Kohtulahend

koosnevad kostja menetluskulud äriregistri väljavõtte kulust 2,40 eurot, tõlkekuludest summas 28,80 eurot ja lepingulise esindaja kulust 2241,90 eurot (koos käibemaksuga). Kohus edastas kostja menetluskulude nimekirja 13.05.2014 hageja e-posti aadressile XXXXXXXXXX, millele tuli vastus palvega selgitada, millistest menetluskuludest jutt käib. Kohus saatis 19.05.2014 e-kirjaga selgituse ja andis vastuväidete esitamiseks täiendava tähtaja (hiljemalt 26.05.2014). Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus 30.05.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1025,70 eurot. Kostja avalduse summas 1247,40 eurot jättis kohus rahuldamata. Samuti kohustas kohus hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras määruse jõustumisest kuni täitmiseni ning määras kanda hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määruse jõustumisel kostja arveldusarvele. Kohus märkis, et kuigi kohtu poolt määratud tähtajal hageja vastuväiteid ei esitanud, on menetluskulude kindlaksmääramise menetlus hagita menetlus, milles kohus rakendab TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet kontrollides avalduse vastavust seadusele ja tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ja nende hinnanguga asjaoludele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-le 1 tuginedes leidis kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt ja vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Samuti tugines kohus määruses TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 143 p-dele 1 ja 2, § 144 p-le 1 ja § 175 lg-le 1. Kostja menetluskulud koosnevad äriregistri väljavõtte kulust 2,40 eurot, tõlkekulust 28,80 eurot ja lepingulise esindaja kulust 2241,90 eurot. Avalduse täpsustuse kohaselt on esindaja tunnitasu 130 eurot tund ilma käibemaksuta, va 1 toimingu puhul on tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja raames oli menetluses nii hagi kui vastuhagi ning vastuhagiga seotud menetluskulud on kostjale välja mõistetud 13.01.2014 tagaseljaotsuses, siis kostja on sellega arvestanud esindaja töötundide jaotusel. Kostja on iga toimingu juures näidanud hagi läbivaatamisega seotud ulatuse protsentuaalselt. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimikuga, leidis, et toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Nimekirja kohaselt on asja materjalidega tutvumiseks kulunud 1,5 tundi (50%), hagiavaldusele vastuse koostamisele on kulunud 6 tundi ning vastuse esitamisele ja suhtlusele kliendiga 0,3 tundi (50%), kokku 7,8 tundi. Kohtu hinnangul on vastuse koostamisega seotud toimingutele kulunud aeg ülepaisutatud. Arvestades, et loetletud toimingutest kaks toimingut on seotud nii hagi kui vastuhagiga ning ka koostatud vastuse sisu ja pikkust, pidas kohus põhjendatud ajakuluks kokku 3,5 tundi, vähendades toimingutele kulunud aega 4,3 tunni võrra. Nimekirjast nähtub, et hageja vastusega tutvumisele, kohtuga suhtlemisele on kulunud 0,4 tundi (50%) ja vastuse koostamisele hageja vastusele on kulunud 0,65 tundi (50%), kokku 1,05 tundi. Kohus arvestades mõlema menetlusdokumendi sisu ja pikkust, pidas 50% ulatuse põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi, vähendades toimingutele kulunud aega 0,55 tunni võrra.

Nimekirja kohaselt on kostjal kulunud 23.10.2013 istungiks valmistumisele ja osalemisele 2,125 tundi (50%). Istungi protokollist nähtub, et istung kestis 14.00-15.45, so 1 tund ja 45 minutit. Kohus, arvestades 50% ulatust, pidas põhjendatud ajakuluks koos ettevalmistusega 1,5 tundi, vähendades toimingule kulunud aega 0,625 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et suhtlusele kliendiga menetlusdokumendist ja hageja esitatud tõlgete kvaliteedist ja tõlgete analüüsile on kulunud aega 1,25 tundi (100%). Kohtumenetluse ajal saab pidada põhjendatud ja vajalikuks sellist õigusabi, mida tehakse seoses mingite konkreetsete menetlustoimingutega. Toimiku materjalist ei nähtu nende toimingute seotus mitte ühegi menetlustoiminguga, mistõttu ei pidanud kohus seda põhjendatuks ja vajalikuks ega vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaks, vähendades aega 1,25 tunni võrra. Istungi ettevalmistusele ja 08.01.2014 istungile kulunud 2,175 tundi (50%) pidas kohus ülepaisutatuks ja pidas arvestades istungi kestust 10 minutit ja toimingu 50% ulatust, toimingute põhjendatud ajaks kokku 0,75 tundi, vähendades aega 1,425 tundi. Ülejäänud toimingutele kulunud aega luges kohus põhjendatud ja vajalikuks. Eeltoodust tulenevalt vähendas kohus lepingulise esindaja õigusabiteenuse osutamise aega kokku 8,15 tundi (4,3+0,55+0,625+1,25 +1,425), mis vastab 1247,40 (7,15*130+1*110+käibemaks 20%) eurole. Seega pidas kohus põhjendatuks esindaja kulu 994,50 eurot (2241,90-1247,40). Kohus märkis, et hagihind on käesoleval juhul 6344,52 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 6 400 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja tasu 3 200 eurot. Seega on esindaja kulud 994,50 eurot seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Kohus luges põhjendatud ja vajalikuks ka asja läbivaatamise kulu 31,20 eurot, mis sisaldab registri väljavõtteid (2,4 eurot) ning tõlkekulusid (28,80 eurot). Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et hagejalt kuulub kostja kasuks välja mõistmisele 1025,70 eurot (994,50+31,20). Määruskaebus 18.06.2014 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 30.05.2014 määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja teha uus määrus, millega kostja avaldus rahuldada täies ulatuses. Kostja leiab, et maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määrus on vastuolus TsMS § 175 lgs 1 sätestatuga, mis jõustus määruse tegemise ajal kehtinud sõnastuses 01.01.2013. Kostja märgib, et seadusemuudatust selgitava seletuskirja kohaselt on muudatusega korraldatud ümber kohtupoolne menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kontrollimise kohustus juhuks, kui vastaspool kuludele vastu ei vaidle. Ümberkorralduse tulemusena ei ole menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjalik kontrollimine vastuväite esitamata jätmise korral vajalik. Selle asemel peab kohus kontrollima, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulud ei ületaks TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 137 sätestatud piirmäära. Lisaks on 01.01.2013 jõustunud TsMS § 175 lg 1 olemust avanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1107-13, märkides kõnealuse lahendi p-des 15 ja 16 kokkuvõtvalt seda, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite esitamata jätmise korral ei kontrollita menetluskulude põhjendatust ega vajalikkust. Selle asemel on kohtul üksnes kohustus kontrollida, et taotletud hüvitis ei oleks suurem Vabariigi Valitsuse määruses nr 137 kehtestatud piirmäärast. Riigikohus argumenteerib, et sellisele järeldusele saab jõuda, kuna menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite esitamata jätmine on käsitletav TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 kontekstis omaksvõtuga.

