Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 03. septembril 2014 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-13-13611
Kohtuasi
Osaühing Aktiva Finants hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
280,91 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: [email protected], lepinguline esindaja Uljana Feldman Kostja: XXX, isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX
Resolutsioon
XXX
vastu
Välja mõista XXX menetluskulu 219,78 (kakssada üheksateist eurot ja 78 senti) ja viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Osaühingu Aktiva Finants kasuks
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hagiavalduse asjaolud
XXXAS ja kostja sõlmisid 26.12.2009 liitumis- ja järelmaksulepingud nr XXX, mille alusel XXXAS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja saadud kaubale koostas XXXAS maksegraafiku, mille alusel kohustus kostja ostetud kauba maksumuse tasuma vastavalt järelmakse graafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadel. Liitumislepingust tulenev võlgnevus kõnede eest oli 15,29 eurot, järelmaksuga müügilepingust tulenev põhiosamaksete võlgnevus 61,28 eurot ja käsitlustasu võlgnevus 63,91 eurot. XXXAS esitas 06.09.2010 arve nr XXX käsitlustasuga. Lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 18 kuu kestel XXXAS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või XXXAS poolt, mistahes tagajärjel, tõi kaasa käsitlustasu. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. XXXAS täitis endale võetud kohustusi ja esitas kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas XXXAS teenuseid ja kaupa nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks, oli kirjas XXXAS poolt regulaarselt esitatud arvetel ja järelmaksuga müügilepingul. XXXAS loovutas 4.10.2011 nõude kostja vastu põhisummas 140,48 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt XXXAS lepingutele ja lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. XXXAS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal, vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hageja arvestab viiviseid alates arvete maksetähtajast ning järelmaksulepingu viimasest osamaksest kuni hagiavalduse koostamise päevani kokku 210,77 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet põhivõla summani 140,43 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 140,48 eurot, viivised 140,43 eurot, menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 60,00 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 159,78 eurot ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja hageja nõuet ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei saa kostja aru, mida ta OÜ-lt Aktiva Finants on 280 euro eest saanud. Internetiühenduse teenuse saamiseks sõlmis ta XXXAS-iga lepingu ja ostis 3G modemi järelmaksuga kokku summas 1060 EEK-i, kuid kostja elukohas Harjumaa, Kuusalu vald, Suurpea küla, Elisa internet ei toiminud, ei olnud võrguühendust. Elisa AS kostja pretensioone ei rahuldanud ja kostja loobus teenusest, millest teavitas XXXAS-i. Internetmodemit XXXAS tagasi ei võtnud, vaid saatis 6 kuu jooksul arveid interneti kasutamise eest. Kostja pöördus XXXAS-i vastu tarbijakaitseametisse kaebusega, kuid sealt vastati, et vaidluste lahendamiseks on vaja korraldada kohtumine. Muud vastust tarbijakaitselt kostja ei saanud. Viimase XXXAS-i arve, 1250 EEK-i, maksis kostja ära. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise, lepingu tingimuste ja nõude loovutamise üle. Pooltel
on vaidlus XXXAS-i osutatud teenuse kvaliteedi, kostja poolt lepingu lõpetamise ja võla suuruse üle. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Liitumislepingu nr XXX 26.12.2009, järelmaksuga müügilepinguga, XXXAS-i 26.12.09 arvega nr XXX ning arvetega nr 2001124861 ja XXX on tõendatud, et kostja ostis XXXAS-ilt järelmaksuga internetmodemi Huawei K3715, valis liitumislepingu hinnapaketiks M-internet SIM 199, et liitumislepingust tulenev võlgnevus kõnede eest oli 15,29 eurot, järelmaksuga müügilepingust tulenev põhiosamaksete võlgnevus 61,28 eurot ja käsitlustasu võlgnevus 63,91 eurot. Lepingu tingimustega on tõendatud, et kostja oli kohustatud olema 18 kuu kestel XXXAS-i klient. Lepingutel kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Vastavalt järelmaksuga müügilepingule kui klient peatab või lõpetab XXXAS-iga sõlmitud liitumislepingu või see lõpetatakse XXXAS-i initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise eest käsitlustasu 1000,00 krooni/ 63,91 eurot. XXXAS lõpetas kostjaga lepingu mittenõuetekohase täitmise tõttu ja arve nr XXX sisaldab käsitlustasu 1000,00 krooni/63,91 eurot. Kostja on väitnud, et ta loobus XXXAS-i teenuse kasutamisest halva kvaliteedi tõttu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja XXXAS-i teenuse kasutamisest loobumise vastuväidet, mida kohus saaks käsitleda kas lepingu ülesütlemise või lepingust taganemisena, tõendanud ei ole. Seega ei ole liitumislepingut ja järelmaksuga müügilepingut kostja algatusel lõpetatud. Kostja ei ole tõendanud ka vastuväiteid selle kohta, et ta esitas XXXAS-le pretensioone teenuste halva kvaliteedi tõttu või, et ta oleks pöördunud XXXAS-i osutatud teenuse halva kvaliteedi pärast pretensiooniga Tarbijakaitseametisse. Kostja esitatud pangakonto väljavõttega on tõendatud, et ta ei ole hagiavalduse aluseks olevaid arveid tasunud. Väljavõttest nähtuvalt on ta 26.02.2010 tasunud 205,00 krooni/ 13,10 eurot, 11.03.2010 tasunud 120,00 krooni/ 7,67 eurot ning 03.09.2010 perioodil märts-juuli 2010 tasunud tekkinud võlgnevust 1025,00 krooni/ 65,50 eurot. Antud arved olid esitatud kostjale vastavalt liitumislepingule M-internet SIM 199 hinnapaketti eest. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Elisa Andmesideteenused AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste punktist 7.8 nähtuvalt on viivis makse mittetähtaegsel tasumisel 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestas viiviseid alates arvete maksetähtajast ning järelmaksulepingu viimasest osamaksest kuni hagiavalduse koostamise päevani valemi abil: võlg x viivitatud päevade arv x
0,15% vastavalt esitatud arvete võlgnetavatele summadele. Hageja on arvestanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku 210,77 eurot ja vähendanud viivise nõuet põhivõla summani nõudes kostjalt viiviseid 140,43 eurot. Kohus leiab, et viivise arvestus on selge, kontrollitav ja vastab VÕS § 113 lg 1 ja üldtingimuste punktis 7.8 sätestatule. Seega kuulub viivis väljamõistmisele täies ulatuses. Eeltoodust lähtudes tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 140,48 eurot ja viivised 140,43 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis on menetluskulude kandjaks kostja. Võttes arvesse hageja tehtud kulutusi kohtumenetluses ja maksekäsu kiirmenetluses, leidis kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi välja mõista menetluskulu 219,78 eurot, sealhulgas riigilõiv 60 eurot ja esindajale makstud õigusabi kulu 159,78 eurot ning viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.