Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
12.09.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-42976
Tsiviilasi
MA hagi OÜ LONGANOVE vastu saamata jäänud töötasu, hüvitiste ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.07.2014 määrus hagi läbivaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ LONGANOVE määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja MA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX), esindaja Irina Reva Kostja/kaebuse esitaja OÜ LONGANOVE (registrikood 10864144, asukoht Kivila 17-112, 13414 Tallinn), esindaja Aleksei Vassiljev
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 02.07.2014 määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Maakohtu määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Jätta MA hagi OÜ LONGANOVE vastu saamata töötasu, hüvitiste ja viivise saamiseks läbi vaatamata; 2) Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.
Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta vastustaja kanda.
5.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus
1.Harju Maakohtule saabus 16.09.2013 OÜ LONGANOVE taotlus vaadata töövaidluskomisjonile (TVK) esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. 14.08.2013 otsusega oli töövaidlusasjas nr 4.4-1/1331 rahuldatud osaliselt MA avaldus OÜ LONGANOVE vastu ja mõistetud kostjalt välja hageja kasuks saamata töötasu perioodi 01.01.–08.06.2013 eest 168.45 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitis 44.56 eurot, hüvitis töölepingu seaduse (TLS) § 100 lõike 4 alusel 85 eurot ja viivis 3.06 eurot.
2.Juhindudes 27.09.2013 kohtumäärusest esitas hageja kohtule 04.12.2013 TVK-le esitatud avalduse hagiavaldusele ettenähtud vormis. 05.12.2013 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
3.30.06.2014 esitas hageja avalduse hagi tagasivõtmiseks. 02.07.2014 seisukohas ei vaielnud kostja hagi läbivaatamata jätmisele vastu, kuid palus jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Maakohus jättis 02.07.2014 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 162 lõike 4 alusel poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse, et tegemist on töövaidlusega, mis on olnud eelnevalt lahendamisel TVK-s, kus avaldus rahuldati osaliselt ning et kohtusse pöördus kostja, asus seisukohale, et äärmiselt ebaõiglane oleks jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Mõistlik on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus ja asja edasine menetlus
5.17.07.2014 määruskaebuses palub kostja tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotamise osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja kanda.
6.Maakohus jättis kohaldamata TsMS § 168 lõike 4 ja kohaldas vääralt TsMS § 162 lõiget
4.Hageja võttis 27.06.2014 avaldusega hagi tagasi põhjust avaldamata, mistõttu lasus tal kohustus hüvitada kostja menetluskulud TsMS § 168 lõikes 4 sätestatud üldreegli järgi. TsMS-is puudub erandnorm, mis annaks võimaluse jätta menetluskulud poolte endi kanda olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata seoses hagi põhjendamatu tagasivõtmisega. Maakohus kohaldas üllatuslikult menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lõiget 4, mida saab kohaldada erandnormina üksnes TsMS § 162 lõike 1 suhtes.
7.Isegi, kui kohus leiab, et TsMS § 162 lõiget 4 saab rakendada erandnormina TsMS § 168 lõikes 4 sätestatud üldreegli suhtes, ei oleks erandnormi kohaldamine põhjendatud. Erandliku normina tuleb TsMS § 162 lõiget 4 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul iga tsiviilasja raames võib menetlusosaline väita, et kulude väljamõistmine on tema suhtes ebaõiglane. Seega peavad viidatud normi kohaldamiseks esinema konkreetse tsiviilasja iseärasusest tulenevad erandlikud asjaolud, millistena aga ei ole käsitletavad
maakohtu poolt kaevatavas määruses viidatud asjaolud. Kuna maakohus ei ole määruses erandlike asjaolude esinemist tuvastanud, on kohtu järeldused motiveerimata.
8.Kohtueelse organi jõustumata lahendile viitamine on ebakorrektne. Asjaolu, et kohtu poole pöördus taotlusega kostja, on üksnes seadusega ettenähtud TVK otsuste vaidlustamise viis. Käesoleva vaidluse kvalifitseerimine „töövaidlusena“ on enneaegne, kuna kostja peamiseks vastuväiteks hagile oli asjaolu, et poolte vahel puudus töösuhe ning hageja nõuded põhinevad võltsitud lepingul. TVK rahuldas hageja nõuded peamiselt põhjusel, et võrreldes kohtumenetlusega on selles menetluses asjaolude tuvastamise võimalused oluliselt piiratud, seega puudusid kostjal seal võimalused oma vastuväidete efektiivseks tõendamiseks. Kostja hinnangul võttis hageja hagi tagasi kohtumenetluse raames kogutavate ja juba esitatud tõendite survel ning ekspertiisi kartes (kohus rahuldas kostja vastavad taotlused). Viidatud asjaolusid arvestades oleks käesolevas asjas kantud menetluskulude hüvitamata jätmine äärmiselt ebaõiglane kostja suhtes.
