Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Iko Nõmm, Ande Tänav, Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.09.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-49200
Tsiviilasi
TB hagi 4D Capital Management OÜ vastu kahju 20 974,64 euro hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.03.2014 otsus
Tsiviilasja hind
8324,27 eurot – TB apellatsioonkaebuse hind 12 650,37 eurot – 4D Capital Management OÜ apellatsioonkaebuse hind
Kaebuste esitajad ja kaebuste liik TB apellatsioonkaebus ja 4D Capital Management OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja TB (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX, XXXXXXX) Kostja 4D Capital Management OÜ (registrikood 11075449, asukoht Tartu mnt 2, Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Kaija Koik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 26.03.2014 otsus tühistada osaliselt viivise väljamõistmise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Kohtuotsuse resolutsioon sõnastada järgmiselt: 2.1.Hagi rahuldada osaliselt. 2.2.Välja mõista 4D Capital Management OÜ-lt TB kasuks 12 650,37 eurot. 2.3.Välja mõista 4D Capital Management OÜ-lt TB kasuks põhinõudelt, s.o 12 650,37 eurolt, viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
3.TB apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.4D Capital Management OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Apellatsioonkaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.TB esitas 23.11.2012 Harju Maakohtule hagi 4D Capital Management OÜ vastu kahju 20 974,64 euro hüvitamiseks ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõistmiseks 0,075% päevas arvates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
2.Hageja on XXXXXX XXXXX asuva X. XXXXXXX XX X kinnistu kaasomanik 1⁄2 mõttelises osas. 07.06.2005 sõlmis hageja koos teise kaasomanikuga Lidl Eesti UÜ-ga notariaalse võlaõigusliku hoonestusõiguse lepingu, millega hageja kui kinnistu kaasomanik koormas kinnistust ligikaudu 7000 m2 suuruse osa hoonestusõigusega Lidl Eesti UÜ kasuks. Lepingut muudeti 26.04. ja 09.10.2006 kokkulepetega. 10.11.2006 astus senise hoonestaja asemele kostja, kes võttis võlaõiguslikust hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevad hoonestaja kohustused Lidl UÜ-lt üle. Lepingu p 2.3.1. pani hoonestajale kohustuse teostada omal kulul kõik vajalikud toimingud, s.h mõõdistamine, maakatastris ja kinnistusraamatus registreerimine, mis on vajalikud kinnistu jagamiseks selliselt, et tekiks hoonestusõigusega koormatav kinnistu. Lepingu p 5.4. pani hoonestajale kohustuse teha kõik toimingud ja kanda kõik kulud, mis on seotud kinnistule detailplaneeringu koostamisega. Lepingu p-s 5.6. (09.10.2006 lepingu muutmise kokkuleppe redaktsioonis) võttis kostja kohustuse mitte viivitada omapoolsete toimingute teostamisega, et kinnistule oleks võimalik kehtestada detailplaneering hiljemalt 01.11.2009. Kinnistu jagamine jäi kostjal tegemata. Kostja ei teinud vajalikke mõõdistamistöid hoonestusõigusega koormatava kinnistu moodustamiseks ega registreerinud seda maakatastris ega kinnistusraamatus. Detailplaneeringu koostamine jäi kostjal pooleli ja detailplaneering jäi seetõttu kohaliku omavalitsuse poolt kokkulepitud tähtajaks kehtestamata.
3.Hageja saatis 13.01.2009 kostjale detailplaneeringut puudutava märgukirja, 17.02.2009 nõude lepingu täitmiseks, 06.04.2009 nõude detailplaneeringu Sillamäe Linnavalitsusele saatmiseks ning 05.11.2009 korduva avalduse lepingu täitmiseks. 18.11.2008 saatis hageja teabenõude Sillamäe Linnavalitsusele. Linnavalitsus 01.12.2008 vastuses nr 7-1.4/115 teatas, et kostja poolt koostatud planeeringulahendus ei vasta eelnevale menetlusele ja linnavalitsusel on pretensioone ka vormistuslikule poolele. Seetõttu tagastas linnavalitsus 09.10.2008 materjalid kostjale koos ettepanekute ja märkustega. Vaatamata korduvatele nõudmistele kostja detailplaneeringut linnavalitsusele ei esitanud ning lasi tekkida olukorral, kus detailplaneering jäi 09.11.2009 kehtestamata.
4.Lepingu p 13.1. pani kostjale täieliku varalise vastutuse hoonestusõigusega seotud kohustuste mittetäitmisega tekkinud varalise kahju eest. Lepingu rikkumisega põhjustas kostja hagejale varalise kahju, mis seisneb mõõdistamistööde ja detailplaneeringu tegemata jätmises. Vastavalt OÜ Geotar pakkumusele maksab kinnistu jagamine, 7000 m2 katastriüksuse mõõdistamine, toimikute koostamine ja katastris registreerimine 564 eurot. Vastavalt AB Standup OÜ hinnapakkumisele maksab detailplaneeringu koostamine
kinnistule koos käibemaksuga 16 032 eurot. Seoses kostja poolt lepingu ennetähtaegse lõpetamisega tuli hagejal anda nõusolek kostja kasuks tehtud eelmärke kustutamiseks kinnistusraamatust. Allkirja tõestamise eest maksid kaasomanikud notar Evelyn Rootsi pangaarvele 52,54 eurot (822 krooni). Kaasomanikel jäi saamata tulu, s.t hoonestusõiguse tasu, mille nad oleksid saanud, kui kostja oleks oma lepingulised kohustused täitnud ja lepingut poleks ennetähtaegselt lõpetanud. Tulu jäi saamata ajavahemiku eest, millal kostjaga oli leping lõppenud, kuid uus hoonestaja polnud veel hoonestusõiguse tasu maksnud, s.o 01.04.2010 - 31.12.2011. Uue hoonestajaga sõlmiti hoonestusõiguse seadmise võlaõiguslik leping 03.11.2011 ning hoonestusõiguse tasu maksmise kohustus algas 01.01.2012. Vastavalt lepingu p-le 10.1.1. oli hoonestusõiguse tasuks 1,53 eurot iga ruutmeetri kohta 2010.aastal. Vastavalt lepingu p-le 10.1.2. oli hoonestusõiguse tasuks 1,92 eurot iga ruutmeetri kohta 2011.aastal. Seega on saamata jäänud tulu 2010.a. 9 kuu eest 8248 m2 maatüki eest 9464,58 eurot. Hoonestusõiguse tasu 2011.a eest on 15 836,16 eurot. Kokku on saamata jäänud tulu 25 300,74 eurot. Varaline kahju, hõlmates nii otsese kahju kui saamata jäänud tulu, on kokku 41 949,28 eurot - 16 648,54 + 25 300,74, millest hagejale langev 1/2 osa on 20 974,64 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, kuivõrd kostja ei pidanud korraldama kinnistu jagamist enne detailplaneeringu kehtestamist. Kinnistu jagamine muutus aktuaalseks alles detailplaneeringu kehtestamisest. Detailplaneeringu koostamine ei olnud kostja kohustus. Lepingust tulenevalt oli kostja detailplaneeringu koostamise ettepaneku tegija. Detailplaneeringu koostamise ettepanek oli kohalikule omavalitsusele tehtud ning planeerimismenetlus oli algatatud. Tegelikkuses jäi detailplaneering kehtestamata hagejast tingitud asjaolu tõttu.
