Kohtulahend

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Hagejad esitasid 06.09.2011 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 29.06.2011 toimunud kostja korralisel üldkoosolekul kõigi vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kõigi 29.06.2011 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on 29.06.2011 toimunud üldkoosoleku otsused tühised, kuna üldkoosoleku kutsus kokku AA, kellel puudusid selleks volitused. Põhikirja punkti 18 kohaselt esindavad juhatust kaks juhatuse liiget (juhatuse esimees koos ühe liikmega) või juhatus oma otsusega. Üldkoosoleku teateid ei saadetud kõikidele aktsionäridele, puuduvad teadete postitamise tõendid ja teated on saatmata juhatusele teadaolevatele surnud aktsionäridele. Üldkoosoleku teateid on saadetud ka isikutele, kes ei olnud enam aktsionärid. Juhatus ei koostanud otsuste eelnõusid, mis ei võimaldanud aktsionäridel üldkoosolekuks põhjalikult ette valmistada. Aktsionäride poolt esitatud otsuste eelnõusid ei tehtud kõikidele aktsionäridele kättesaadavaks. Puudus nõuetekohane vandeaudiitori aruanne. Puudus võimalus tutvuda nõukogu ettepanekutega iga üldkoosoleku päevakorrapunkti kohta, kuna puudus nõukogu. Piirati aktsionäride õigust tutvuda dokumentidega. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli märkimata jäänud nõukogu puudumine. Alternatiivselt taotlesid hagejad 29.06.2011 aktsionäride üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Koosoleku juhataja, protokollija ja häälte lugeja valimised viidi läbi ühise kogumina ning aktsionäride suulised vastuväited jäeti tähelepanuta. Üldkoosolekul ei osalenud või ei olnud esindatud kõik aktsionärid. Üldkoosolekul osalesid ka isikud, kes olid aktsiad kaotanud. Üldkoosolekul osalenud aktsionäride nimekirja hagejatele ei esitatud. Üldkoosolekul manipuleeriti häältega, nõukogu liikme valimistel osales 740 häält üldkoosolekul 686 häälega registreeritud isikust. Selgusetu on 29.06.2011 üldkoosoleku juhataja pädevus otsustamaks üldkoosolekule eelnevalt esitatud aktsionäride taotluse vandeaudiitori KR üldkoosolekul osalemise võimaliku õiguspärasuse üle. Aktsiakapitali ümberarvestamise kohta aktsionäride poolt esitatud ettepaneku hääletamisele panemata jätmisega rikuti aktsionäride õigusi seadusega sätestatud valiku võimaluste piiramisega. Üldkoosoleku päevakorras ega teates ei olnud põhikirja muudatusi ja nende vastuvõtmist, üldkoosolek ei ole pädev vastu võtma otsuseid põhikirja kinnitamise kohta. Kostjale II ei võimaldatud kodukorra tutvustuse juures sõna võtta. Notariaalakt ei olnud kooskõlas seadusega, kuna samaaegselt ei saa notar notariaalakti ise koostada ja seda ka tõestada. Notariaalakt ei ole notariaaltoimingus osaleja aktsiaseltsi Saku Tehno esindaja poolt allkirjastatud. Heade kommetega vastuolus on 29.06.2011 üldkoosoleku juhataja KO häälte andmine isikutele, kes on aktsiad kaotanud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. AA-l olid volitused üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Juhatuse ja nõukogu otsuste eelnõu oli saadetud välja koos kutsega, muude dokumentidega tutvumise koht ja kord on kutses toodud, seaduse mõte ei ole tagada aktsionäridele ööpäevaringset dokumentidega tutvumise võimalust. Kooskõlas ÄS § 293 lg-ga 1 ja ÄS § 2931 lg-ga 1 on nõukogu kinnitanud üldkoosoleku päevakorra koos juhatuse poolt esitatud päevakorrapunktide otsuste eelnõudega. Sellega tehti aktsionäridele

