A.R. ja A.R. hagi Y.R. vastu elatise suurendamise nõudes Y.R. i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. aprilli 2014.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.R. i ja A.R. i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (hagejad): A.R. (isikukood: XXX) A.R. (isikukood: XXX), seaduslik esindaja P.R. (isikukood: XXX), P. R. lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Vastustaja (kostja): Y.R. (isikukood: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 14. aprilli 2014.a määrus muutmata ning A.R. i ja A.R. i määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 5. detsembri 2013 otsusega jättis kohus rahuldamata A.R. i ja A.R. i hagi Y.R. i vastu elatise suurendamise nõudes. Menetluskulud jäeti võrdsetes osades A. R ja S. R kanda.
2.Y. R. esitas 15. jaanuaril 2014 kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduses palus kostja mõista hagejatelt võrdsetes osades välja kostja menetluskulud 687,40 eurot ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Avalduse kohaselt on kostja menetluskuludeks kulutused õigusabile kokku summas 687,40 eurot, mis koosnevad järgnevast: - 18.07.2013 hagimaterjaliga tutvumine ja hagi vastuse koostamine – ajakulu 3 tundi tunnitasuga 99,60 eurot/tunnis (sh käibemaks), s.o summas 298,80 eurot; - 23.09.2013 tutvumine hagejate 15.08.2013 seisukohaga, tõendi esitamine – ajakulu 30 min tunnitasuga 99,60 eurot/tunnis (sh käibemaks), s.o summas 49,80 eurot; - 14.11.2013 ettevalmistus kohtuistungiks, viibimine kohtuistungil – ajakulu 3 tundi tunnitasuga 99,60 eurot/tunnis (sh käibemaks), s.o summas 298,80 eurot; - 14.11.2013 sõidukulu (kütus) 14.11.2013 kostja esindaja kohtuistungile sõiduks summas 40 eurot.
3.Hagejad vaidlesid kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei nähtu kostja kuludokumentidest, et dokumendid oleksid seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hagejatele on arusaamatu kostja õigusabikulude nõue, sest kostja sai riigi õigusabi ja kostja esindaja kulud jäeti riigi kanda. Samuti on õigusabikulud ebamõistlikult suured ega vasta tegelikule asjaajamiseks kulutatud ajale ega asja keerukusele. Elatisehagi on hagimenetluse lihtsaim liik. Avalduses puudub ka kinnitus, et kõik kulud oleks kantud seoses kohtumenetlusega.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohtu 14. aprilli 2014 määrusega rahuldati Y. R menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja mõisteti hagejatelt võrdsetes osades välja kostja kasuks 424 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Määruse põhjenduste kohaselt on kostja esindaja lisanud avaldusele menetluskulusid tõendavad dokumendid, tõendanud sõidukulu ja põhjendanud menetluskulusid. Seadus ei nõua, et taotleja tõendaks kulude kandmist. Kuna kohus ei ole õigusabi eest tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks tähtaega määranud, ei pidanud kostja neid esitama. Lepingulise esindaja tasu väljamõistmiseks piisab, kui õigusabi saajal on tekkinud saadud õigusabi eest tasumise kohustus ehk talle on esitatud arve. Lepingulise esindaja kulude sissenõudmisel tuleb lähtuda menetluskulude tekkimise ajal menetluskulude küsimust reguleerinud õigusnormist. Menetlusosalised said lepingulise esindaja kulude arvestamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmiseks piirmäärad“ §-st 1, mille järgi tsiviilasjas hinnaga kuni 640 eurot (käesolevas asjas oli tsiviilasja hind 377,82 eurot) kuulusid lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 320 eurot (ilma käibemaksuta). Käesolevas tsiviilasjas ületavad kostja lepingulisele esindajale tehtud kulutused summas 647,40 eurot (ilma käibemaksuta) lubatud piirmäära. Kostja esindaja on esitanud kohtule vastuse hagiavaldusele (tl 44-47, sisuliselt 5-l lehel ja lisad 48-52) ja väikesemahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad esitatavatele dokumentidele, meilitsi teabevahetus kohtuga) ning viibis 14. novembril 2013 toimunud kohtuistungil (istung kestis 1 tund; tl 84-86). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega 40-60 minutit, sh dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele kulunud aeg, sõltuvalt
dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kuna käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase elatise suurendamise nõudega, arvestab kohus 40 minutit ehk 0,666 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta, seega on kostjale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumendi koostamisel ja lisadega komplekteerimisel 3,33 tundi, millele lisandub kohtuistungist osavõtu ajakulu 1 tunni ulatuses, kokku 4,33 tundi. Riigikohus on lahendis 3-1-1-66-12 (p 16) asunud seisukohale, et õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks võib lugeda 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Käesolevas tsiviilasjas on kostja esindaja tunnitasu olnud 83 eurot (ilma käibemaksuta), seega mõistliku suurusega. Kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu rahaliselt on 359,39 eurot (4,33 x 83), mis samuti ületab Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määruses nr 137 sätestatud piirmäära. Seega vähendab kohus kostja lepingulise esindaja kulusid kuni piirmäärani ehk 320 euroni, millele lisandub käibemaks 20% summas 64 eurot (kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada), kokku 384 eurot. Kostja esindaja sõidukulu on põhjendatud. Esindaja on viibinud 14. novembril 2013 maakohtus kohtuistungil. Istungile sõiduks kasutas esindaja sõiduautot Ford Mondeo, mille keskmine kütusekulu on 9 l/100 km kohta. Tallinn-Narva-Tallinn teepikkus on 426 km. Kütuse ostutšekilt nähtub, et kütuse hind oli 1,3 eurot/l (sh käibemaks). Seega kulus kostja esindajal sõiduks 38,34 liitrit kütust (426x9:100) ja rahaliselt 49,84 eurot, mille kostja esindaja on ümardanud 40 euroni. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt ja välja mõista hagejatelt kostja kasuks menetluskulud kokku 424 eurot (lepingulise esindaja kulud 384 eurot + menetlusosalise sõidukulu 40 eurot). Kostja taotlusel tuleb määrata, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA SEISUKOHAD
5.A. R ja S. R esitasid Viru Maakohtu 16. aprilli 2014 määrusele määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määrus tühistada ja jätta Y. R menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei saanud hagejad kohtule menetluskulude jagamist nõudvale kirjale sisuliselt ja õiguslikult vastata, kuna neile ei saadetud kohtult vastavat menetlusdokumenti, samuti puuduvad lastel õigusteadmised ja vastav võimekus; 2) on kohtumäärus õiguslikust tasakaalust väljas ja laste suhtes ebaõiglane. Kohus loob alaealistele lastele ebamõistlikke ja seadusega vastuolus varalisi kohustusi, kahjustades seeläbi nende varalisi õigusi ja igapäevast toimetulekut ning eelistades laste õiguste kaitsele kohustatud isiku õiguste kaitset. Määrust peab kas (1) asuma täitma P. R oma invaliiduspensioni arvelt ning seeläbi halveneb veelgi laste toimetulek ja igapäevaste vajaduste rahuldamine või (2) kohustust asuvad täisealiseks saades täitma hagejad ise, olles selleks ajaks olukorras, kus astuvad ellu eelduslikult maksejõuetutena. Kaevatav kohtumäärus on käsitletav riigi omavolina alaealiste, sellesama riigi kaitset vajavate laste suhtes ning on sellisena EV Põhiseadusega vastuolus. 3) on kohtul kohustus hinnata ja kaaluda laste võimalusi ja eeldusi kanda vastaspoole menetluskulusid. Olukorras, kus hagejateks on alaealised lapsed, ei ole tegemist tavapärase hagimenetlusega, kus vaidlevad pooled on võrdsed. Vastasel juhul kaotaks alaealiste laste võimalus hageda elatist või elatise suurendamist mõtte, kui elatisehagi rahuldamata jätmisel jääks lisaks senisele halvale toimetulekule laste kanda ka vastaspoole menetluskulud.