6.Kahju olemasolu hagejal ei ole tõendatud, samuti on tõendamata põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 26.03.2014 otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 12 650,37 eurot ja viivise põhinõudelt 0,075% päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
8.Hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), s.t rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
9.Vaidlust ei ole selles, et hageja on kinnistu XXXXXXX XXXXXX XXXXXXX XX X kaasomanik. Hageja ja Lidl Eesti UÜ vahel sõlmiti 07.06.2005 võlaõiguslik hoonestusõiguse seadmise leping, mida muudeti 26.04. ja 09.10.2006 kokkulepetega; et kostja oli Lidl Eesti UÜ eriõigusjärglane 07.06.2005 hoonestusõiguse seadmise lepinguga loodud võlasuhtes ning kostja kohustused hageja ees olid kajastatud lepingu p-des 2.3.1, 5.4 ja 5.6. Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2013 kohtulahendiga on tuvastatud, et lepinguliste kohustuste täitmise tähtaeg oli 01.11.2009. Poolte vahel oli vaidlus selles,
millised olid lepingulises suhtes kostja kohustused, kas kostja rikkus oma kohustusi. Samuti selle üle, kas hagejale tekkis kahju ja kas võimaliku kahju ja kostja tegevuse vahel on põhjuslik seos.
10.07.06.2005 võlaõigusliku hoonestusõiguse seadmise lepingu p 2.3.1. järgi hoonestaja kohustub teostama kõik vajalikud toimingud ning tasuma kõik kulud, sh mõõdistamisega, maaktastris ja kinnistusraamatus registreerimisega seotud kulud, mis on vajalikud kinnistu jagamiseks selliselt, et tekiks hoonestusõigusega koormatav kinnistu, p 5.4 järgi hoonestaja kohustub tegema Sillamäe Linnavalitsusele ettepaneku kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamiseks ja kandma kinnistule detailplaneeringu koostamise kulud. Samuti kohustus hoonestaja kandma kõik ehitise püstitamisega seotud kulud ning taotlema ja hankima kõik ehitise püstitamisega seotud load ja nõusolekud, samuti muud vajalikud avalik õiguslikud load. Lepingu p 5.5 kohaselt omanikud kohustusid andma notariaalakti tõestamise päeval hoonestajale lihtkirjaliku volituse tähtajaga kuni 30.11.2006 koos edasivolitamise õigusega kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud kinnistu suhtes detailplaneeringu koostamiseks alates detailplaneeringu algatamisest kuni detailplaneeringu kehtestamiseni. Nimetatud sätet muudeti 09.10.2006 lepingu muutmise kokkuleppega, millega omanikud kohustusid andma hoonestajale volituse tähtajaga 01.11.2009 koos edasivolitamise õigusega kõikide toimingute teostamiseks, mis on vajalikud kinnistu suhtes detailplaneeringu koostamiseks alates detailplaneeringu algatamisest kuni detailplaneeringu kehtestamiseni. Samuti lisasid pooled lepingu muutmise kokkuleppega lepingusse p 5.6, mille järgi omanikud ja hoonestaja kohustuvad mitte viivitama omapoolsete toimingute teostamisega, et kinnistule oleks võimalik kehtestada kohaliku omavalitsuse poolt detailplaneering hiljemalt 01.11.2009.
11.Kohus leidis, et kuigi lepingu p 5.4 järgi hoonestaja kohustus tegema Sillamäe Linnavalitsusele vaid ettepaneku kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamiseks ja kandma kinnistule detailplaneeringu koostamise kulud, tuleb lepingut tõlgendada koosmõjus p-dega 5.5 ja 5.6 ning seega laiendavalt. Sellist seisukohta toetab eelkõige 07.06.2005 lepingu p 5.5. sõnastus. Kui lepingu sõlmimisel oleksid lepingu pooled olnud seisukohal, et kostja õiguseellasel ei olnud kohustust detailplaneeringut koostada, ei oleks pooled lepingus sellise mahuga volitust sisaldavas sättes kokku leppinud. Kui detailplaneeringu koostamisega oleksid kohustunud tegelema kinnistu omanikud, puudus neil igasugune vajadus anda hoonestajale niivõrd laiapõhjalisi volitusi.
12.Et lepingut tuleb tõlgendada laiendavalt, s.o hoonestajal oli kohustus koostada detailplaneering, kinnitab ka poolte hilisem käitumine. Nii on kostja kui ka kostja õiguseelneja esindaja osalenud aktiivselt detailplaneeringu koostamise ettevalmistamisel ja läbirääkimistel Sillamäe linnaga. 2006.a detsembris esitas planeeringuprojekti Sillamäe linnale kostja õiguseelneja ja 15.09.2008 kostja. Samuti osalesid kostja ja tema õiguseelneja erinevatel planeeringu kehtestamisega seotud töökoosolekutel. Et selline käitumine ei olnud üksnes rahastaja võimalik huvi oma investeeringu vastu, kinnitab mh kostja poolt kohtule esitatud kirjavahetus üldiselt. Kirjavahetusest nähtuvalt on ka kostja tõlgendanud lepingut ja sellest tulenevaid volitusi sarnaselt hagejaga. Muuhulgas kinnitab sellist positsiooni kostja esindaja MT 05.12.2007 e-kiri Sillamäe linnavalitsusele, milles MT kinnitab, et „teeme DP projektis vastavad muudatused ja esitame Teile“. Samuti selgub see MT 25.01.2008 e-kirjast hagejale, mille kohaselt „poolte ühine eesmärk on, et kõnealuse kinnistu detailplaneering saaks ükskord linna poolt kehtestatud.“ 21.11.2008 e-kirjast hagejale nähtub, et käesoleva aasta juunis-juulis-augustis täpsustas kostja Sillamäe linnavalitsusega kommunikatsioonivahendite vahendusel detailplaneeringu üksikasju ning edastasid 15.09.2008 detailplaneeringu mapi linnale koos CD-ga. Vastuseks sai kostja ekirja manuses olevad dokumendid ja DP mapi. Seega tegi kostja detailplaneeringu koostamiseks toiminguid.