2(8)

ettepanek otsuste vastuvõtmiseks eelnõudes toodud kujul, otsuste eelnõud on kutses märgitud. Väited kostjal nõukogu puudumise ja juhatuse poolt tehtud tehingute kohta on asjakohatud. 29.06.2011 üldkoosoleku kutsed saadeti tähitud postiga välja 26.05.2011 ja seega on täidetud põhikirja punkti 26 nõue kutsuda üldkoosolek kokku hiljemalt 01.06.2011. Üldkoosoleku kokkukutsumise teadete postikviitungite lisamist üldkoosoleku protokollile seadus ette ei näe ning seda ei tehta ka praktikas. Hagejad ei oma 1/10 aktsiakapitalist, mistõttu ei saanud nad esitada avaldust audiitori osalemiseks üldkoosolekul. Üldkoosoleku pädevuses on põhikirja muutmise otsustamine, mille raames on aktsionäridel õigus ka kinnitada põhikirja uus redaktsioon. AA, RA, VA ja SR olid 29.06.2011 üldkoosolekul kostja aktsionärid. Üldkoosolekul ega aktsionäridel ei ole võimalik otsustada või nõuda teiste aktsionäride aktsiate tühistamist või äravõtmist. Viidatud aktsionärid on täitnud oma kohustused aktsiaseltsi ees. Maakohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Maakohus tuvastas, et kuni 29.06.2011 üldkoosolekuni olid kostja nõukogu liikmeteks SR, RA ja J-UR. ÄS § 294 lg-s 5 tulenevalt ei ole nõukogu ettepanekute päevakorrale lisamata jätmine oluline rikkumine, mis tingiks üldkoosoleku otsuse tühisuse. Asjaolu, et 29.06.2011 üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei ole selgesõnaliselt välja toodud nõukogu ettepanekuid päevakorrale ei saa olla ÄS § 3011 lg-st 2 või ÄS § 302 lg-st 1 tulenevaks aluseks 29.06.2011 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Aktsionäridel oli 29.06.2011 üldkoosolekul võimalik isiklikult küsida seisukohta nimetatud päevakorrapunktide ja otsuse eelnõude osas. Nõukogu ettepaneku lisamine üldkoosoleku kokkukutsumise teatele täidab aktsionäride teavitamise funktsiooni ja kohtu hinnangul võib pidada nimetatud funktsiooni täidetuks, kui aktsionäridel oli võimalus päevakorrapunkte hääletades saada nõukogu seisukoht vahetult üldkoosoleku toimudes. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AA oli 29.06.2011 üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise ajal aktsiaseltsi Saku Tehno juhatuse liige. Aktsiaseltsi Saku Tehno registrikaardil ei olnud märgitud juhatuse liikmete esindusõiguse (sh ühine esindusõigus) erisust ja aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Ühise esindusõiguse nõue ei kajastu ka kostja põhikirja punktis 18, mis sätestab vaid asjaolu, et aktsiaseltsi juhatust esindab juhatuse esimees ja juhatuse poolt valitud juhatuse liige, kuna tegemist on pigem juhatuse sisemist töökorraldust puudutava regulatsiooniga kui ühise esindusõiguse nõuet sisaldava sättega. Kuna kostja juhatusel puudub ühine esindusõigus, siis on iga juhatuse liige õigustatud kostjat esindama (TsÜS § 4, § 34 lg 1 ja 2 alusel). Eeltoodust tulenevalt on 29.06.2011 aktsionäride korraline üldkoosolek ÄS § 291 lg 2 kohaselt kokku kutsutud selleks pädeva organi ja isiku poolt. Äriseadustik ei välista üldkoosoleku kokkukutsumise teate postitamise võimalust kolmanda isiku (Saku Tehno Varahaldus osaühing) poolt, kuivõrd juhatus on igal juhul vastutav üldkoosoleku teadete nõuetekohase kättetoimetamise eest isegi juhul, kui teated on füüsiliselt postitanud keegi teine peale juhatuse (ÄS § 291 lg 2, § 294 lg 1 ja 3). Aktsiaseltsil ei ole õigust kohelda kedagi aktsionärina enne tema kandmist aktsiaraamatusse. ÄS § 233 lg 2 ei sea äriühingu juhatusele kohustust välja selgitada surnud aktsionäride pärijaid või algatada pärimismenetluse. ÄS § 233 lg 2 kohaselt on juhatuse kohustus tagada aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegne esitamine, kuid kuni pärimismenetluse lõpuni ja õigustatud isiku poolt ÄS § 229 lg 4 kohase nõudeavalduse esitamiseni puudub aktsiaseltsi Saku Tehno juhatusel õiguslik alus muuta aktsiaraamatusse aktsionärina kantud isikut vaatamata asjaolule, et

