Hageja ET (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja IT, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Veressov Kostja JT (isikukood esindaja Alla Buldakova
Menetluse liik
XXXXXXXXXXX),
lepinguline
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. märtsi 2014 otsus osaliselt, s.o osas, millega kohus mõistis JTlt välja elatise võlgnevuse perioodi 23.02.2013 kuni 22.01.2014 eest kokku 1684,10 eurot ja määras selle tasumise korra (otsuse resolutsiooni p 5 ja p 6) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata. Muus osas on kohtuotsus jõustunud.
2.Sõnastada otsuse resolutsioon järgmiselt:
3.1.
Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Välja mõista JTlt poja ET kasuks igakuine elatis lapse ET ülalpidamiseks alates 23.01.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni 07.01.2015) miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
3.3.Elatis tuleb tasuda IT pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgituseks “elatis”.
3.4.Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2014 on igakuise elatise miinimummääraks 177,50 eurot.
3.5.Anda ITile (isikukood XXXXXXXXXXXX) ainuõigus alaealisele lapsele ETle väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.
3.6.Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
3.7.Jätta rahuldamata ET hagi JT vastu elatise võla 2816 euro saamiseks perioodi 23.02.2013 – 22.01.2014 eest.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ET esitas 23.01.2014 Harju Maakohtule hagi JT vastu, paludes kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise 256 eurot kuus alates hagi esitamisest ja elatise tagasiulatuvalt alates 2013. aasta veebruarist kuni hagi esitamiseni suurusega 2816 eurot (11 kuud x 256 eurot).
2.Hagiavalduse kohaselt elab hageja emaga. Vanemate kooselu lahutati 20.02.2013. Pärast abielu lahutamist ei ole kostja andnud hagejale ülalpidamist. Hageja õpib I IT spetsialistiks. Tema igakuised kulutused on 512 eurot, millest kostja peab kandma poole.
3.Elatist võib lapse isiklikule pangakontole üle kanda juhul, kui vanematel on eelnev sellesisuline kokkulepe. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel ei ole sellist kokkulepet olnud. Kostja avas vabatahtlikult konto hageja nimele, kuid see ei tähenda, et hageja seaduslik esindaja sellest teadis või omas võimalust kontot kasutada.
Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistas hagi osaliselt, nõustudes tasuma elatist 177,50 eurot kuus alates hagi esitamise päevast. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisele vaidles kostja vastu.
5.Alates 2013. a veebruarist kuni 2014. a veebruarini kandis kostja hageja pangakontole 2154 eurot, võttes aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast poole tasumise kohustuse. Hageja arvele laekunud rahasummast kandis hageja seaduslik esindaja IT 08.02.2013 üle 350 eurot ja 10.09.2013 üle 200 eurot enda pangakontole. Samuti ostis kostja 30.12.2013 hagejale spordirõivaid ja –jalatseid 178,38 euro eest. Hagiavalduses märgitud igakuulised kulutused hageja ülalpidamiseks suurusega 512 eurot on ülepaisutatud.
6.Kostja töötab T AS-s. Kostja oli 28.10.2013-02.02.2014 haiguslehel ja talle tehti operatsioon. Kostja aasta keskmine töötasu on 655,54 eurot kuus, arvestades ka töövõimetuse hüvitist. Pärast elatise maksmist jääb kostjal kulutusteks 478,04 eurot (655,54-177,50) millest vaevalt jätkub igakuisteks eluliselt vajalikeks kulutusteks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 23.01.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o kuni 07.01.2015) miinimummääras, so ulatuses, mis vastab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, milleks käesoleval ajal on 177,50 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise võlgnevuse perioodi 23.02.2013-22.01.2014 eest suurusega 1684,10 eurot, andis lapse emale ainuõiguse hageja kasuks väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks lapse ülalpidamiseks ning määras elatise tasumise korra.
8.Hageja ülalpidamise põhjendatud kuludeks ühes kuus on 340 eurot ja elatis tuleb välja mõista seaduses sätestatud miinimummääras, milleks käesoleval ajal on 177,50 eurot. Kostja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et ta kandis ajavahemikul 10.04.201311.02.2014 hageja pangakontole kokku 1795 eurot, sellest 635 eurot on üle kantud selgitusega „elatis“. Kostja ei soovinud teha ülekandeid eesmärgiga maksta hagejale lihtsalt taskuraha, vaid raha oli mõeldud lapse vajalike kulutuste katmiseks. Kostja on esitatud maksekorraldustega tõendanud, et on andnud hagejale igakuiseks kasutamiseks raha, mis on võrreldav igakuise elatise miinimummääraga.