13.11.02.2008 kirjas MTle osundab hageja: „meie kui omanikud ei ole andnud hoonestajale volitusi koostada DP selliselt, kus omanikele pannakse tasuta hoonestusõiguse seadmise kohustus.“ Hageja rõhutab 11.02.2008 kirjas, et on andnud hoonestajale volitused detailplaneeringu koostamiseks. Kostja ei ole lepingu kehtivuse ajal juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja on kostja kohustusi ekslikult liiga laiendavalt tõlgendanud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuvalt kostja ei nõustunud hageja seisukohaga ning vaidleks vastu hageja arusaamale kostja kohustustest detailplaneeringu koostamisel. Hageja saatis kostjale märgukirju ja nõudeid lepingu täitmiseks, kostja ei ole kirjadele vastanud ega juhtinud hageja tähelepanu sellele, et tal ei ole selliseid lepingust tulenevaid kohustusi nagu väidab hageja. Samas on 10.09.2007 e-kirjas hagejale kostja esindaja osundanud, et kindlasti ei ole avalike teede rahastamine kaetud pooltevahelise lepingu p-ga 5.4, seega juhtis kostja vajadusel hageja tähelepanu sellele, et hageja omistab kostjale kohustust, mida 07.06.2005 lepinguga kostjale pandud ei ole. Seega on kostja alles pärast 07.06.2005 lepingu ülesütlemist ning kohtumenetluse käigus asunud seisukohale, et ta on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud ja asunud lepingut kitsendavalt ning üksnes p 5.4 sõnastusest lähtuvalt grammatiliselt tõlgendama.
14.Kuigi kostja on menetluses asunud seisukohale, et ta ei ole hageja nõudekirju kättesaanud, leidis kohus, et kostja väide ei ole asjakohane. Nii on hageja kohtule esitatud märgukirjadele lisanud ka AS-i Eesti Posti kviitungid, millest nähtub, et need on saadetud kostja asukohta. Hageja tõendas, et on nimetatud kirjad kostjale saatnud. Seega oli kostja kohustus tõendada või põhistada, et tegelikkuses nimetatud tähtkirju märgitud aadressile toimetatud ei ole, seda kostja teinud ei ole. Kostja ei ole esile toonud, et hageja oleks saatnud kirjad kostjaga mitteseotud aadressidele, kus kostjal puudus võimalus kirju kätte saada.
15.Kostja leidis, et ei pidanudki korraldama kinnistu jagamist enne detailplaneeringu kehtestamist, kuivõrd see ei olnud otstarbekas. Hageja tõendas kohustuse rikkumist asjaoluga, et kostjal ei ole esitada maakatastri või kinnistusraamatu väljavõtteid, mis uue 7000 m2 pindalaga kinnistu olemasolu tõendaksid. Ka kostja ise ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et ta on oma lepingulise kohustuse täitnud. Vastupidi, ka kostja ise on kinnitanud, et lepingu p 2.3.1. on täitmata (I kd tl 115, 118). Kostja leidis, et rikkumine on vabandatav, kuivõrd enne detailplaneeringu kinnitamist puudus vajadus kinnistu jagamise suhtes. Kinnisasja jagamine enne detailplaneeringu kehtestamist võib kostja hinnangul olla ebamõistlik ning seega tuleb mõista lepingu p 2.3.1 selliselt, et kinnistu jagamine tuli kostjal korraldada pärast detailplaneeringu kehtestamist. Kohus leidis, et 07.06.2005 võlaõigusliku hoonestusõiguse seadmise lepingu p 2.3.1. järgi hoonestaja kohustub teostama kõik vajalikud toimingud ning tasuma kõik kulud, mis on vajalikud kinnistu jagamiseks selliselt, et tekiks hoonestusõigusega koormatav kinnistu. Asja materjalidest nähtuvalt määrasid lepinguosalised 09.10.2006 lepingu muutmise kokkuleppes lepingusse lisatud p-ga 5.6, p 2.3.1. ja 5.4 täitmiseks tähtaja 01.11.2009. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 17.06.2013 lahendis tuvastanud, et pärast 01.11.2009 võis hageja nõuda kohustuse täitmist. Seega oli kostjal kohustus teha toiminguid uue kinnistu moodustamiseks. Praegusel juhul ei ole lepingu täitmine seatud sõltuvusse detailplaneeringu kehtestamisest. Kui kostja asus pärast kohustuse võtmist seisukohale, et kinnistu jagamine enne detailplaneeringu koostamist on ebamõistlik, oli tal võimalus pöörduda kinnistu omanike poole vastavasisulise lepingu muutmise ettepanekuga. Isegi kui asuda seisukohale, et detailplaneeringu koostamine ei olnud kostja kohustus, rikkus kostja oma kohustusi, kuivõrd kinnistu jagamist kostja teinud ei ole.
16.Kohus leidis, et detailplaneeringu vastuvõtmine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kuid kostja pidi tegema kõik endast oleneva detailplaneeringu kehtestamiseks, kuid ei viinud oma toiminguid lõpule. Nii selgub Sillamäe Linnavalitsuse 09.10.2008 kirjast kostjale, et kostja poolt esitatud detailplaneering ei vasta dokumentidele. 01.12.2008 vastuses selgitab
linn hagejale, et ootab detailplaneeringu esitamist. Et kostja oleks linna poolt nõutud parandusi või täiendusi esitanud ning seega oma kohustused täitnud, kostja tõendanud ei ole. 07.06.2005 lepingust tulenevalt oli detailplaneeringu ettevalmistamine ja esitamine kostja ülesanne.
17.Kostja leidis, et detailplaneeringu kehtestamine jäi tegemata hagejast tuleneval põhjusel. Hageja ei soostunud täitma Sillamäe Linnavalitsuse eeltingimusi ega esitanud ettepanekuid lepingu sõlmimiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et hageja andis teed avalikuks kasutamiseks linnalt ja isikutelt tasu nõudmata ning on oma seisukohast teavitanud ka Sillamäe linna. Hageja pöördus ka ise linnavalitsuse poole, selgitamaks välja, mida hagejal on omalt poolt vaja teha, et detailplaneering saaks kehtestatud. Vastuseks teatas linn, et ootab detailplaneeringu esitamist, mis oli aga kostja kohustus.