3(8)

aktsionär on surnud. Hagejate poolt on tõendamata väide, et aktsiaseltsi juhatusel oli ja on teada vähemalt ühe surnud aktsionäri HM pärija, samuti ei ole nimetatud väide eeltoodust tulenevalt asjakohane. Kostja on õigesti lähtunud aktsionäride ringi määratlemisel aktsiaraamatu andmetest. ÄS § 3011 lg 1 p 3 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud. 07.11.2009 üldkoosoleku otsus on ÄS § 3011 lg 1 p 3 alusel tühine, mistõttu oli põhjendatud 29.06.2011 üldkoosoleku pidamisel ja kokkukutsumisel lähtuda aktsiaraamatus määratud aktsionäride ringist. 07.11.2009 üldkoosoleku otsuse tühisusest tulenevalt on tõendamata hageja väide aktsiaraamatu andmete ebaõigsuse ja nimetatud isikute aktsionäride õiguse puudumise kohta. Kostja ei ole rikkunud ÄS § 2931 lg-s 1 sätestatud kohustust koostada päevakorrapunkti otsuse eelnõud, nimetatud eelnõud on üldkoosoleku kokkukutsumise teates aktsionäridele esitatud. Maakohus tuvastas, et hageja II ei esindanud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Kostja aktsionäride üldkoosoleku 29.06.2011 registreerimisnimekirjast nähtuvat kuulus hagejale II 18 häält, mis moodustas (18 : 742 x 100) 2,43% kõikidest nimelistest häältest/aktsiatest. Seetõttu ei olnud hageja II 26.06.2011 esitatud eelnõu esitatud ÄS § 2931 lg 4 kohaselt aktsionäride poolt, kes esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist ja kostja ei olnud kohustatud nimetatud avaldust ÄS § 2931 lg 6 alusel viivitamata aktsionäridele kättesaadavaks tegema. Hagiavaldusele lisatud ja 05.10.2009 kehtima hakanud volikiri ei sisalda volitust ÄS § 2931 lg 4 kohase eelnõu esitamiseks, mistõttu oleks ka 05.10.2009 kehtima hakanud volikirja lisamise korral hageja II poolt esitatud eelnõu esitatud esindusõiguse piire ületades ja TsÜS § 128 lg 1 alusel tühine esindusõiguse puudumise tõttu. Üldkoosoleku kokkukutsumise teatele ja selle muudatusele tuginedes on kostja nõuetekohaselt aktsionäre teavitanud võimalusest tutvuda nii 2010 majandusaasta aruandega kui audiitori aruandega. Kostja on järginud ÄS § 294 lg 4 punktis 8 sätestatud kohustust. ÄS § 294 lg 4 punkti 8-10 kohaselt on jäetud õigus üldkoosoleku kokkukutsumise teates määratleda dokumentidega tutvumise kord, võimalus võib mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt olla piiritletud. Nii üldkoosoleku kokkukutsumise teate kui selle muudatuse kohaselt anti aktsionäridele võimalus dokumentidega tutvumiseks juriidilise isiku asukohas teisipäevast neljapäevani ajavahemikul 12.00–

4(8)

