160,70 eurot ja viivised 5,11 eurot, kokku 165,81 eurot ning arve nr 2577 summas 86,71 eurot ja viivis 0,65 eurot, kokku 87,06 eurot. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista rendilepingust ja arvetest tulenev võlgnevus 1 492,11 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et rendileping nr 2012-001 sisaldab ebaõiglasi lepingutingimusi ning on suunatud

liigkasuvõtmisele. Hageja ei ole kostjaga pidanud läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, vaid nõuab kostjalt 180 euro asemel 1 492,11 euro tasumist. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 10. detsembri 2013 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 252,87 eurot ja jättis menetluskulud 17 % ulatuses kostja kanda ja 83 % ulatuses hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid nõude loovutamise kohta. Vastavalt VÕS § 172 võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta. Kohus leidis, et hagejal ei ole õiguslikku alust nõuda rendilepingust tulenevat võlgnevust kostjalt. Kohus jättis rahuldamata rendilepingust nr 2012-001 ja arvest nr 2453 tuleneva põhivõlgnevuse 180 eurot ja viivised 1 239,24 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kostjale väljastanud 30. mai 2012 arve nr 2307 (tl 24) summas 160,70 eurot ja 18. septembri 2012 arve nr 2577 (tl 37) summas 86,41 eurot. Arvetest nähtuvalt on kostja kauba vastu võtnud, mida kinnitab allkiri arvetel. Kostja ei ole arvetele vastuväiteid esitanud, seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele nimetatud arvete alusel põhivõlgnevus summas 247,11 eurot ja viivised summas 5,76 eurot, kokku 252,87 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013 otsus osaliselt. Apellant palub jätta muutmata Tartu Maakohtu 10. detsembri 2013 otsus hagi osalise rahuldamise osas ja välja mõista vastustajalt apellandi kasuks 1 490,25 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellandi arvates on maakohus jätnud tähelepanuta tõendid, mis põhistavad apellandi ja vastustaja vahelisi suhteid. Lisaks esitab apellant täiendavaid tõendeid. Apellant ei esitanud maakohtule dateerimata teatist, kuna vastustaja ei võtnud seda vastu ja apellant soovis teiste dokumentidega oma õigusi tõendada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on apellant enne kohustuste üleandmist/vastuvõtmist teatanud kõikidele oma partneritele, sh vastustajale, et FIE Ülo Pullisaare vara ja kohustused antakse seoses ettevõtte üleandmisega üle OÜ-le Järveotsa Vutifarm. Teatisel olid märgitud kõik apellandi kontaktandmed ja rekvisiidid. Vastustajale väljastati kirjalik teatis selle kohta, et FIE Ülo Pullisaare kohustused, sh vastustaja ja FIE Ülo Pullisaare vaheline rendileping, antakse üle OÜ-le Järveotsa Vutifarm. Teade väljastati augustis 2012. Kohustuse võttis apellant üle 14. septembril 2012; 2) ei ole vastustaja esitanud apellandile või endisele võlausaldajale mitte ühtegi vastuväidet ega pretensiooni rendilepingust tulenevate kohustuste loovutamise kohta. Vastustaja oli teadlik võlausaldaja ja võlakohustuse üleminekust ja muutumisest, kuid on vältinud kohustuste täitmist; 3) saatis apellant vastustajale teate kohustuste üleminekust tavapostiga ning hiljem tähitud kirjana. Vastustaja ei võtnud teadlikult temale saadetud kirja vastu ja see saadeti apellandile tagasi. Lisaks e-kirjavahetusele saatis apellant 1. novembril 2012 vastustajale järjekordse kirjaliku teatise, mille lisas olid ka arve-saateleht 2307/ 30.05.2012; rendileping 2012-001/ 25.07.2012; arve-saateleht 2453/ 31.07.2012; arve-saateleht 2577/ 18.09.2012 ja väljavõte kliendivõlgnevusest ja viivisearvutusest 1. novembri 2012 seisuga;

4) kuna vastustaja oli teadlik võlanõude üleminekust ning uue võlausaldaja olemasolust, siis tuleb hageja nõue täies ulatuses rahuldada. Samuti tuleb täies ulatuses välja nõuda kostjalt menetluskulud.