18.Kohus leidis, et juhul, kui kostja oleks lepingu kehtimise ajal olnud seisukohal, et just hageja rikkus pooltevahelist lepingut, oleks tal olnud võimalus leping üles öelda hagejapoolsele rikkumisele tuginedes. Kostja seda ei teinud, leping on üles öeldud põhjusel, et lepingu p-s 15.1 toodud tingimused ei olnud täidetud. Kui kostja oleks lepingu ülesütlemisel seisukohal, et hageja tegevus takistas 07.06.2005 lepingu eesmärgi saavutamist, oleks kostja saanud lepingu üles öelda mõnel muul seadusest või lepingust tuleneval alusel. Kohus leidis, et kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi ning kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, millest saaks teha järelduse, et rikkumine oli vabandatav.
19.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 101 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ja/või taganeda lepingust või öelda leping üles. Kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine. Kahjustatud pool saab kohustatud poolelt nõuda kohustuse täitmise asemel täitmata jätmise tõttu tekkiva kahju hüvitamist. Seega ei ole kahju hüvitamiseks nõutav, et võlasuhtest taganeks või ütleks lepingu esimesena üles just kahjustatud pool. Kohus leidis, et vastupidine lähenemine viiks olukorrani, kus kahju hüvitamise nõude välistaks see, kui lepingust taganeks või ütleks lepingu üles mõnel formaalsel põhjusel esimesena kohustatud pool, mis aga ei oleks kooskõlas kahju hüvitamise instituudiga.
20.Kohus leidis, et hageja otsene varaline kahju, mis seisneb detailplaneeringu koostamise kuludes 8016 eurot, tuleb kostjalt jätta välja mõistmata, kuivõrd tõendeid selle kohta, et hagejal oleks nimetatud kulu tekkinud või tekkimas, ei ole esitatud. 26.03.2013 halduslepingust nähtus, et kõik uue detailplaneeringu koostamisega seonduvad kulud kannab Maxima Eesti OÜ. Iseenesest on hagejal õigus, et halduslepinguga ei astu Maxima Eesti OÜ 07.06.2005 lepingus kostja asemele, kuid kostja põhistas nimetatud tõendiga selle, et hagejal viidatud kulusid tekkida ei saa, kuivõrd need kannab Maxina Eesti OÜ. Kuivõrd hagejal detailplaneeringu koostamise kulusid ja seega ka kahju tekkida ei saa, siis selles osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kinnistu jagamisega seonduvate kulude hüvitamiseks. Vaidlusalune kinnistu on jätkuvalt jagamata, seega hageja kinnistu jagamisega seonduvaid kulusid kandnud ei ole. Sillamäe Linnavalitsusele esitatud teise kinnistu kaasomaniku e-kirjast nähtuvalt on kinnistu omanike eeltingimuseks kinnistu jagamine kaheks eraldi kinnistuks, kusjuures Maximale on eraldatud temale vajalik osa ligikaudse pindalaga 11 320 m2. Seega moodustatakse uus kinnistu hoopis teistes mõõtudes, kui seda lepiti kokku 07.06.2005 lepingus. Puudub alus eeldada, et hageja asub tegema toiminguid XXXXXXX X kinnistu jagamiseks ja uue hoonestaja vajadustele mittevastava kinnistu moodustamiseks. Sellega on kostja põhistanud, et hagejal puudub vajadus jagada kinnistu uueks 07.06.2005 lepingus määratletud pindalaga kinnistuks ning hagejal ei saa nimetatud kahju ka tulevikus tekkida.
Lisaks ei ole uue hoonestaja vajadustele vastava kinnistu jagamisega kantavad kulud hõlmatud 07.06.2005 lepingust tuleneva kahju hüvitamise kohustusega.
21.Samuti tuleb kinnistusraamatusse kantud eelmärke kustutamise avalduse notariaalse tõestamise kulu 26,27 eurot jätta kostjalt välja mõistmata. Osundatud kulu ei ole hagejal tekkinud kostja poolt kinnistu jagamata jätmise või detailplaneeringu kehtestamata jätmise tõttu, seega ei ole see kulu hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga.
22.Kostjalt tuleb välja mõista hageja saamata jäänud tulu 12 650,37 eurot. Sisulisi vastuväiteid kostja hageja arvutuskäigule esitanud ei ole. Kohus nõustus hageja käsitlusega selles, et kui kostja oleks oma kohustusi kohaselt täitnud, ei oleks kostja pidanud lepingut ennetähtaegselt üles ütlema ja hageja oleks sellisel juhul saanud hoonestusõiguse tasu ka pärast 29.03.2010.
23.TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise väljamõistetud summalt arvates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni 0,075% päevas iga viivitatud päeva eest. 07.06.2005 lepingu p 13.4 järgi on omanikel hoonestusõiguse tasumisega viivitamisel õigus nõuda hoonestajalt viivist 0,075% päevas iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja on kohustusi rikkunud ja hagejale on kahju tekkinud, tuleb kostjalt viivis välja mõista. TB apellatsioonkaebus
24.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt välja mõistmata kahju 8324,27 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
25.Maakohus rikkus asja lahendamisel VÕS § 115 lg-t 1. Kohus ei lähtunud asjaolust, et kahju tekkimise aluseks on kohustuse täitmata jätmine. Kuna kahjuhüvise nõue esitatakse rikutud kohustuse asemel, määrab hüvise suuruse kohustuse maksumus, mida rikuti.
26.Kuna kostja jättis tegemata lepingu p-s 2.3.1. ning p-des 5.5. ja 5.6 märgitud toimingud, on kahju suuruseks kulutused, mis on vajalikud X. XXXXXXX XX X kinnistu jagamiseks ja hoonestusõigusega koormatava eraldi kinnistu moodustamiseks ning kõikide toimingute tegemiseks, mis on vajalikud kinnistule detailplaneeringu kehtestamiseks. OÜ Geotar ja AB Standup OÜ hinnapakkumistega on hageja tõendanud kahju, s.o kui palju kostja poolt täitmata jäänud kohustused maksavad. Lisaks on hageja kahju suurust kinnitanud TÜ Pihlakas, OÜ Viimsi Valla Arenduskeskus ja FIE PM võrdlushinnapakkumistega.
