I.E ja D.A hagi kohtutäitur O.W vastu kahju hüvitamiseks ja hagi tagamise taotlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta menetlusse võtmata ja tagastada esitajale I.E ja D.A 16. märtsi 2026 määrusega tsiviilasjast nr 2-26-zzzzz eraldatud hagi kohtutäitur O.W vastu kahju hüvitamiseks koos hagi tagamise taotlusega. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta
2.Menetluskulud jäävad hagejate kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.I.E (hageja I) ja D.A (hageja II) esitasid 23. veebruaril 2026 Pärnu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-26-zzzzz menetlusdokumendi, mis sisaldab: (I) hagi kohtutäitur O.W vastu varalise kahju hüvitamiseks, mis on tekkinud kohtutäituri ametikohustuste süülise ja raske rikkumise tõttu ning (II) kaebust kohtutäiturite O.W, EK ja Rai tegevuse peale ja esialgse õiguskaitse taotluse. Sama päeval esitas I.E maakohtule hagejate täiendavad seisukohad ja täiendava tõendi.
2.Kohus 25.02.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-zzzzz muuhulgas keeldus menetlusse võtmast I.E ja D.A hagi kohtutäitur O.W vastu koos seonduva riigi õigusabi taotlusega, leides, et hagi ja sellega seotud riigi õigusabi taotluse menetlemine ei ole maakohtu pädevuses ning hagi ja sellega seotud riigi õigusabi taotlus tuleb vastavalt kuuluvusele edastada Tallinna Halduskohtule.
3.Tsiviilasjas nr 2-26-zzzzz esitasid hagejad 25. veebruaril 2026 uue menetlusdokumendi mis sisaldab (I) hagiavalduse parandatud tervikteksti ning (II) kaebust kohtutäiturite tegevuse peale ja esialgse õiguskaitse taotlust koos kõikide lisadega.
07.märtsil 2026 esitas I.E ja D.A menetlusabi taotluse avalduselt riigilõivust vabastamiseks.
07.märtsil 2026 esitas avaldaja/hageja I.E määruskaebuse 25. veebruari 2026 kohtumääruse tühistamiseks ning 11. märtsil 2026 esitasid I.E ja D.A ühiselt allkirjastatud määruskaebuse.
2-26-6045
12.märtsil 2026 esitas I.E ja D.A menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivust vabastamiseks.
13.märtsil 2026 esitasid I.E ja D.A hagejatena kolmandat korda hagiavalduse täienduse.
15.märtsil 2026 esitasid I.E ja D.A menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi korras advokaadi saamiseks.
15.märtsil 2026 esitasid I.E ja D.A mõlema allkirjaga neljandat korda hagiavalduse täienduse (pealkirjaga „Avaldus hagiavalduse täiendamiseks uute asjaolude ilmnemisel) ja eraldi menetlusdokumendi pealkirjaga „Hagiavaldus Pärnu Maakohtule“. Samal kuupäeval, 15. märtsil 2026, esitasid I.E ja D.A kohtule menetlusdokumendi pealkirjaga „ Avaldus hagi tagamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks“, milles paluvad peatada viivitamatult kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni kõik kohtutäitur O.W (kostja) poolt hagejate suhtes läbiviidavad täitemenetlused, sealhulgas, kuid mitte ainult, menetlused viitenumbritega xxxxxxxxxxxxx
4.Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-26-zzzzz 16. märtsi 2026 määrusega: 1) jättis rahuldamata I.E ja D.A menetlusabi taotlus 07.03.2026 määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks; 2) rahuldas I.E ja D.A 07.03.2026 määruskaebus Pärnu Maakohtu 25.02.2026 määrusele; 3) tühistas Pärnu Maakohtu 25.02.2026 määruse osaliselt, s.o osas, millega kohus keeldus menetlusse võtmast I.E ja D.A hagi kohtutäitur O.W vastu koos seonduva riigi õigusabi taotlusega; 4) eraldas tsiviilasjast nr 2-26-zzzzz I.E ja D.A hagi kohtutäitur O.W vastu kahju hüvitamise nõudes ning määras jagada uus tsiviilasi jagada vastavalt Pärnu Maakohtu tööjaotusplaanile. Kohus selgitas, et peale uue tsiviilasja registreerimist otsustatakse I.E ja D.A hagi kohtutäitur O.W vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmine.