9.Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 02.07.2014 määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab menetluskulud TsMS § 168 lõike 4 alusel hageja kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
12.Asjakohane ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et põhimõtteliselt ei saanud käesolevas asjas maakohus lähtuda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lõike 4 regulatsioonist. Riigikohus on nt lahendites nr 3-2-1-63-11 (punktid 13 ja 14) ja nr 3-21-28-12 (punkt 15) leidnud, tõlgendades TsMS § 162 lõiget 4 koosmõjus §-ga 168, et § 162 lõige 4 kohaldub menetluskulude jaotamisel ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu. Kolleegium leiab, et praegune olukord, kus tuli jaotada menetluskulud hagi läbi vaatamata jätmisel, on analoogne ning et Riigikohtu seisukoht, et TsMS § 162 lõige 4 kohaldub erinormina TsMS § 168 suhtes, on põhimõtteliselt kohaldatav ka praeguses asjas.
13.Küll aga nõustub kolleegium kaebuse esitajaga, et käesolevas asjas ei ole tõendatud sellised asjaolud, millised annaksid aluse viidatud erinormi kasutada. TsMS § 162 lõike 4 kohaldamiseks peavad tõendamist leidma sellised erilised asjaolud, mille tõttu oleks kostja kulude väljamõistmine hagejalt, kes hagi tagasi võttis, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-142-10, et TsMS § 162 lõike 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja kehtestas siin kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema kulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane või äärmisel ebamõistlik.
14.Vaadeldes tsiviilasja menetlust kui tervikut, saab asuda seisukohale, et ainuüksi see, et tegemist oli eelduslikult töösuhtest tulenenud vaidlusega, ei anna alust lugeda
menetluskulude jätmist hageja kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Juba töövaidluskomisjoni menetluses esitas tööandja vastuväite, et avaldaja poolt esitatud kirjalikul töölepingul ei ole tööandja esindaja allkiri. TVK otsustas rahuldada avalduse osaliselt ega võtnud tööandja vastuväite osas seisukohta. Hagimenetluses jäi kostja võltsituse vastuväite juurde ja kohus rahuldas tema taotlused nõuda hagejalt välja tema poolt TVK-le esitatud töölepingu originaal ja muudelt isikutelt (nt Maksu- ja Tollliamet, Eesti Töötukassa jt) rida dokumentaalseid tõendeid (määrus t I kd lk 155). Viidatud määruse sai hageja esindaja kätte 10.06.2014 (t I kd lk 165), nõutud dokumenti ei esitanud ja 30.06.2014 saabus avaldus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Avalduses nõude tagasi võtmise põhjust ei nimetatud. Alles vastuses määruskaebusele tõi hageja esile, et oli vaba otsustamaks, kas soovib asja edasist menetlemisest ning otsustas mitte jätkata põhjusel, et tema menetluskulud olid juba suuremad kui nõuded kostja vastu.
15.Kolleegium nõustub hagejaga, et ta oli tõepoolest vaba oma menetlusõiguse kasutamisel, kuid samas pidi ta arvestama kaasneva kohustusega kanda kostja menetluskulud. Samuti pidi ta juba vaidlust alustades arvestama seaduses ettenähtud võimalusega vaidluse jätkumiseks hagimenetluses ning lepingulist esindajat võttes kohustusega kanda esindajakulud. Küll aga pidi hageja olema ka teadlik, et juhul, kui tema hagi rahuldatakse, peab kostja hüvitama talle tema mõistlikus suuruses menetluskulud. Seega hageja esitatud põhjendus ei anna alust kalduda kõrvale TsMS § 168 lõikes 4 sätestatud menetluskulude jaotamise üldnormist hagi läbivaatamata jätmise korral.
16.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel vastustaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.