27.Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et kuna uue detailplaneeringu koostamisega seotud kulud kannab Maxima Eesti OÜ, siis hagejal kahju ei tekkinud. Kohtul ei olnud õigust Maxima Eesti OÜ tegevust detailplaneeringu koostamisel ja rahastamisel hageja kahjuga tasaarvestada. Tasaarvestada saab vastastikuseid kohustusi. Maxima Eesti OÜ ei olnud 07.06.2005 lepingus pooleks, ta ei ole ka kostja õigusjärglane. Kas kolmas isik 26.03.2013 halduslepingu alusel detailplaneeringut koostab ja kulusid kannab, ei puuduta hageja ja kostja vahelist võlasuhet.
28.Vastutasuks lepingu p-des 2.3.1. ning 5.5. ja 5.6. võetud kohustustele määras hageja kostjale oluliselt madalama hoonestusõiguse tasu, kui oleks tulnud tasuda juhul, kui detailplaneeringu koostamist ei oleks kostja enda peale võtnud. Saades hagejalt hoonestusõiguse hinnas soodustuse, jättis kostja täitmata oma kohustused, mis talle sellise soodustuse andsid. Sellega tekitas kostja hagejale kahju.
29.Lepingu p-i 2.3.1 osas ei nõustu apellant, et kahju ei tekkinud, kuna ei olnud alust eeldada, et hageja asub tegema toiminguid kinnistu jagamiseks või kas tal puudub vajadus jagada kinnistu uueks 07.06.2005 lepingus määratletud pindalaga kinnistuks. Kahju tulenes 07.06.2005 lepingu rikkumisest kostja poolt. Lepingu p-s 2.3.1. märgitud kohustused pidid
kostjal olema täidetud 01.11.2009. Hagejal oli vaja, et kostja lepingu kehtivuse ajal oma kohustusi täidaks.
30.Ebaõige on maakohtu väite, nagu ei oleks notari tasu 26,27 euro maksmine seotud kostja poolt kinnistu jagamata jätmise või detailplaneeringu kehtestamata jätmisega. Kui kostja poleks kohustusi rikkunud, ei oleks kostjal tekkinud aluseid lepingust taganemiseks. Seega poleks tekkinud ka alust eelmärke kustutamiseks ning hagejal notaritasu maksmiseks.
31.Kostja apellatsioonkaebusele vaidleb hageja vastu. 4D Capital Management OÜ apellatsioonkaebus
32.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
33.Apellant on seisukohal, et maakohus on lepingu tõlgendamisel mitmed olulised asjaolud ja tõendid tähelepanuta jätnud ning ebaõigesti kohaldanud nii TsÜS §-i 117 kui ka VÕS §-i 29, jõudes seeläbi detailplaneeringu koostamise kohustuse osas ebaõigele lõppjäreldusele. Lepingu sõlmimise asjaoludest nähtub, et poolte ühiseks tegelikuks tahteks ei olnud detailplaneeringu koostamise kohustuse panemine apellandi õiguseellasele.
34.Apellandi õiguseellane sõlmis võlaõigusliku hoonestusõiguse seadmise lepingu, kuivõrd soovis saada kinnistu hoonestamise õigust arvates lepingu p-s 15.1 ning selle alapunktides sätestatud asjaõiguslepingu sõlmimise eeltingimuste saabumisest. Seejuures võttis apellandi õiguseellane lepingu p-dest 2.3.1 ja 5.4 nähtuvalt enda kanda kinnistu jagamise toimingute tegemise ning vastavate kulude kandmise kohustuse, detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegemise ja detailplaneeringu koostamisega seonduvate kulude kandmise kohustuse, lepingus sätestatud ehitiste püstitamise tarbeks vajalike lubade ja nõusolekute taotlemise kohustuse ning ehitiste püstitamisega seonduvate kulude kandmise kohustuse. Apellandi õiguseellane nõustus seega tegema olulisi investeeringuid vastustaja ja kinnistu teise kaasomaniku hüvanguks. Ühtlasi nõustus apellant maksma vastustajale ja kinnistu teisele kaasomanikule alates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse hoonestusõiguse tasu. Seda tulenevalt majanduslikust huvist arendada seni hoonestamata kinnistul välja ärikeskus, teenida seeläbi tasa selleks tehtud investeeringud ning teenida potentsiaalselt ka tulu.
35.Lepingu p-st 5.5 nähtuv kokkulepe kinnitab, et pooled lähtusid arusaamast, et detailplaneeringu koostamiseks vajalike toimingute tegemine on vastustaja ja kinnistu teise kaasomaniku õigus ja kohustus, ning arvates vastava volituse andmisest on ka apellandi õiguseellasel õigus teha vastavaid toiminguid vastustaja ja kinnistu teise kaasomaniku nimel. Lepingu p 5.5 ei anna aga alust järeldada, et apellandi õiguseellane võttis sellega detailplaneeringu koostamise kohustuse.
36.30.06.2005 vastustaja ja JV (detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikud), apellandi õiguseellase (detailplaneeringu koostamise rahastaja) ja Sillamäe linna vahel sõlmitud lepingust detailplaneeringu koostamise kohta, täpsemalt selle p-dest 2.1 - 2.8 ja 4.1 - 4.2, nähtub ühemõtteliselt, et detailplaneeringu koostamise ja Sillamäe Linnavalitsusele vastuvõtmiseks esitamise kohustus koos mitmete planeerimismenetluse toimingute tegemise kohustusega lasus vastustajal ja kinnistu teisel kaasomanikul. Juhul, kui lepingupoolte ühiseks tegelikuks tahteks olnuks detailplaneeringu koostamise kohustuse panemine apellandi õiguseellasele, oleks vastav kohustus nii lepingus kui ka 30.06.2005 detailplaneeringu koostamise lepingus selgesõnaliselt apellandi õiguseellasele pandud. Samuti oleksid vastustaja ja kinnistu teine kaasomanik detailplaneeringu koostamise kohustuse apellandi õiguseellasele üleandmise korral viimasega eelduslikult oluliselt selgemalt kokku leppinud ka detailplaneeringu koostamise üksikasjades. Kuigi selleks puudunuks mistahes takistused, lepingupooled eeltoodut ei teinud, mistõttu puudub igasugune alus arvata, et nende ühine tegelik tahe oli suunatud millelegi muule kui apellandi
õiguseellasele detailplaneeringu koostamise toimingute tegemise võimaluse loomisele. Lepingupoolte käitumine pärast lepingu sõlmimist ei kinnita detailplaneeringu koostamise kohustuse lasumist apellandil.