ja nende sisu on üles märgitud. Eeltoodust tulenevalt üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine ei ole vastuolus seaduses ja põhikirjas sätestatuga. ÄS § 291 lg-s 2 on selgelt välja toodud, et üldkoosoleku kokkukutsumise tähtaja rikkumine ei saa kaasa tuua üldkoosoleku kehtetust. Vastupidisel juhul tekiks olukord, kus üldkoosoleku kokkukutsumise tähtaja möödumisel puuduks igal juhul võimalus õiguspärase üldkoosoleku läbiviimiseks, mida ei saa aga pidada seadusega taotletud eesmärgiks. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade on väljastatud tähitud postiga enne 01.06.2011 ja üldkoosolek on toimunud ÄS § 294 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. Eeltoodust ja eespool väljendatud seisukohtadest ning Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-78-97 väljendatud seisukohtadest tulenevalt on kostja 29.06.2011 üldkoosoleku kokku kutsunud kooskõlas ÄS § 294 lgga 3 ja rikkumine puudub. Kohus tuvastas, et 29.06.2011 üldkoosoleku protokoll ja registreerimisnimekiri olid hagejatele kättesaadavad. Kuna nii üldkoosoleku protokollile kui ka üldkoosolekul osalejate nimekirjale on alla kirjutanud nii üldkoosoleku juhataja kui ka protokollija, siis ei ole ÄS § 297 lg-t 3 rikutud ja puudub alus üldkoosoleku otsust kehtetuks tunnistada. Häältega manipuleerimist ei ole 29.06.2011 üldkoosoleku punktis 4 toimunud, kuivõrd isikuvalimised kahe kandidaadiga viidi läbi poolthääleenamuse alusel ja järjestikuste hääletamiskordadena. Järjestikune hääletamine ei välista olukorda, kus mõni aktsionär hääletab mõlema kandidaadi poolt, mille tulemusena J-UR ja JK hääletustulemuseks on summaarselt (552 + 188) 740 poolthäält, ületades üldkoosolekul registreeritud 686 häält. Samas ei ole kummagi kandidaadi poolthääled eraldiseisvalt suuremad kui üldkoosolekul osalenud aktsionäride registreeritud häälte summa. Hageja II ei ole tõendanud, et taotlus vandeaudiitori üldkoosolekul osalemiseks oli esitatud 1/10 aktsiakapitali omavate aktsionäride poolt, kostjal puudus kohustus ja alus taotluse rahuldamiseks. ÄS § 298 lg 1 p 1 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses põhikirja muutmine. Seadus määratleb kohustuslikud andmed, mis peavad olema põhikirjas märgitud (ÄS § 244 lg 1), kuid ei määratle põhikirjale kindlat vormi või seda, millises ulatuses põhikirja võib muuta. Võimalik on põhikirja tervikteksti muutmine selliselt, et uue ülesehituse ja dokumendina vormistatud põhikirja muudatus vastab seaduses sätestatud nõuetele, kuid erineb oluliselt seni kehtinud põhikirjast nii sisu kui vormi poolest. Eeltoodust tulenevalt tuleb ÄS § 298 lg 1 punktist 1 tulenevalt pidada lubatuks 29.06.2011 üldkoosoleku kokkukutsumise teates põhikirja muutmise päevakorrapunkti sõnastamist uue põhikirja redaktsiooni kinnitamisena, kuivõrd päevakorrapunktiga taotletav eesmärk on arusaadav ja üldkoosoleku pädevuses. Eeltoodust tulenevalt 29.06.2011 üldkoosolekul toimunud põhikirja uue redaktsiooni üle hääletamine oli üldkoosoleku pädevuses ja kooskõlas seaduse ja põhikirjaga. Juriidilise isiku organi otsuse tõestamine ei ole tehingu või tahteavalduse tõestamise toiming, millele kohalduks hageja poolt viidatud notariaadimäärustiku § 16 lg-st 1 tulenev kohustus juriidilise isiku seadusliku esindaja poolt notariaalakti poolse allkirjastamise kohustus. Notariaalakt on nõuetekohaselt allkirjastatud toimingusse kaasatud isikute (üldkoosoleku juhataja ja protokollija) poolt. 29.06.2011 üldkoosoleku otsus on tõestatud kooskõlas tõestamisseaduses sätestatud nõuetega ja puudub notariaalakti vastuolu seaduses sätestatuga. Eeltoodust tulenevalt puudub alus 29.06.2011 üldkoosoleku otsust kehtetuks tunnistamiseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hagejad paluvad tühistada maakohtu 31.01.2014 otsuse ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

5(8)