6.Y. R vaidles A. R ja S. R määruskaebusele vastu ja palus jätta Viru Maakohtu 14. aprilli 2014 määrus muutmata. Vastuväidete kohaselt:
1) ei lahendata menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses küsimust, kelle kanda jäävad menetluskulud, mistõttu on hagejate määruskaebus põhjendamatu. Menetluskulude jaotust ei saa vaidlustada menetluskulude suurust kindlaksmäärava määruse peale määruskaebust esitades. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit hagejad vaidlustanud ei ole ja see jõustus 07. jaanuaril 2014. Viru Maakohus jättis 05. detsembri 2013 otsusega kõik menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda; 2) on hagejate kohustuse täitmise kohustus nende seaduslikul esindajal P. R, kes on laste nimel hagi esitanud; 3) ei vaidlusta hagejad kulude hüvitamise ulatust, mistõttu on määruskaebus põhjendamatu ka sel põhjusel; 4) on väär hagejate väide, nagu ei oleks kostja hagejate ülalpidamiseks elatist tasunud. Ka kohtumenetluses esitatud tõendist nähtuvalt on kostja täitnud hagejate ülalpidamiskohustuse vähemalt 7 100 euro ulatuses; 5) on hagejatele edastatud kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus ning hagejad on sellele 26. veebruaril 2014 ka oma vastuväited esitanud. Seetõttu on väär väide, et hagejad ei ole saanud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlusele sisuliselt vastata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 14. aprilli 2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. A. R ja S. R määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.
8.Ebaõige on määruskaebuses esitatud väide, et hagejad ei saanud vastata menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, kuna neile seda ei saadetud. Toimikust nähtuvalt anti Viru Maakohtu 10. veebruari 2014 määrusega hagejatele tähtaeg kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks (tl 128), laste seaduslik esindaja P. R on määruse kättesaamist kinnitanud (tl 133) ja esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväited (tl 135-136). Samuti on asjakohatu viide lastel õigusteadmiste puudumisele olukorras, kus lapsi esindas menetluses lisaks nende seaduslikule esindajale ka õigusteadmistega esindaja.
9.Ringkonnakohus möönab, et menetluskulude jätmine alaealiste hagejate kanda ning seda isegi olukorras, kus hagi elatise nõudes jääb rahuldamata, on pigem erandlik. Samas on käesolevas tsiviilasjas tehtud Viru Maakohtu 5. detsembri 2013 otsus, millega jäeti elatise suurendamise hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda, toimetatud kätte nii P. R kui ka P. R esindajale vandeadvokaat Tiina Mare Hiobile. Seega pidid nii P. R kui ka tema esindaja olema teadlikud asjaolust, et menetluskulud on jäetud hagejate kanda ning neil oli võimalus otsust vaidlustada. Käesolevaks ajaks on kohtuotsus jõustunud. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna hagejad ei vaidlustanud kohtuotsust, kaotasid nad TsMS § 178 lg-t 1 arvestades ka võimaluse esitada hiljem vastuväiteid menetluskulude jaotusele. Järelikult ei ole käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses asjakohased määruskaebuse esitajate väited menetluskulude jaotuse väidetava ebaõigluse kohta ja need väited tuleb jätta tähelepanuta.
10.Hagiavalduse esitamisel esindas alaealisi lapsi P. R esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. Esindaja on määruskaebuses rõhutanud, et esitab määruskaebuse laste huvides pro bono ega soovi selle eest tasu. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui
alaealistele hagejatele oleks käesolevas menetluses antud riigi õigusabi, ei oleks see välistanud nende kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulud (TsMS § 190 lg 1).
11.Ehkki määruskaebuses ei ole vaidlustatud väljamõistetud menetluskulude suurust, peab ringkonnakohus vajalikuks kontrollida, kas väljamõistetud õigusabikulud olid põhjendatud. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu tsiviilasja nr 3-2-1-65-13 p 18, tsiviilasja nr 3-2-1-43-10 p 19, tsiviilasja nr 3-2-1-132-10 p 10, tsiviilasja nr 3-2-1-88-11 p 11, tsiviilasja nr 3-2-1-161-11 p 8, tsiviilasja nr 3-2-1-115-13 p 24). Maakohus on vaidlustatud määruses vähendanud taotletud õigusabikulusid, mida vastustaja ei vaidlustanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu lõppjäreldus menetluskulude põhjendatuse osas õige ja kooskõlas käesoleva asja mahu, kestuse ja keerukusega. Menetluskulud sellises suuruses on mõistlikud. Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud. Ringkonnakohus märgib, et arvestades, et Y. R. esindas menetluses vandeadvokaat, pidi hagejate esindajatele olema ettenähtav, et menetluskulude jaotust arvestades tekib hagejatel kohustus hüvitada vastaspoole õigusabikulud.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.