37.Arvestades apellandi ärihuve detailplaneeringulahenduse suhtes, lepingu alusel vastustaja ja kinnistu teise kaasomaniku hüvanguks tehtavaid investeeringuid ning lepingu p-ga 5.5 apellandile antud õigust detailplaneeringu koostamise toimingute tegemiseks vastustaja ja kinnistu teise kaasomaniku nimel, kasutas apellant vastavat õigust. Maakohus ei ole välja toonud ainsatki mõistlikku põhjust, miks tuleks apellandi õiguseellase/apellandi aktiivsust detailplaneeringu menetluses käsitleda märgina detailplaneeringu koostamise kohustuse võtmisest, mitte aga detailplaneeringu koostamise toimingute vastustaja ja kinnistu teise kaasomaniku nimel teostamise õiguse realiseerimisena.
38.Apellandi hinnangul tuleneb maakohtu ebaõige hinnang lepingupoolte käitumisele pärast lepingu sõlmimist maakohtu ekslikust arusaamast volituse instituudi olemusest. Juhul, kui maakohus oleks TsÜS §-ile 117 tähelepanu pööranud ning andnud asjaoludele osutatud sätte valguses korrektse hinnangu, pidanuks maakohus järeldama, et ei lepingupoolte käitumine pärast lepingu sõlmimist ega maakohtule esitatud kirjavahetus ei anna alust järeldada, et detailplaneeringu koostamine oli apellandi lepingust tulenev kohustus.
39.Apellandi hinnangul on maakohus VÕS § 29 lg-t 3 ekslikult kohaldanud, kuivõrd faktilised asjaolud ning menetluses esitatud tõendid, sh vastustaja 11.02.2008 e-kiri, ei anna selleks mistahes alust. Vastustaja käsitleb nimetatud kirjas apellandile antud volitusi, mitte apellandile pandud kohustusi. Teiseks, kolm aastat pärast lepingu sõlmimist ning kaks aastat pärast lepingu apellandi poolt ülevõtmist apellandile saadetud vastustaja e-kiri ei tõenda, missuguses tähenduses mõistis vastustaja lepingu detailplaneeringu koostamise toiminguid puudutavaid sätteid ja kas apellandi õiguseellane või apellant lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma.
40.Vastustaja ei ole esitanud ka muid tõendeid, millest nähtuks, et vastustaja mõistis juba lepingu sõlmimise ajal detailplaneeringu koostamist kohustavana, või et apellandi õiguseellane/apellant seda lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Vastustaja esitas apellandile detailplaneeringu koostamisega seonduvaid nõudmisi esmakordselt alles 13.01.2009 märgukirjas, käsitledes siiski apellanti detailplaneeringu koostamiseks kohustatuna üksnes kaudselt.
41.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et detailplaneeringu kehtestamata jäämise eest vastutab apellant. Sillamäe Linnavalitsus on kogu detailplaneeringu menetluses olnud läbivalt seisukohal, et lepingu sõlmimine planeeringualale jäävate avalike teede, välisvalgustuse ja sadeveekanalisatsiooni väljaehitamise ning edasise haldamise osas on planeeringu kehtestamise eelduseks. Vastavasisulise lepingu sõlmimist nõuab ka teeseaduse § 4 lg 3. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad.
42.2007. ja 2008. a leidsid aset läbirääkimised vastustaja ja kinnistu teise omaniku, Sillamäe linna ja apellandi vahel, et leida kõigile osapooltele vastuvõetav lahendus teede väljaehitamise, selle rahastamise ja teede kasutamise küsimuses. Osutatud läbirääkimised takerdusid aga veebruaris 2008. a enne lepingu sõlmimist. 18.02.2008 avaldusest nähtuvalt leidis vastustaja jätkuvalt, et mistahes eraldiseisva lepingu sõlmimine teede väljaehitamise, hooldamise ja kasutamise küsimuses lisaks detailplaneeringule tarvis ei ole. Sillamäe linn seevastu oli 05.03.2008 vastusest nähtuvalt seisukohal, et ainuüksi detailplaneeringu seletuskirjast ei piisa, teatas, et tarvis on eraldi lepingu sõlmimine planeeringualale jäävate avalike teede, välisvalgustuse ja sadeveekanalisatsiooni väljaehitamise ning edasise haldamise kohta ning palus, et vastustaja esitaks ettepanekud lepingu sõlmimise kohta. Sellisele seisukohale viitas linnavalitsus ka 01.12.2008 kirjas. See kinnitab, et nii 05.03. kui ka 01.12.2008 oli teede küsimus jätkuvalt läbirääkimiste staadiumis ning seda just
vastustajast tulenevalt. Vaatamata eeltoodule ei esitanud vastustaja Sillamäe Linnavalitsusele ettepanekuid lepingu sõlmimiseks ega näidanud mistahes muul viisil üles valmisolekut lepingu sõlmimiseks.
43.Olukorras, kus puudus nõutud leping teede väljaehitamise, selle rahastamise ja teede kasutamise ja hooldamise küsimuses ning vastustaja ei soostunud seda sõlmima vaatamata asjaolule, et linnavalitsus käsitles lepingu olemasolu eeltingimusena detailplaneeringu kehtestamisele, ei saanud detailplaneeringut koostav OÜ Ateljee Süd detailplaneeringut vastavas küsimuses täpsustada. Veelgi enam, detailplaneeringu kehtestamine ei oleks sõltumata mistahes detailplaneeringu parandustest ja täiendustest võimalik olnud.
44.Arvestades faktilisi asjaolusid ja esitatud tõendeid, pidanuks maakohus sedastama, et apellant ei vastuta lepingu rikkumise eest, kuivõrd detailplaneering jäi lõpetamata ja kehtestamata ülalkirjeldatud vastustajast ja kinnistu teisest kaasomanikust tulenenud asjaolude tõttu. Seetõttu pidanuks maakohus ka niisugusel juhul vastustaja nõuded täies ulatuses rahuldamata jätma.
45.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et apellant vastutab kinnistute jagamise kohustuse rikkumise eest. Apellant on seisukohal, et maakohus jättis mitmed olulised asjaolud tähelepanuta ning kinnistu jagamise kohustuse ja selle väidetava rikkumise käsitlemisel alusetult tähelepanuta planeerimisseaduse sätted ning kohaldamata VÕS §-i 101 lg 3, jõudes seeläbi ebaõigele järeldusele, et apellant vastutab kinnistu jagamise kohustuse rikkumise eest.
