Kohtulahend

MAAKOHTU LAHEND

dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Kuna käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase elatise suurendamise nõudega, arvestab kohus 40 minutit ehk 0,666 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta, seega on kostjale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumendi koostamisel ja lisadega komplekteerimisel 3,33 tundi, millele lisandub kohtuistungist osavõtu ajakulu 1 tunni ulatuses, kokku 4,33 tundi. Riigikohus on lahendis 3-1-1-66-12 (p 16) asunud seisukohale, et õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks võib lugeda 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Käesolevas tsiviilasjas on kostja esindaja tunnitasu olnud 83 eurot (ilma käibemaksuta), seega mõistliku suurusega. Kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu rahaliselt on 359,39 eurot (4,33 x 83), mis samuti ületab Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määruses nr 137 sätestatud piirmäära. Seega vähendab kohus kostja lepingulise esindaja kulusid kuni piirmäärani ehk 320 euroni, millele lisandub käibemaks 20% summas 64 eurot (kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada), kokku 384 eurot. Kostja esindaja sõidukulu on põhjendatud. Esindaja on viibinud 14. novembril 2013 maakohtus kohtuistungil. Istungile sõiduks kasutas esindaja sõiduautot Ford Mondeo, mille keskmine kütusekulu on 9 l/100 km kohta. Tallinn-Narva-Tallinn teepikkus on 426 km. Kütuse ostutšekilt nähtub, et kütuse hind oli 1,3 eurot/l (sh käibemaks). Seega kulus kostja esindajal sõiduks 38,34 liitrit kütust (426x9:100) ja rahaliselt 49,84 eurot, mille kostja esindaja on ümardanud 40 euroni. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt ja välja mõista hagejatelt kostja kasuks menetluskulud kokku 424 eurot (lepingulise esindaja kulud 384 eurot + menetlusosalise sõidukulu 40 eurot). Kostja taotlusel tuleb määrata, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA SEISUKOHAD

1) ei lahendata menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses küsimust, kelle kanda jäävad menetluskulud, mistõttu on hagejate määruskaebus põhjendamatu. Menetluskulude jaotust ei saa vaidlustada menetluskulude suurust kindlaksmäärava määruse peale määruskaebust esitades. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit hagejad vaidlustanud ei ole ja see jõustus 07. jaanuaril 2014. Viru Maakohus jättis 05. detsembri 2013 otsusega kõik menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda; 2) on hagejate kohustuse täitmise kohustus nende seaduslikul esindajal P. R, kes on laste nimel hagi esitanud; 3) ei vaidlusta hagejad kulude hüvitamise ulatust, mistõttu on määruskaebus põhjendamatu ka sel põhjusel; 4) on väär hagejate väide, nagu ei oleks kostja hagejate ülalpidamiseks elatist tasunud. Ka kohtumenetluses esitatud tõendist nähtuvalt on kostja täitnud hagejate ülalpidamiskohustuse vähemalt 7 100 euro ulatuses; 5) on hagejatele edastatud kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus ning hagejad on sellele 26. veebruaril 2014 ka oma vastuväited esitanud. Seetõttu on väär väide, et hagejad ei ole saanud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlusele sisuliselt vastata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

alaealistele hagejatele oleks käesolevas menetluses antud riigi õigusabi, ei oleks see välistanud nende kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulud (TsMS § 190 lg 1).

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.