9.Lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Hageja seaduslik esindaja eitab kokkulepet kanda lapse ülalpidamisraha poja arveldusarvele. Kuivõrd kostja kandis veebruaris ja septembris 2013 lapse kontole summad 350 eurot ja 200 eurot ning hageja väidete kohaselt kasutati märgitud rahasummat Swedbank AS laenulepingu XX-XXXXXXX-XX tagasimaksete tegemiseks, siis järelikult kasutati hageja pangakontot ka vanemate omavaheliseks arvelduseks.
10.Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte kohaselt on hageja pangakontolt tehtud ülekandeid ajavahemikul 23.02.2013-22.02.2014 hageja ema pangakontole summas 300 eurot ning hageja ema on 17.12.2013 teinud ülekande hagejale summas 700 eurot. 08.02.2013 on hageja pangakontolt kantud ema pangakontole 134 eurot ja 10.02.2013 on hageja pangakontolt kantud ema pangakontole 134 eurot. Nimetatud maksete tegemise aeg ei ole hõlmatud tagasiulatuva elatisenõudega. Seega ei ole hageja ema asunud lapse kontole kantud raha lapse ülalpidamiseks kasutama ja ei ole tuvastatud hageja seadusliku esindaja heakskiit ja nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapse arvelduskontole. Järelikult ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust selleks õigustatud isikule täitnud ja puudub alus arvestada elatise väljamõistmisel poja arveldusarvele kantud rahaga. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kostja ülalpidamiskohustust
kohaselt täitnud ja elatis tuleb tagasiulatuvalt välja mõista ajavahemiku 23.02.201322.01.2014 eest summas 1684,10 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse perioodi 23.02.2013-22.01.2014 eest 1684,10 eurot ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi elatise võla väljamõistmise osas rahuldamata.
12.Kohus ei põhjendanud, miks ta järeldas, et hageja seaduslik esindaja ei kiitnud heaks apellandi poolt elatise maksmist hageja pangakontole. Kostja avas hageja nimele uue arveldusarve, määrates päevaseks limiidiks raha väljavõtmisel sularahas 10 eurot ja lisaks pangakaardiga tasumisel 10 eurot. Samuti andis kostja hagejale üle pangakaardi ning selgitas, et hakkab igal kuul hagejale üle kandma raha tema ülalpidamiseks. Hageja seaduslik esindaja teadis sellest ega nõudnud elatise ülekandmist tema pangakontole, kuna tal ei olnud vaja pojale söögiraha anda. Kui hageja seaduslik esindaja ei oleks teadnud elatise kandmisest poja pangakontole, oleks ta pöördunud kohtusse.
13.01.06.2013 võttis kostja hageja ja tema seadusliku esindaja soovil maha päevase rahakasutamise limiidi, kuna hageja seaduslik esindaja vajas raha. Pärast seda võttis hageja 01.06.2013, 13.07.2013, 12.08.2013 ja 13.09.2013 sularahas pangakontolt kokku 640 eurot ning andis raha ema kätte. Alates 22.11.2013 hakkas kostja raha ülekandmisel märkima, et see on elatis. Pärast seda hakkas hageja raha välja võtma osade kaupa ja kasutama seda toiduainete ostmiseks kauplustes ja kohvikutes. Hageja oli 2013. aastal 16-aastane ja õppis kolledžis. Sellises eas saab isik teha ise väikeseid olmetehinguid. Kui hageja seaduslik esindaja ei oleks sellest teadlik olnud ega andnud heakskiitu, pidanuks ta tõendama, et kandis raha üle poja pangakontole igapäevase söögirahana.
14.Kohus arvutas ebaõigesti elatise summa perioodil 23.02.2013-22.01.2014. Alates 01.01.2013 kuni 31.12.2013 oli elatise minimaalseks suuruseks 160 eurot kuus ja alates 01.01.2014 170 eurot kuus. Sellest tulenevalt peab elatis perioodil 23.02.201322.01.2014 olema 1588,73 eurot (160 : 30 = 5,33 x 7 päeva = 37,31 + 160 x 10 kuud = 1637,31; 177,50 : 30 = 5,91 x 22 päeva = 129,80 +1637,31 = 1767,11 – 178,38 ostetud riided ja jalatsid). Vastus apellatsioonkaebusele
15.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 23.02.2013-22.01.2014 eest suurusega 1684,10 eurot.