Maakohus on valesti kohaldanud ÄS § 229 lg-t 4 ja ÄS § 231. Aktsiast tulenevad õigused ja kohustused lähevad pärijale üle kooskõlas TsÜS § 6 lg-ga 2 seaduse alusel, mitte tehingu alusel. Kostja oleks pidanud kooskõlas TsÜS § 138 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega enne üldkoosoleku teadete väljasaatmist välja selgitama PK, HM ja RT pärijad ning edastama koosoleku kokkukutsumise teated vastavatele isikutele. Pärijate väljaselgitamiseks oleks kostja saanud algatada ka pärimismenetluse (PärS § 166 lg 1). Seda tegemata jättes on kostja käitunud pahauskselt. Kuivõrd pärija näol ei ole tegemist isikuga, kes on omandanud aktsia võõrandamise teel, ei kehti käesoleval juhul ÄS §-s 229 toodud regulatsioon. Vastasel juhul muutuks sisutühjaks ÄS § 231, mis sätestab eraldiseisvalt, et aktsionäri surma korral läheb aktsia üle tema pärijale. Väär on maakohtu seisukoht, justkui ei oleks aktsionäri surma järel õigusvõimelist isikut kui aktsionäri, kes aktsiast tulenevaid õigusi (ja kohustusi) saaks teostada. Pärijad olid kooskõlas ÄS §-ga 231 ja PärS § 3 lg-ga 1 ja § 4 lg-ga 1 kostja aktsionärideks alates endiste aktsionäride surma hetkest. Maakohus on valesti kohaldanud ÄS § 233 lg-t 2. Juhatus peab välja selgitama aktsionäride pärijaid või algatama pärimismenetluse. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja teadis, et PK, HM või RT on surnud. Isegi kui möönda, et juhatus seda ei teadnud ja/või ei teadnud, kes on nende pärijad ja/või et juhatusel ei ole kohustust välja selgitada aktsionäride pärijaid, oleks juhatus pidanud saatma üldkoosoleku kokkukutsumise teated ka viidatud isikutele. Sellisel juhul oleks juhatus vähemalt mingilgi määral täitnud oma hoolsuskohustust. ÄS § 294 lg 31 sätestab, et kui aktsiaselts teab või peab teadma, et aktsionäri aadress erineb aktsiaraamatusse kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Viidatud normis väljendub hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld. Kohus on jätnud kohaldamata ÄS § 304 lg 6 ja 7, millest peaks kohtu hinnangul tulenema 07.11.2009 üldkoosoleku notariaalselt tõestatuse nõue. Kuid viidatud otsuse notariaalselt tõestamist ei ole nõudnud ei juhatus, nõukogu ega ka aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, samuti ei ole kõnealune üldkoosoleku protokoll aluseks nõukogu liikme valimisele või tagasikutsumisele või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemisele. Seega on selge, et seadusest tulenevalt ei pidanudki kostja 07.11.2009 üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud vormis. Seega olukorras, kus üldkoosoleku protokoll ei pea olema notariaalselt tõestatud, ei saa sama 07.11.2009 üldkoosoleku otsus olla ka ÄS § 3011 lg 1 p 3 alusel tühine. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta põhijäreldustes muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. I Pärandi, muuhulgas ka aktsia, üleminekut pärandaja surma korral reguleerib pärimisseadus. Pärand avaneb isiku surma korral ja läheb üle pärijale (PärS § 3 lg 1, § 4 lg 1). Õige on apellatsioonkaebuse väide, et pärijast aktsionäril ei ole kohustust esitada juhatusele aktsionäride nimekirja kandmise avaldust ÄS 229 lg 4 alusel. Küll tuleb aga pärijatel tõendada juhatusele, et nad on pärandi vastu võtnud ehk et nad on pärijad. Aktsia üleminekuga pärijale omandab selle saaja kõik liikmelisusest aktsiaseltsis tulenevad õigused, muuhulgas õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul. Selle õiguse teostamiseks peab ta aga suutma end aktsia omanikuna aktsiaseltsi ees tuvastada. Sellest tulenevalt tuleb pärijal teatada ühingule aktsiate üleminekust ja seda tõendada.