5.MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt ei selgu kummastki apellandi esitatud e-kirjast väidetav asjaolu, et kostja on olnud teadlik kohustuste üleminekust Ülo Pullisaarelt Järveotsa Vutifarm OÜ-le. Kostjal ei ole seetõttu ka olnud võimalik vaidlustada hageja nõuet.
6.Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 03. märtsi 2014 määrusele esitas apellant oma täiendavad selgitused ja tõendid. Apellandi selgitas täiendavalt, et keegi ei ole vaidlustanud FIE Ülo Pullisaare ja Tauno Laasiku vahel sõlmitud rendilepingu nr 2012-001 kehtivust. Leping kehtib tänaseni ja apellant on selle koos FIE-le Ülo Pullisaar kuuluva ettevõttega 14. septembril 2012 üle võtnud. Apellandi ja vastustaja vahelised ärisuhted on olnud tihedad ja aktiivsed. Pooled suhtlesid omavahel vaid ärilistel kaalutlustel, mida tõendab nende kirjavahetus. Vastustaja ei ole ka vaidlustanud apellandi töötaja, tegevjuhi Lembit Liivamägi väljastatud 31. juuli 2012 arve nr 2453 summas 180 eurot sõiduki rendi eest. Tauno Laasik kasutas renditud autot MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök toodete transportimiseks. Vastustaja pole oma vastustes kohtule vaidlustanud vastustaja isikut, vaid märkinud, et vastutajal polnud teada, et apellant on omandanud kõik FIE Ülo Pullisaare nõuded ja õigused. Tartu notari Anne Priks-Toomi poolt kinnistu üleandmise leping ja asjaõigusleping tõendab apellandi poolt ettevõtte (FIE Ülo Pullisaar) omandamist, millest apellant teavitas ka vastustajat augustis 2012.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu hagi rahuldamata jätmise ulatuse osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas TsMS 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 360 eurot, millest 180 eurot moodustab põhivõlg ja ülejäänud 180 eurot viivis. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 612,87 eurot (s.o maakohtu otsusega väljamõistetud võlgnevus 252,87 eurot ja ringkonnakohtu otsusega täiendavalt välja mõistetav 360 eurot).
8.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kumbki pooltest ei ole vaidlustanud maakohtu 10. detsembri 2013.a otsust osas, milles kohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 252,87 eurot tasumata arvete nr 2307 ja 2577 katteks (sh põhivõlgnevus 247,11 eurot ja viivised 5,76 eurot). Selles osas on maakohtu otsus jõustunud ning ringkonnakohus ei kontrolli TsMS § 651 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks 252,87 euro väljamõistmise seaduslikkust ega põhjendatust. Apellatsioonimenetluses kuulub läbivaatamisele hageja nõue summas 1239,24 eurot, mille alusena esitas hageja FIE Ülo Pullisaare ja Tauno Laasiku vahel 25.07.2012.a sõlmitud rendilepingu nr 2012-001. Kokkulepitud sõiduki rendiperiood oli 4 päeva ja 4 päeva renditasu kokku 150 eurot. Lisandus 30 eurot sõiduki tagastamisega viivitatud aja eest. Renditasule kokku summas 180 eurot lisandus viivis 2 % päevas perioodi eest 14.08.2012 – 01.06.2013 summas 1059,24 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et Tauno Laasiku poolt 25.07.2012. a FIE Ülo Pullisaarega sõlmitud lepingust tulenesid kohustused kostjale, s.o MTÜ-le Peipsimaa Kogukonnaköök. Küll aga asus kostja menetluses seisukohale, et nõue on kujunenud ebamõistlikult ja ebaõiglaselt suureks.
9.Maakohus asus oma otsuses seisukohale, et tõendatud ei ole rendilepingust tuleneva nõude üleminek esialgselt võlausaldajalt (FIE-lt Ülo Pullisaar) hagejale, s.o OÜ-le Järveotsa Vutifarm.

Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et 14.09.2012.a sõlmitud liisingulepingu ülevõtmise kokkuleppega ja liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 01157238L (t lk 31-32, kokkuleppe pooled: Swedbank Liising AS kui liisinguandja, Järveotsa Vutifarm OÜ kui liisinguvõtja ja Ülo Pullisaar kui valdaja) ei läinud Ülo Pullisaarelt hagejale üle rendilepingust nr 2012-001 (sõlmitud 25.07.2012.a FIE Ülo Pullisaar ja Tauno Laasiku vahel) tulenevad õigused. Nimetatud liisingulepingu ülevõtmise kokkulepe ja sellekohane akt ei sisalda tahteavaldusi rendilepingust nr 2012-001 tulenevate nõuete loovutamiseks. Samas on maakohus jätnud käsitlemata muud võimalikud lepinguliste õiguste ja kohustuste ülemineku alused peale nõude üksikõigusjärgluse korras loovutamise. Sealjuures ei ole vastavas osas täidetud ka kohtu selgitamiskohustust. Lisaks nõude loovutamisele võivad lepingulised nõuded minna üle lepingu ülevõtmise või ettevõtte ülemineku tulemusena.

10.Ringkonnakohtu arvates puudub käesoleval juhul alus tuvastamaks, et hageja, s.o Järveotsa Vutifarm OÜ, oleks VÕS §-s 179 sätestatud korras võtnud üle 25.07.2012.a rendilepingust nr 2012001 tulenenud õigused ja kohustused. Lepingu ülevõtmise eeldusena saanuks esialgne lepingupool, FIE Ü. Pullisaar, anda oma rendilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule (hagejale) teise lepingupoole, s.o MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök, nõusolekul. Apellant selgitas oma 18.03.2014.a seisukohtades, et vastustaja ei võtnud vastu teateid lepingute (kohustuste) ülemineku kohta. Ühtlasi ei ole lepingupoolel VÕS § 179 järgi kohustust anda oma nõusolek lepingu üleandmiseks uuele lepingupartnerile. Seega ei ole tõendatud, nagu oleks MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök andnud oma nõusoleku selleks, et 25.07.2012.a rendilepingus nr 2012-001 astuks rendileandja õigustesse varasema rendileandja asemel hageja.
11.Küll aga on hageja ringkonnakohtu arvates tõendanud, et hageja ja FIE Ülo Pullisaar vahelises suhtes toimus ettevõtte üleminek VÕS § 182 järgi. Sellega seoses tuleb lugeda üle läinuks ka vaidlusalusest rendilepingust tulenev nõue. Apellant esitas ettevõtte üleandmist puudutavad tõendid esmakordselt küll alles apellatsioonimenetluses (lisatuna apellatsioonkaebusele), kuid ringkonnakohtu arvates esineb alus nende tõenditega arvestamiseks, kuna maakohus, lahendades asja lihtsustatud menetluses, jättis osaliselt täitmata eelmenetluse ülesanded. Apellant esitas koostööpartneritele edastamiseks mõeldud teatise (lisa 1), milles käsitletakse FIE Ülo Pullisaare ettevõtte tegevuse üleandmist OÜle Järveotsa Vutifarm alates 01.09.2012.a. Lisaks esitas apellant kinnistu üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu (lisa 2), millega Ülo Pullisaar andis talle kuulunud kinnistu üle Järveotsa Vutifarm OÜ-le. Lepingu punktis 3.2 märgitakse, et see on sõlmitud FIE Ü. Pullisaarele kuuluva ettevõtte üleandmiseks omandajale (hagejale).
12.VÕS § 182 lg 1 kohaselt tuleb ettevõttega seotud lepingud anda omandajale üle lepingute ülevõtmise sätete järgi. VÕS § 182 lg 2 teises lauses sätestatakse, et lepingu üleminekuks ettevõtte ülemineku raames ei ole vaja teise lepingupoole nõusolekut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul oli vaidlusalune rendileping nr 2012-001 ettevõtte üleandmise ajaks (14. september 2012) sisuliselt lõppenud (rendilepingu ese oli rendileandjale tagastatud) ning rendileandjale (võlausaldajale) oli jäänud veel üksnes rahaline nõudeõigus kostja vastu. Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud olukorras puudus vajadus saada nõudeõiguse üleminekuks teise lepingupoole nõusolekut. Sisuliselt oli tegemist üleantud ettevõtte majandustegevusest tulenenud nõudeõiguse loovutamisega. Nõudeõiguse üleminek teise lepingupoole nõusolekuta ei toonud kaasa kostja õiguste kahjustamist, kuna kostja säilitas õiguse esitada nõudele vastuväiteid.
13.VÕS § 182 lg 4 kohaselt tuleb nõuete üleandmisel ettevõtte ülemineku raames võlgnikke nõuete loovutamisest teavitada. Kostja on menetluses asunud seisukohale, et kohustuste üleminekust teda nõuetekohaselt ei teavitatud. Ringkonnakohus leiab, et teavitamiskohustuse täitmisest või mittetäitmisest ei sõltu nõude üleminek (käsutuse kehtivus), vaid vastaval juhul kohalduvad VÕS §-s 169 sätestatud tagajärjed võlgniku kaitseks. Võlgnikul on õigus lähtuda talle teadaolevast