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi tagasiulatuvalt elatise saamiseks rahuldamata. Sellest tulenevalt tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, millega määrati kindlaks elatise võla tasumise kord. Muus osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.
18.PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõudis tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist 11 kuu, so ajavahemiku 23.02.2013 – 22.01.2014 eest.
19.Kostja tugines sellele nõudele vastuväiteid esitades asjaoludele, et ta on alates 2013.a veebruarist kuni 2014.a veebruarini kandnud hageja pangakontole elatist 2154 eurot, võttes tasumise aluseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast poole tasumise kohustuse. Lisaks sellele ostis kostja hagejale 30.12.2013 riideid ja jalatseid 178,38 euro väärtuses.
20.Pooltel on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kostja poolt hageja kontole kantud raha ning kostja poolt hagejale ostetud riiete ja jalanõude maksumust 178,38 eurot saab lugeda kostja poolt hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
21.Maakohus tuvastas, et kostja on kandnud ajavahemikul 10.04.2013 – 11.02.2014 hageja pangakontole 1795 eurot. Selle asjaolu üle pooltel vaidlust ei olnud ning see on tõendatud ka kostja AS-s SEB Pank asuva pangakonto väljavõtte, Swedbank AS 18.02.2014 tõendi ja ringkonnakohtule esitatud hageja AS-s SEB Pank asuva pangakonto väljavõttega, mille ringkonnakohus võttis asja juurde. Maakohus leidis õigesti, et ülekantud summadega ei soovinud kostja maksta hagejale nö taskuraha suvalisteks kulutusteks, vaid vajalike ülalpidamiskulude katmiseks. Samas jättis maakohus eelnimetatud summa otsust tehes arvestamata. Ringkonnakohus ei pea seda õigeks.
22.Üldjuhul saab alaealisele lapsele elatise tasumise kohustuse lugeda täidetuks üksnes ulatuses, milles see maksti lapse vanemale (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07 p-d 12-13). Samas lahendis leidis Riigikohus, et erandina on võimalik lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui ülalpidamiskohustus täideti otse lapsele, sh raha kanti lapse arveldusarvele. Seejuures tuleb aga arvestada asjaoluga, et lapsel, so alla 18-aastasel füüsilisel isikul on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud piiratud teovõimega isikule, siis loetakse kohustus VÕS § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Võlgnik võib kohustuse täita piiratud teovõimega võlausaldaja seaduslikule esindajale, kui esindaja ei ole andnud nõusolekut kohustuse täitmiseks võlausaldajale. Viidatud sätete kohaselt ei saa reeglina ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Õigustatud vanemal on võimalik ka hiljem selline täitmine heaks kiita. Heakskiit kui tahteavaldus ei pea seejuures olema tingimata väljendatud sõnades, vaid võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu, nt kui vanem asub lapse kontole kantud raha kasutama.
23.Hageja seadusliku esindaja konto väljavõttest nähtub, et ta on alates 08.02.2013 kuni 11.09.2013 teinud hageja Swedbank AS-s asuvalt kontolt enda kontole korduvalt ülekandeid (t lk 49,50), seda ka vaidlusalusel perioodil. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja seaduslik esindaja oleks ise kandnud hageja kontole eelnevalt raha, mida ta hiljem endale tagasi kandis. Seda ei ole hageja ka väitnud. Samuti ei ole tõendatud, et raha oleks hageja kontole kandnud keegi peale kostja. Tõendatud on üksnes kostja poolt hagejale raha ülekandmine ja asjaolu, et hageja seaduslik esindaja asus seda koheselt pärast laekumist kasutama, sh vaidlusalusel perioodil (10.09.2013) sellele kontole kostja poolt üle kantud 200 eurot, mille hageja seaduslik esindaja kandis samuti järgmisel päeval enda kontole (t lk-d 50, 68).
24.Hageja väide, et tema seaduslik esindaja kasutas kostjalt hageja kontole kantud raha pangalaenu kustutamiseks, ei ole asja lahendamisel oluline. Kostja ei ole omaks võtnud, et temal ja hageja seaduslikul esindajal oleks olnud kokkulepe hagejale üle kantud raha sel viisil kasutamiseks. Maakohtu järeldus, et hageja pangakontot kasutati vanemate omavaheliseks arvelduseks, ei põhine tõenditel ja see on ka vastuolus maakohtu seisukohaga, et kostja tasutud summad olid mõeldud lapse ülalpidamiskulude kandmiseks (otsuse lk 8). Kostjast ei sõltu see, mil viisil hageja seaduslik esindaja lapse kontole tema ülalpidamiseks kantud raha tegelikult kasutab. Antud juhul on tähtis see, et hageja seaduslikul esindajal oli võimalik hageja kontole kantud raha kasutada ja seda ta ka tegi.