46.PlanS (detailplaneeringu koostamise algatamise hetkel kehtinud redaktsioonis) § 9 lg 2 pdest 1-3 nähtuvalt planeeritakse detailplaneeringuga maa-ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus ja krundi hoonestusala ehk krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid. Samasisuline regulatsioon sisaldub ka kehtiva PlanS § 9 lg 2 p-des 1-3. Kinnisasja jagamine enne, kui eeltoodud küsimused on detailplaneeringuga lahendatud, ei ole seega võimalik. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, justkui olnuks võimalik ja tulnuks kinnistu jagada enne detailplaneeringu kehtestamist ning apellant pidanuks nimetatud kohustusest vabanemiseks saavutama vastavasisulise lepingu muudatuse sõlmimise. VÕS § 101 lg 3 alusel pidanuks kohus ühtlasi järeldama, et ka kinnistu jäi jagamata vastustajast ja kinnistu teisest kaasomanikust tulenevatel asjaoludel.
47.Kuivõrd maakohus tuvastas ebaõigesti, et detailplaneeringu koostamine oli apellandi kohustus, ning et selle kohustuse rikkumise eest vastutab apellant, on ebaõige ka maakohtu hinnang, et vastustajal on apellandi vastu saamata jäänud tulu nõue 12 650,37 eurot. Arvestades, et apellant lõpetas lepingu õiguspäraselt, ning et leping on kehtivalt lõppenud, pidanuks maakohus järeldama, et vastustaja ei oleks lepingu lõppemisest arvates lepingu alusel enam mingit tulu saanud, mistõttu puudub vastustajal ka apellandi suhtes mistahes saamata jäänud tulu hüvitamise nõue. Vastustaja ei ole tõendanud VÕS § 128 lg-s 4 sätestatud tõenäosust, et juhul, kui hagis väidetud rikkumisi ei oleks esinenud, oleks detailplaneering soovitud tähtajaks kehtestatud ning vastustaja oleks saanud 2010. ja 2011.a apellandilt hoonestusõiguse tasu.
48.Faktilistest asjaoludest nähtub vastustaja vastuseis Sillamäe Linnavalitsuse nõudmisele sõlmida lisaks detailplaneeringu seletuskirja p-s 11 sätestatule ka eraldiseisev leping planeeringualale jäävate avalike teede, välisvalgustuse ja sadeveekanalisatsiooni väljaehitamise ning edasise haldamise kohta. Arvestades vastustaja soovimatust niisugust lepingut sõlmida ning asjaolu, et vastava lepingu sõlmimine oli linnavalitsuse korduvate rõhutuste kohaselt detailplaneeringu kehtestamise eelduseks, on tõenäoline, et ka juhul, kui detailplaneeringu koostamine olnuks apellandi kohustus ning apellant oleks sõltumata eelnimetatud lepingu puudumisest korraldanud detailplaneeringus kõigi korrektuuride tegemise, mida ilma vastava lepingu olemasoluta saanuks teha, ei oleks Sillamäe Linnavalitsus detailplaneeringut ikkagi lepingus sätestatud tähtajaks, s.o 01.11.2009, kehtestada saanud. Seetõttu on omakorda tõenäoline, et apellandil olnuks sõltumata
mistahes täiendavate detailplaneeringu koostamise toimingute tegemisest ikkagi õigus lepingust taganeda ning leping oleks ka niisugusel juhul hiljemalt 29.03.2010 lõppenud.
49.Isegi kui maakohus leidnuks vaatamata eeltoodule, et tõenäolisem on asjade kulg, mille kohaselt oleks Sillamäe Linnavalitsus hiljemalt 01.11.2009 detailplaneeringu kehtestanud, leping seetõttu kehtima jäänud ning vastustaja hoonestusõiguse tasu nõue säilinud, pidanuks maakohus kahjuhüvitisest VÕS § 127 lg 5 kohaselt maha arvestama kasu, mille vastustaja sai kahju tekitamise tagajärjel ning vähendama VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitist osas, milles kahju tekkis vastustajast tulenevatel asjaoludel.
50.Apellant on seisukohal, et maakohus on VÕS § 113 lg-t 1 ebaõigesti kohaldanud ning saamata jäänud tulu hüvitamise nõudelt ebaõigesti välja mõistnud viivise määraga 0,075% päevas. Vastustaja nõuab apellandilt saamata jäänud tulu, mis on olemuslikult seadusest, mitte lepingust tulenev nõue. Seetõttu puudus VÕS § 113 lg 1 kohaselt alus viivise väljamõistmiseks lepingujärgses määras.
51.Hageja apellatsioonkaebuse palub kostja jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
52.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja asja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis välja viivise 0,075% päevas, ning uue otsusega mõista välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses. Kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Põhinõude lahendamise osas ei anna apellatsioonkaebuste väited alust seisukohaks, nagu oleks maakohus rikkunud menetlusõiguse norme või ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Maakohus on otsust jälgitavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub põhinõude lahendamise osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
53.Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seisukohaks, nagu oleks hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist detailplaneeringu koostamise väärtuses. Hageja tugines asjaolule, et detailplaneeringu koostamise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju seisneb detailplaneeringu puudumises. Kooskõlas VÕS § 127 lg-tega 1 ja 5 on maakohus asjakohaselt põhjendanud, et Maxima Eesti OÜ kulul koostatakse uus detailplaneering. Asja materjalide kohaselt (kd III tl 59–64) kohustus Maxima Eesti OÜ tellima uue detailplaneeringu. Hageja apellatsioonkaebusest ei nähtu, kuidas toodud asjaolule vaatamata oleks hagejal siiski õigus nõuda kogu detailplaneeringu puudumises seisneva kahju hüvitamist. Hageja on apellatsioonkaebuses kinnitanud, et ta ei pea uut detailplaneeringut koostama ega rahastama ning seda peab tegema Maxima Eesti OÜ. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et nagu oleks maakohus jõudnud ebaõige järelduseni, kui on nimetatud asjaoluga arvestanud. Hageja ei ole kaebuses esile toodud, kuidas kahjustab tema õiguspositsiooni asjaolu, et detailplaneering tuleb uue lepingu kohaselt koostada lähteülesande kehtivusaja jooksul, võrreldes sellega, et detailplaneering oleks koostatud 09.11.2009, ning milles seisneb otsene varaline kahju ja kui suur saaks olla hüvitis sellise otsese varalise kahju eest ning kuidas seda arvestada. Toodud tagajärgede kahjulikus vahes seisneva kahju hüvitise suurus ei saa olla detailplaneeringu koostamise hind. Hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt Maxima Eesti OÜ ei koosta detailplaneeringut kostja kohustuse täitmiseks, on asjakohatu. Kuna Maxima Eesti OÜ täidab detailplaneeringu koostamisel oma halduslepingust tulenevat kohustust, puudub alus väiteks, et hageja kahju saaks seisneda Maxima Eesti OÜ ees VÕS § 1018 lg 1 või § 1042 lg 1 alusel kohustuse tekkimises.