Kohus edastas kostja menetluskulude nimekirja 13.05.2014 hagejale tutvumiseks, toonitades seejuures menetluskulude nimekirja edastamise kaaskirjas, et vastuväidete esitamata jätmise korral loeb kohus kostja avalduse väited hageja poolt omaksvõetuks. Hageja sai e-kirja kätte ning palus kohtul selgitada millistest menetluskuludest on jutt. Kohus vastas hageja päringule 19.05.2014 ning andis hagejale täiendava tähtaja vastuväidete esitamiseks. Määruse kohaselt kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ega selle täpsustusele vastuväiteid hageja poolt ei esitatud. Arvestades väljatoodud faktilisi asjaolusid ning 01.01.2013 jõustunud TsMS § 175 lg 1 kohta antud seletusi nii seadusandja kui ka Riigikohtu poolt, oleks kohus pidanud seeläbi kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust lahendades üksnes kontrollima, et kostja poolt taotletud hüvitis ei ületaks Vabariigi Valitsuse määruses nr 137 kehtestatud piirmäära. Selle kontrollkohustuse teostamise tulemusena oleks kohus jõudnud järeldusele, et kostja poolt taotletu on kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruses nr 137 sätestatuga, kuivõrd 6344,52 eurot suuruse hagi hinnaga tsiviilasjade puhul on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude piirmääraks 3200 eurot. Kohus ei järginud TsMS § 175 lg-s 1 sätestatut, vaid otsustas kostja hinnangul põhjendamatult kohaldada TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatut. Kostja hinnangul on TsMS § 175 lg 1 menetluskulude kindlaksmääramise menetluse suhtes erinormiks TsMS § 477 lg 5 ja 7 suhtes, seades kohtule täpsed käitumisjuhised menetluskulude kindlaksmääramise menetluse tarbeks ning piirates seeläbi hagita menetlusele omast uurimispõhimõtet. Eksliku uurimispõhimõtte rakendamise ning TsMS § 175 lg 1 väära kohaldamise tulemusena on kostja põhjendamatult jäetud ilma hüvitisest summas 1247,40 eurot. Samuti peab kostja vajalikuks lisada, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ja selle hilisemas täpsustuses kajastuvad lepingulise esindaja kulud ei ole kindlasti ka TsMS § 175 lg 1 lause 2 mõttes selgelt põhjendamatud, kuivõrd taotletud hüvitis on ligemale 1/3 madalam Vabariigi Valitsuse määrusega nr 137 kehtestatud piirmäärast ning toimingutele kulunud aeg jääb igati tavapärase õigusteenuse osutamise piiridesse. Lisaks sellele ei saa lugeda kostja avaldust selgelt põhjendamatuks ka seetõttu, et kohus on samas kohtuasjas sisuliselt analoogse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses rahuldanud kostja vastuhagiga seotud menetluses. Kostja viitas ka vastuhagiga seotud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses, et kulud seoses hagi ja vastuhagiga jaotuvad pooleks. Kohus ei leidnud vastuhagiga seotud menetluskulude kindlaksmääramisel tagaseljaotsuses, et kostja avaldus olnuks selgelt põhjendamatu. Vastus määruskaebusele Hageja kostja määruskaebuse osas oma seisukohta ei esitanud. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.05.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kostja seisukoht, et kuna hageja ei esitanud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid, siis pidi maakohus piirduma üksnes selle kontrollimisega, kas kostja taotletud lepingulise esindaja kulud ei ole suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast, ei ole

põhjendatud. Ringkonnakohus määruskaebuse vastavate väidetega ei nõustu ja leiab, et alates 01.01.2013 jõustunud TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest ei tulene keeldu hinnata lepingulise esindaja kulu vajalikkust ja põhjendatust ka juhul, kui vastaspool ei esita neile vastuväiteid. Seda seisukohta toetab ka maakohtu poolt viidatud TsMS § 477 lg 7, mille kohaselt peab kohus hagita menetluses kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Lisaks sellele võib kohus TsMS § 175 lg 1 teise lause järgi sõltumata vastuväidete olemasolust kontrollida lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust, kui ta leiab, et kulu on selgelt põhjendamatu. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kõnealusel juhul ette heita ei saa ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohus on arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning osade toimingute seotust nii hagi kui vastuhagiga õigesti hinnanud kostja esindaja töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas õigetele järeldustele. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.