25.Vastuolulised on hageja väited selle kohta, millal sai tema seaduslik esindaja teada asjaolust, et kostja on avanud AS-s SEB Pank uue konto ja kannab sellele raha. 10.03.2014 menetlusdokumendis väitis hageja üldsõnaliselt, et konto avamine kostja poolt ei tähenda seda, et hageja seaduslik esindaja sellest teadis või omas võimalust seda kontot kasutada. Hageja ei märkinud selgelt, et ta konto olemasolust ja sinna kantud rahast ei teadnud ega ka seda, millal ta sellest teada sai (t lk 86). Vastuses apellatsioonkaebusele märgib hageja esmakordselt, et tema seaduslik esindaja sai sellest teada alles 2013.a juunis, kui seaduslik esindaja pöördus hageja palvel panka päevalimiidi tõstmiseks (t lk 126). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja väited selle kohta, et tema seaduslik esindaja sai hageja pangakonto olemasolust teada alles 2013. juunis, usutavad, kuid see ei oma asja lahendamisel ka määravat tähtsust järgmiste asjaolude tõttu.
26.Hageja AS-s SEB Pank asuva konto väljavõttega on tõendatud, et kostja kandis sinna alates 10.04.2013 korduvate maksetena raha, põhiliselt maksete tegemise ajal kehtinud elatise miinimumsummas (kokku kuni 11.02.2014 1595 eurot) ja alates 01.06.2013 on kostja poolt üle kantud raha välja võetud sularahas, põhiliselt pangaautomaatidest järgmisel või ülejärgmisel päeval pärast raha laekumist täies ulatuses (t lk 118). Usutav on kostja väide, et hageja võttis raha välja hageja seadusliku esindaja soovil ja andis selle temale üle. Eluliselt ei ole usutav hageja väide, et tema seaduslik esindaja seda raha endale ei saanud. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, millal ja millele ta seda raha ise kulutas.
27.See, et ajavahemikul 10.04.2013 kuni 01.06.2013, st ligikaudu 1,5 kuu jooksul võis väikese päevalimiidi tõttu hageja seaduslikul esindajal olla takistusi kostja kontol oleva raha kasutamisega, ei oma ringkonnakohtu hinnangul määravat tähtsust, sest 01.06.2013 võeti sularahas välja 240,25 eurot, mis selle olukorra tagantjärele heastas.
28.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et hageja seaduslik esindaja oli kostja poolt hageja pangakontodele kantud rahast teadlik ja ta kasutas seda. Seega on hageja seaduslik esindaja kostja poolt elatise maksmise hageja pangakontodele oma tegudega TsÜS § 68 lg 3 tähenduses heaks kiitnud.
29.Elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise otsustamisel tuleb arvestada sel perioodil vabatahtlikult tasutud elatisega ning mõista elatis tagasiulatuvalt välja ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul lapsele elatist ettenähtust vähem (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-2-1-11-09 p 12 ja nr 3-2-1-172-11 p 10).
30.Maakohus tuvastas, et hageja põhjendatud vajaduste suurus vaidlusalusel perioodil oli 340 eurot kuus, millest kostja peab katma poole, st 170 eurot kuus. Seega pidi kostja maksma hageja ülalpidamiseks elatist ajavahemikul 23.02.2013 kuni 22.01.2014 kokku 1870 eurot (11x170). Kostja maksis sel perioodil elatist 1795 eurot. Lisaks sellele leidis maakohus, et tasutud elatisena tuleb arvestada ka kostja poolt hagejale ostetud riideid ja jalanõusid kogusummas 178,38 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kinkis talle riided ja jalanõud. Seega on
kostja täitnud hageja ülalpidamise kohustust vaidlusalusel perioodil 1973,38 euro ulatuses, so suuremas ulatuses, kui ta maakohtu poolt tuvastatud hageja vajaduste kohaselt oleks pidanud täitma. Seega tuleb hagi PKS § 108 alusel nõutava tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse osas jätta rahuldamata.
31.TsMS § 164 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus kõik menetluskulud poolte endi kanda.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.