6(8)

Aktsiaseltsi juhatusel ei ole seadusest tulenevalt kohustust algatada pärimismenetlust. PärS § 166 lg 1 kohaselt saab pärimismenetluse algatada pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik notarile vastava notariaalselt tõestatud avalduse esitamisega. Hagi asjaoludest ei nähtu, et kostja kuuluks eelnimetatud isikute ringi. Hagejad ei ole tuginenud asjaolule, et surnud isikutel oleks mingeid võlgnetavaid kohustusi (nt aktsia eest tasumise kohustus) kostja ees. Samuti ei ole võimalik hagiavaldusest järeldada, et kostja omaks pärandvara suhtes mingeid muid õigusi. Nimetatu ei tulene ka kostja juhatuse kohustusest esitada EVK-le seadusega sätestatud ja õigeid andmeid. Nimetatud kohustus ei ole eraõiguslik ega anna kostjale pärandvara suhtes õigusi. Pärandajate kuulumine nende elu ajal kostja aktsionäride ringi ei tekitanud kostjale nende surma korral pärandvara suhtes õigusi. Üksnes pärijatel on kohustus legitimeerida end ühingu ees. Maakohus leidis õigesti, et aktsiaseltsi juhatus ei pea ka tulenevalt ÄS § 233 lg-s 2 sätestatust välja selgitama aktsionäride pärijaid. Nimetatud sätte kohaselt peab aktsiaraamatut Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Aktsiaraamatus sisalduvad andmed määratakse Eesti väärtpaberite keskregistri pidamist reguleerivate õigusaktidega. Aktsiaseltsi juhatus tagab aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise. Eesti väärtpaberite keskregistri pidamise korra § 4 lg 1 p 3 kohaselt kantakse registrisse muuhulgas ka väärtpaberite omanike nimed, aadressid ja isikuvõi registrikoodid, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt on lisaks Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud andmetele on emitent kohustatud registripidajat viivitamata teavitama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmete muutumisest. Seega peab emitent teavitama registrit viivitamatult enda andmete muutumisest (emitendi nimi, asukoht, kontaktandmed (posti- ja e-posti aadress ning sidevahendite numbrid) ja võimaluse korral registrikood). Ka Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 21 lg-s 2 sätestatust ei tulene ühingu kohustust välja selgitada aktsionäride pärijaid. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et surnud isikutele aktsiaseltsi üldkoosoleku teate saatmisega oleks juhatus täitnud oma hoolsuskohustust. ÄS § 294 lg 31 reguleerib olukorda, kui ühingule on teada aktsionäri tegelik ja aktsiaraamatusse kantust erinev aadress. Nimetatud säte ei ole kohaldatav juhul, kui aktsionär on surnud. Sellest tulenevalt leidis maakohus õigesti, et surnud aktsionäridele üldkoosoleku toimumise kohta teate edastamata jätmine ei ole rikkumine, mis tooks kaasa üldkoosoleku otsuste tühisuse või kehtetuks tunnistamise. II Maakohus on leidnud, et kostja 07.11.2009 üldkoosoleku otsus on tühine. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on ÄS § 301 lg 1 p 3 valesti kohaldanud, nimetatud maakohtu seisukohad tuleb otsusest välja jätta. Hagejate väitel ei olnud aktsiaraamatusse kantud AA, RA, VA ja SR kostja aktsionärid ja neile ei tohtinud kutseid saata. Maakohus tuvastas õigesti, et 29.06.2011 üldkoosoleku pidamisel ja kokkukutsumisel lähtuti aktsiaraamatus määratud aktsionäride ringist. Riigikohus on selgitanud, et aktsiaraamatu ebaõigsus ei mõjuta selle alusel vastu võetud üldkoosoleku otsuse kehtivust (vt lahend 3-2-1-82-02, p 20). Seetõttu ei oma 07.11.2009 üldkoosoleku otsuste kehtivus käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. III 05.03.2014 on apellant TP esitanud ringkonnakohtule taotluse nõuda EVK-st välja AS Saku Tehno asutamislepingu järgne järjepidev aktsiaraamat. Taotluse kohaselt on see esitatud Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-12-38114 kohtuistungil. Taotlust ei ole käesolevas menetluses (tsiviilasi nr 2-1141718) maakohtule esitatud. Apellant ei ole selgitanud, mida ta soovib nimetatud tõendiga tõendada ja miks ei ole tõend talle kättesaadav (TsMS § 236 lg 1 ja 2). Apellant ei ole selgitanud taotletava tõendi maakohtus esitamata jätmise põhjust (TsMS § 633 lg 5). Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

7(8)

Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 ja § 173 lg 4 järgi jätta kostjate kanda võrdsetes osades. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174).

Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.