2-12-53403
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult
4.august 2014 Võru kohtumaja
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-53403
Hagi ese
AS MiniCredit hagi H. K. viiviste nõudes 643,89 eurot
Hagi hind Pooled ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
vastu võlgnevuse ja
hageja AS MiniCredit (registrikood xxxxxxxx, asukoht Viru väljak 2 Tallinn Harjumaa, esindaja Ingrid Nook, e-post: [email protected]); kostja H. K. (endine perekonnanimi T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kirjalik menetlus
rahuldada AS MiniCredit hagi H. K. vastu osaliselt. Välja mõista H. K. 452 (nelisada viiskümmend kaks) eurot ja 16 senti AS MiniCredit kasuks. Menetluskulude jaotus AS MiniCredit menetluskuludest jätta 70% H. K. kanda ja H. K. menetluskuludest jätta 30% AS MiniC redit kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt on hageja tarbimislaenude pakkumisele orienteeritud äriühing. Kostja on ennast identifitseerinud ja kinnitanud, et on tutvunud www.minicredit.ee esitatud laenu tingimustega ja nendest täielikult aru saanud ning tingimused vastavad tema tahtele ja ta nõustub nende täitmisega, ta soovib laenu väljastamist laenutaotluses toodud pangakontole; tal puuduvad kehtivad maksehäired ja kõik eelnevalt laenuandja poolt võetud laenud on õigeaegselt tagastatud ja ta ei sõlmi lepingut ega esita laenutaotlusi tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Pärast registreerimist, laenutaotluse esitamist ja isiku identifitseerimist on pooled sõlminud laenulepingu, mille alusel on kostjale 30.detsembril 2008.a. üle kantud tema poolt taotletud laenusumma 3000 krooni kostja poolt taotletud perioodiks 30 päeva. Seega oli laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks 29.jaanuar 2009.a. Samas ei ole kostja oma kohustusi tähtaegselt täitnud ega laenu tähtaegselt tagastanud. Poolte vahel sõlmitud lepingu p p. 4.1.2.3 sätestab, et laenu puhul 3000 krooni on intressi summa 60% laenu summast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvata krediidikulukuse määra hulka ehk laenu õigeaegsel tagasi maksmisel ühe osamaksena on osamakse suurus 3675 krooni ja intressi ning muude kulude kogusumma kolmekümne päevaseks perioodiks on 675 krooni. Samas ei ole kostja täitnud ka märgitud kohustust ega tasunud nõutavat intressi, millest tulenevalt palub hageja selle kostjalt välja mõista. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise kohta laenutaotluses märgitud posti, e-posti aadressile ja/või SMS-i teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Meeldetuletusega edastatakse laenusaajale laenuandja pangarekvisiidid, tagastamisele kuuluva laenusumma suurust, tähtaega, viitenumbrit jms. Tagastamisele kuuluva laenu suuruse ja tagastamise tähtaja meeldetuletuse mittesaamine ei vabasta laenusaajat lepingust tulenevate kohustuste tähtaegse täitmise kohustusest. Samuti ei vastuta laenuandja aadressimuutusest tuleneva meeldetuletuse mittekättesaamise eest laenusaaja poolt. Samuti on pooled kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse (mis on saadetud sms-ga, e-postiga või tavapostiga) tasu 200 krooni. Käesoleval juhul on hageja saatnud kostjale kaks meeldetuletust 04.veebruaril 2009.a. ja 18.veebruaril 2009.a., kuid sellest hoolimata pole kostja oma kohustusi täitnud. Märgitust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele ka vastav summa 400 krooni. Pooled olid lepingu p 9.1 kokku leppinud, et kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0.75% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Kostjal oli kohustus saadud rahasumma tagastada 29.jaanuaril 2009.a. Kuna kostja seda ei teinud, siis oli tema viivisvõlgnevus seisuga 28. märts 2013 34 132,50 krooni. Samas lähtuvalt kohtupraktikast ei nõua hageja kostjalt viivist suuremas summas kui on tema käesoleva põhinõue so. summas 191.73 eurot. Kuivõrd kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ning teinud mitte mingeid tegusid selleks, et võlgnevust likvideerida või vähendada, peab hageja kostja edasiseks distsiplineerimiseks otstarbekaks kohaldada TsMS § 367 sätestatud võimalust ning taotleda lisaks eeltoodule kohtuotsuses ka viiviste väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest (28. märts 2013) kuni põhinõude 191.73 eurot täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 0.75% päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 191.73 eurot. Neil asjaoludel palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnetav laenusumma 191.73 eurot, intress 43.14 eurot, viivised summas 191.73 eurot ja meeldetuletuste tasu summas 25.56 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates hagiavalduse esitamisest so. 28.märts 2013 kuni põhinõude 191.73 eurot täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 0.75% päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 191.73 eurot.