5.Eraldatud tsiviilasi, I.E ja D.A hagi kohtutäitur O.W vastu kahju hüvitamiseks, registreeriti kohtute infosüsteemis uue tsiviilasjana nr 2-26-6045. Tsiviilasjas nr 2-26-zzzzz jätkab kohus I.E ja D.A kaebuse lahenadmist kohtutäitur O.W tegevuse peale, kohus võttis kaebuse 08. aprillil 2026 menetlusse.
6.09. märtsil 2026, s.o pärast 07. märtsil 2026 määruskaebuse esitamist tsiviilasjas nr 2-26zzzzz hagi menetlusse võtmisest keeldumise peale ja enne selle määruskaebuse lahendamist, esitasid I.E ja D.A Pärnu Maakohtule e-toimiku kaudu sama hagiavalduse kohtutäitur O.W vastu kahju hüvitamiseks eraldi tsiviilasjana nr 2-26-wwww, hagi ei ole veel menetlusse võetud. Tsiviilasjas nr 2-26-wwww esitasid hagejad 08. aprillil 2026 avalduse selles tsiviilasjas menetluse peatamiseks kuni kohtutäituri vastu esitatud kaebuse lahendamiseni ja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-26-zzzzz . Hagejad leiavad, et kuna kahjunõude edukas lahendamine sõltub vältimatult ja otseselt asjas nr 2-26-zzzzz tehtavast lahendist, on menetlusökonoomia ja õigusselguse huvides hädavajalik oodata ära kohtu siduv hinnang kohtutäituri tegevusele esimeses menetluses.
7.16. märtsi 2026 määrusega eraldatud tsiviilasjas nr 2-26-6045 viimases, 15. märtsil 2026 esitatud hagiavalduse versioonis paluvad hagejad mõista kostjalt kohtutäitur O.W-lt hagejate I.E ja D.A kasuks solidaarselt välja otsene varaline kahju kogusummas 67 244,06 eurot. - Hagejate väitel vaidlus ei puuduta kohtutäituri standardset diskretsiooniotsust, vaid teadlikku ja süstemaatilist ametikohustuste rikkumist, mis on tõendatud objektiivsete dokumentidega. Kostja O.W on manipuleerinud ametlike dokumentide metaandmetega (antidateerimine), eiranud Pärnu Maakohtu seadusjõus kompromissimäärusi, rikkunud teadlikult TsMS § 481 lg 2 sätestatud 8000-euroseid absoluutseid sissenõudmise piirmäärasid ja viinud läbi vara varjatud kantimisskeemi sissenõudjaga isikuliselt seotud isikutele. Nimelt tegi oksjonil pakkumise TTT d OÜ (xxxxxxxxxxx), mis funktsioneeris variisiku mudelina, et varjata vara tegelikku kasusaajat. OM Teenused OÜ kuulub tegelikkuses A Finance Group OÜ ja Jj OÜ ühisele juhatuse liikmele x xe. Tekitatud süsteemse infosulu tõttu puudus Hagejatel võimalus kasutada 2 (4)
2-26-6045 tavapärast TMS § 217 kaebemenetlust. Kostja tahtliku tegevusega tekitatud infosulu (kättetoimetamine ebaõigele aadressile xxxxxxxxx, dokumentide antidateerimine ja varjamine) tõttu said Hagejad Kostja õigusrikkumistest ja kahju tekkimisest teada alles pärast tagasipöördumatute kahjulike tagajärgede saabumist (väljamaksete tegemine ja omandiõiguse üleminek). - Hagejate põhjenduste kohaselt nõue on esitatud solidaarselt hagejate kasuks VÕS § 72 lõike 1 alusel. Kuna kahjustatud vara (kinnistu Niidu tn 9-10) kuulus Hagejate abikaasade ühisomandisse Pärnu Maakohtu tsiviilasja 2-23-12055 määruse ja PKS § 27 alusel, kuulub ka selle vara ebaseaduslikust sundvõõrandamisest tulenev varalise kahju hüvitise nõue asendustehinguna Hagejate ühisvarasse (PKS § 28 lg 1 p 3). Hagejad paluvad kogu summa kanda Hageja 1 (I.E) arvelduskontole. Hagejad suunavad nõude otse ja isiklikult kohtutäitur O.W vastu riigivastutuse seaduse § 7 lõike 4 alusel, kuivõrd kahju on tekitatud iseseisvalt avalik-õiguslikku ülesannet täitnud isiku poolt, kelle tegevuses esineb raske hooletus või tahtlus. Hagejad ei esita käesolevas faasis solidaarnõuet riigi