BIGBANK AS-i hagi Eimar Viimsi vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5640 eurot 36 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006), lepingulised esindajad Artur Maljukov (e-post [email protected]) ja Triin Marren ([email protected]) Kostja: Eimar Viimsi (isikukood 38604300216, elukoht teadmata)
Menetlus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Eimar Viimsilt BIGBANK AS-iga 25.07.2011 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 1103850/96st alusel BIGBANK AS-i kasuks:
2.1.tagastamata krediidisumma 2560 eurot, intress 876 eurot 89 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 31.10.2013 seisuga 1277 eurot 68 senti ja 44 eurot 73 senti võla sissenõudmisega seotud kulud, kokku 4759 eurot 30 senti (neli tuhat seitsesada viiskümmend üheksa eurot ja kolmkümmend senti);
2.2.perioodi 01.11.2013-12.08.2014 eest viivis summas 643 eurot 5 senti (kuussada nelikümmend kolm eurot ja viis senti);
2.3.viivis 32,17% tagastamata krediidisummalt aastas alates 13.08.2014 kuni krediidisumma tasumiseni, kusjuures väljamõistetud viivis kokku ei või ületada 2560 eurot.
3.Jätta välja mõistmata Eimar Viimsilt võla sissenõudmisega seotud kulud summas 57 eurot 51 senti BIGBANK AS-i kasuks.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jaotada menetluskulud järgmiselt: BIGBANK AS-i menetluskuludest jätta 98,8% Eimar Viimsi ja 1,2% BIGBANK AS-i enda kanda; jätta Eimar Viimsi menetluskulud tema enda kanda.
6.Välja mõista Eimar Viimsilt menetluskuluna riigilõiv 345 eurot 80 senti (kolmsada nelikümmend viis eurot ja kaheksakümmend senti) BIGBANK AS-i kasuks.
7.Jätta TsMS § 175 lg 2 alusel välja mõistmata Eimar Viimsilt õigusabikulu 100 eurot BIGBANK AS-i kasuks.
8.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Otsuse kättetoimetamine
12.Toimetada otsus kätte pooltele.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
13.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
14.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses krediidisaajale krediidi väljastamisel oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga tarbijakrediidilepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses (25.07.2011 kehtinud redaktsioon). Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 102 eurot 24 senti. Hagist nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjade, lepingu ülesütlemise hoiatuste ja lepingu ülesütlemise teate kulu, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt hageja hinnakirjale. Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tühine. Tarbijakrediidilepingu nr 1103850/96st üldtingimuste p 7.5 (vers 3.7, tlk 52; lepingu sõlmimisel kehtinud tüüptingimuste p 7.5, vers 3.6, tlk 35) kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, sh
kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast (tlk 45) nähtub, et meeldetuletuskiri maksab 12 eurot 78 senti, meeldetuletuskiri käendajale, tagatise omanikule või solidaarvõlgnikule maksab 6 eurot 39 senti ja teade lepingu ülesütlemisest maksab 25 eurot 56 senti. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tarbijakrediidilepingust nr 1103850/96st (tlk 32) nähtub, et lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi S, mis võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et krediidilepingute üldtingimusi S tuleb pidada tüüptingimusteks. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale 3 kirja seoses võla sissenõudmisega, 3 lepingu ülesütlemise hoiatust ja ühe lepingu ülesütlemise teate (kokku 7 kirja, tlk 38-44). Hageja on käsitlenud lepingu ülesütlemise hoiatusi samuti meeldetuletuskirjadena. Hageja ei ole selgitanud, mida meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemise teate tasu endas sisaldab ja miks on meeldetuletuskirjade hind lähtuvalt saajast erinev. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud meeldetuletuskirjade (mis saadetakse laenusaajale) maksumus 12 eurot 78 senti ja lepingu ülesütlemise teate maksumus 25 eurot 56 senti on ebamõistlikult suur, arvestades kulu võimalikele töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on üldtingimuste p 7.5. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus osas, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud teadetega seotud kulutuste hüvitamist hageja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemise teate maksumus 6 eurot 39 senti, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 44 eurot 73 senti (7 × 6 eurot 39 senti) võla sissenõudmisega seotud teadete eest.
15.Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja kanda 98,8% ulatuses ja hageja kanda 1,2% ulatuses. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
16.Hagilt hinnaga 5640 eurot 36 senti tuleb riigilõivuseaduse (RLS, 16.10.2013 kehtinud redaktsioon) § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tasuda 350 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja 98,8% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 345 eurot 80 senti. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.