54.Maakohus on kinnistu jagamise toimingute tegemata jätmises seisneva väidetava kahju hüvitise välja mõistmata jätmist piisava selgusega põhjendanud. Maakohus on märkinud,
et uus kinnistu moodustatakse teises mõõdus kui 07.06.2005 lepingus kokku lepitud. Hageja apellatsioonkaebuses ei ole maakohtu seisukohale vastu vaieldud. Kuna maakohtu otsuses märgitu kohaselt jagatakse kinnistu teisiti kui 07.06.2005 lepingus kokku lepitud, on õige maakohtu järeldus, et 07.06.2005 tulenenud kinnistu jagamise kohustuse täitmata jätmine ei kuulu VÕS § 127 lg 1 järgi hüvitamisele.
55.Maakohus on arusaadavalt leidnud, et kinnistusraamatusse kantud eelmärke kustutamise avalduse notariaalse tõestamise kulu summas 26,27 eurot ei ole hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, milles seisneb maakohtu seisukoha ebaõigsus.
56.Kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt detailplaneeringu koostamine ei olnud kostja kohustus, ei anna samuti alust maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohus on kolleegiumi hinnangul jõudnud õigele järeldusele, et detailplaneeringu koostamine oli kostja kohustus ning kohus on oma seisukohti selles osas veenvalt põhjendanud. Kostja viide hageja, JV, Lidl Eesti UÜ ja Sillamäe linna vahel 30.05.2005 sõlmitud lepingule on asjakohatu. Maakohus on tuvastanud, et kostja oli Lidl Eesti UÜ eriõigusjärglane 07.06.2005 hoonestusõiguse seadmise lepinguga loodud võlasuhtes. Kostja ei ole toonud kaebuses esile väiteid ja tõendeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et kostja oleks Lidl Eesti UÜ eriõigusjärglane ka 30.06.2005 lepingus. Maakohus on 07.06.2005 lepingu tõlgendamisel õigesti käsitlenud poolte käitumist pärast lepingu sõlmimist. Maakohtu otsusest on arusaadav, et maakohus ei ole kohaldanud VÕS § 29 lg-t 3, vaid on sellele sättele viidanud üksnes VÕS § 29 lg 5 p 3 tõlgendamisel ja kohaldamisel.
57.Maakohus on mõistetavalt põhjendanud seisukohta, et kostja on detailplaneeringu kehtestamisele suunatud toimingute tegemise kohustuse rikkumise eest vastutav. Maakohus on õigesti viidanud Sillamäe linna 01.12.2008 vastusele, mille kohaselt detailplaneeringu menetluse jätkamiseks ootas Sillamäe linn detailplaneeringu esitamist, mis arvestaks Sillamäe linna ettepanekute ja märkustega (kd I tl 53). Kostja kaebuse väide, mille kohaselt detailplaneeringu kehtestamine ei oleks olnud võimalik mis tahes parandustest ja täiendustest sõltumata, on nimetatud tõendiga vastuolus ning põhjendamatu. Kostja ei ole esile toonud tõendeid, millele tuginedes saaks asuda seisukohale, et ka veel pärast 01.12.2008 oleks detailplaneeringu menetlust ja kehtestamist takistanud väidetav asjaolu, et hagejast ja teisest kaasomanikust tulenevalt jäi sõlmimata leping teede väljaehitamise ja kasutamise kohta.
58.Kostja kaebuse seisukoht, mille kohaselt kostja ei vastuta kinnistu jagamise kohustuse rikkumise eest, tugineb väidetel, et detailplaneeringu koostamine ei olnud kostja kohustus või kostja selle kohustuse rikkumise eest ei vastuta, ning on alusetu. Maakohus on jälgitavalt põhjendanud, et kostjal oli kohustus teha toiminguid uue kinnistu moodustamiseks ning kohustuse täitmise tähtajaks lepiti kokku 01.11.2009. See ei tähenda, et kinnistu oleks tulnud jagada enne detailplaneeringu kehtestamist.
59.Kostja lepingurikkumiste vabandatavuse kohta esitatud kaebuse väiteid, millel rajaneb ka seisukoht hageja saamata jäänud tulu hüvitamise nõude ebaõige lahendamise kohta, on kohtud käsitlenud. Kostja 07.06.2005 lepingust taganemise avaldus tugines asjaolul, et lepingu punktis 15.1 nimetatud tingimused ei olnud tähtajaks täidetud (kd I tl 54). Maakohus on õigesti leidnud, et kui leping ei ole lõppenud, oleks hageja tõenäoliselt saanud hoonestusõiguse tasu. Kohus on sellekohast seisukohta piisavalt põhjendanud ning kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu põhjendust selles osas taas esitada. Kostja ei ole kaebuses millegagi põhjendatud väidet, et maakohus oleks pidanud saamata jäänud tulu hüvitisest maha arvestama kasu, mille hageja sai kahju tekitamise tagajärjel, ning hüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel vähendama.
60.Viivise väljamõistmisel on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendit ja kohaldanud VÕS § 113 lg 1 kolmandat lauset. Hageja on viivise määra alusena tuginenud 07.06.2005 lepingu
punktile 13.4 (kd I tl 21). Sõltumata, kas pooled peavad lepingut selles osas kehtivaks, ei saaks lepingu p 13.4 alusel välja mõista viivist 0,075% päevas. Lepingu p 13.4 kohaselt on omanikel õigus nõuda hoonestajalt viivist 0,075% päevas hoonestusõiguse tasu tasumisega viivitamisel. Lepingu p 13.4 ei annaks alust rakendada nimetatud viivisemäära muu rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, sh käesoleva kahju hüvitamise kohustuse täitmisega viivitamisel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses. Viivis tuleb vastavalt hagis esitatud taotlusele mõista välja alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni.
61.Hageja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud peavad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jääma TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele üksnes otsuse täitmata jätmisel rakenduda võiva viivise määra muutmise osas, ei pea ringkonnakohus mõistlikult võimalikuks eristada hageja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulusid kostja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud kuludest. Seetõttu peab kolleegium õigeks jätta kostja kaebuse menetlemisega seotud kulud vaatamata kaebuse osalisele rahuldamisele kostja enda kanda. Kokkuvõttes jätab kolleegium ringkonnakohus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.