tehingust seni, kuni teda ei ole asjaolude muutumisest teavitatud. Käesoleval juhul ei ole esile toodud asjaolu, et kostja oleks täitnud kohustuse endisele võlausaldajale ning kostja õiguslik seisund ei ole nõude ülemineku tõttu halvenenud. Eeltoodust lähtudes asub ringkonnakohus seisukohale, et FIE Ülo Pullisaarele kuulunud nõudeõigus, mis tulenes kostjaga sõlmitud rendilepingust nr 2012-001, läks 14.09.2012.a ettevõtte üleandmise raames üle hagejale, s.o OÜ-le Järveotsa Vutifarm. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele rendilepingust tulenev põhivõlgnevus summas 180 eurot.

14.Lisaks põhivõlgnevusele esitas hageja ka viivise nõude. Kostja esitas oma 11. novembril 2013.a maakohtule esitatud vastuses (t lk 59) vastuväited hageja nõude suurusele. Kostja arvates sisaldab vaidlusalune rendileping „ebaõiglasi lepingutingimusi ning on suunatud hageja liigkasuvõtmisega rikastumisele nõrgema lepingupoole arvelt. Hageja on ilma mingisuguste võimalusteta muudeks kokkulepeteks ja läbirääkimisteta sundinud kostjat tasuma 180 eurose arve asemel summa 1492,11 eurot. Kostja peab sellist partneri käitumist ebaseaduslikuks ja väljapressimisele suunatud tegevuseks.“ Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja poolt 11. novembril 2013.a kohtule esitatud seisukohta tuleb käsitada taotlusena vähendada hageja poolt nõutava viivise suurust. Nimetatud kostja seisukohad on pealkirjastatud kui „taotlus“ ja selles vaidlustatakse peamiselt asjaolu, et 180 eurose arve asemel sunnitakse kostjat tasuma kordades suuremat summat. Seejuures ei ole kostja vaielnud sisuliselt vastu 180 euro suurusele põhinõudele endale. Ringkonnakohtu arvates väljendab kostja
11.novembri 2013.a taotlus selgelt tema seisukohta, et hageja nõuab ebamõistlikult suurt viivist, mida tuleks hagi rahuldamise korral vähendada.
15.Riigikohus on oma praktikas korduvalt märkinud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik taotleb viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-66-05 p 16-19; Riigikohtu otsus nr 3-2-1-69-08 p 29 ja Riigikohtu otsus nr 3-2-1-87-10 p 12). Rendilepingu järgi (t lk 25-26) kohustus rentnik tasuma viivist 2 % tasumata summalt iga hilinenud päeva eest, s.o 730 % aastas. Võrreldes VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 koostoimest tuleneva seadusjärgse viivisemääraga on tegemist oluliselt suurema viivise nõudega. Seega ei tulnud käesoleval juhul kostjal endal tõendada viivise suuruse ebaproportsionaalsust, vaid hagejal tulnuks tõendada endal niisuguse kahju olemasolu, mis õigustanuks põhivõlast oluliselt suurema viivise väljamõistmist. Hageja ei ole endal suurema kahju tekkimise asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et hageja poolt nõutavat viivist tuleb vähendada põhivõla suuruseni, s.o 180 euroni. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lisaks põhivõlale summas 180 eurot ka viivise summas 180, kokku 360 eurot.
16.Ringkonnakohus muudab TsMS § 173 lg 3 alusel menetluskulude jaotust. Kuna hagi rahuldatakse 41 % ulatuses, tuleb asjas kantud menetluskulud jätta 41 % ulatuses MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök kanda ja 59 % ulatuses Järveotsa Vutifarm OÜ kanda.

Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.