ega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastu (RVastS § 12 lg 1), kuna esmane ja vahetu rikkuja on selgelt tuvastatud. - Hagejate väitel on kohtutäitur sissenõudjale rohkem ülekandeid teinud, kui õigustatud oli. Sissenõudja tegevus: Jj OÜ (A Finance Group OÜ esindaja) on saanud 15.12.2023 otseülekandena 300,00 eurot viitega täiteasjale 2-23-12055. Ometi on täituri jaotuskavas märgitud A nõue täissummas (12 153,74 €), mis tähendab, et sissenõudja on teadlikult jätnud laekumise täiturile deklareerimata. Kohtutäituri lohakuse tõttu, kuna kohtutäitur on koostanud jaotuskava, kontrollimata sissenõudja esitatud andmete vastavust tegelikele laekumistele, ignoreerides seejuures võlgniku poolt esitatud tõendeid, on tulemuseks, et korteri müügitulust püütakse sisse nõuda summasid, mis on juba tasutud. Hagejad leiavad, et see on karistatav kui teadlik valeandmete esitamine varalise kasu saamise eesmärgil.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasjas nr 2-26-6045 esitatud hagiavaldusega, leiab, et see tuleb jätta menetlusse võtmata. Tegemist on 16. märtsi 2026 määrusega tsiviilasjast nr 2-26-zzzzz iseseisvasse menetlusse eraldatud hagiga. Eraldamisel on kohtul jäänud tähelepanuta, et täpselt samad nõuded samadel põhjendustel olid hagejad juba 09. märtsil 2026 juba ise eraldi asjana kohtule esitanud. Dokumentide võrdlemisel kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-26-6045 esitatud
15.märtsi 2026 menetlusdokument pealkirjaga „Hagiavaldus Pärnu Maakohtule“ kattub nii välise vormistuse, nõude kui nõude aluseks olevate asjaolude osas 09. märtsil 2026 hagejate poolt tsiviilasjas nr 2-26-wwww esitatud hagiavaldusega (seejuures ka elektroonilise faili pealkiri on sama „Hagiavaldus Pärnu maakohtule.pdf“). Mõnevõrra erinev on üksnes tõendite nimekiri, mis võib olla tingitud sellest, et siinsesse tsiviilasja eraldati hagiavaldus kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlusest.
9.TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagejad on kasutanud kohtusse pöördumise õigust ning esitanud oma hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-26-wwww. Seetõttu kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusega ühes menetluses esitatud sama hagiavalduse eraldamine ning menetlemine uue tsiviilasjana ei ole põhjendatud ega hagejate huvides vajalik. Eeltoodu ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel kohus leiab, et eraldatud hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest see ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Enne tsiviilasja eraldamist olid hagejad ise juba realiseerinud õiguse esitada hagiavaldus ning hagejatel on võimalik kõik neil kohtutäituri vastu oleva kahjunõudega seotud väited, põhjendused ja tõendid, samuti hagi tagamise taotluse esitada tsiviilasjas nr 2-26-wwww. Hagiavalduse menetlusse võetavust analüüsib kohus tsiviilasjas 2-26-wwww ning vajadusel määrab hagejatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3 (4)
2-26-6045
10.Kuna kohus jätab I.E ja D.A korduva hagi kohtutäitur O.W vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata, siis puudub alus ka siin asjas esitatud hagi tagamise taotlust lahendada. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud hagejate kanda. Avalduse menetlusse võtmise staadiumis ei ole osalenud teisi menetlusosalisi ning hagejate kanda jäävad nende endi võimalikud menetluskulud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.