Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-13-2391
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Donald Kiidjärv
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
12. august 2014, Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi Eimar Viimsi vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5640 eurot 36 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006), lepingulised esindajad Artur Maljukov (e-post [email protected]) ja Triin Marren ([email protected]) Kostja: Eimar Viimsi (isikukood 38604300216, elukoht teadmata)
Menetlus
Kirjalik menetlus
kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast (tlk 45) nähtub, et meeldetuletuskiri maksab 12 eurot 78 senti, meeldetuletuskiri käendajale, tagatise omanikule või solidaarvõlgnikule maksab 6 eurot 39 senti ja teade lepingu ülesütlemisest maksab 25 eurot 56 senti. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tarbijakrediidilepingust nr 1103850/96st (tlk 32) nähtub, et lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi S, mis võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et krediidilepingute üldtingimusi S tuleb pidada tüüptingimusteks. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale 3 kirja seoses võla sissenõudmisega, 3 lepingu ülesütlemise hoiatust ja ühe lepingu ülesütlemise teate (kokku 7 kirja, tlk 38-44). Hageja on käsitlenud lepingu ülesütlemise hoiatusi samuti meeldetuletuskirjadena. Hageja ei ole selgitanud, mida meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemise teate tasu endas sisaldab ja miks on meeldetuletuskirjade hind lähtuvalt saajast erinev. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud meeldetuletuskirjade (mis saadetakse laenusaajale) maksumus 12 eurot 78 senti ja lepingu ülesütlemise teate maksumus 25 eurot 56 senti on ebamõistlikult suur, arvestades kulu võimalikele töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on üldtingimuste p 7.5. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus osas, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud teadetega seotud kulutuste hüvitamist hageja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemise teate maksumus 6 eurot 39 senti, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 44 eurot 73 senti (7 × 6 eurot 39 senti) võla sissenõudmisega seotud teadete eest.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.