Kostja palub koostada hagejal maksegraafiku, sest kasvatab kolme alaealist last ja ainukeseks sissetulekuks on vanemahüvitis ja peretoetus. Kuna ta oli juba jaanuarikuus valmis hagejaga kokkulepet ja maksegraafikut sõlmima, jäädes seda ootama, palub ta menetluskulud jätta igaühe enda kanda. Kostja soovib asja lahendamist kirjaliku menetlusena (tl 47, 61-62). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus määras asja lahendamisele TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 64). Tartu Maakohtu 17.märtsi 2014.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 64). Hageja on kohtumääruse kätte saanud 17.03.2014 (tl 67), kostja 05.06.2014 (tl 77). Hageja on kohtule teatanud, et ta on kõik dokumendid, mis on seotud selle tsiviilasjaga juba esitanud (tl 71-72), kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule avaldusi ja dokumente. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad kostja laenutaotlusest, isikusamasuse tuvastamise ankeedist, Heli Telgi isikutunnistusest, laenulepingust nr 15819, kostjale saadetud meeldetuletustest (tl 20-33). VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse (alates 15.04.2013.a. kaheksa) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping, kostja on saanud selle alusel laenu 3000 kooni, kuid pole märgitud summat käesoleva ajani tagastanud. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4.1.2.3 nähtub, et laenu puhul 3000 krooni on intressi summa 60% laenu summast aastas, millele lisanduvad muud kulud, mida ei arvata krediidikulukuse määra hulka ehk laenu õigeaegsel tagasi maksmisel ühe osamaksena on osamakse suurus 3675 krooni ja intressi ning muude kulude kogusumma kolmekümne päevaseks perioodiks on 675 krooni. VÕS 397 lg 1 sätestab eelduse, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Kostja ei ole vastu vaielnud laenu võlgnevuse suurusele 3000 krooni (191,73 eurot) ja intressi võlgnevuse suurusele 675 krooni (43,14 eurot).
Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise kohta laenutaotluses märgitud posti, e-posti aadressile ja/või SMS-i teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Meeldetuletusega edastatakse laenusaajale laenuandja pangarekvisiidid, tagastamisele kuuluva laenusumma suurust, tähtaega, viitenumbrit jms. Tagastamisele kuuluva laenu suuruse ja tagastamise tähtaja meeldetuletuse mittesaamine ei vabasta laenusaajat lepingust tulenevate kohustuste tähtaegse täitmise kohustusest. Samuti ei vastuta laenuandja aadressimuutusest tuleneva meeldetuletuse mittekättesaamise eest laenusaaja poolt. Kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse (mis on saadetud sms-ga, e-postiga või tavapostiga) tasu 200 krooni. Andmebaasi väljavõtte kohaselt (tl 33) on hageja saatnud kostjale meeldetuletused 14. ja 18.veebruaril 2009.a. Seega on põhjendatud ka meeldetuletuste tasu nõue 400 krooni (25,56 eurot). Poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.1 kohaselt, kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0.75% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Hageja on arvestanud hagiavalduse esitamisel viiviseid perioodi 30.01.2009- 27.03.2013 eest kokku 34 132,50 krooni (2181,46 eurot), kuid kohtupraktikale tuginedes nõuab viivist vaid 191,73 eurot. Kostja ei ole viiviste arvestust vaidlustanud. Kostja ei ole taotlenud kohtult viiviste vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel ja ka ei ole tõendanud, et viivis on ülemäära suur. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõude suuruses, s.o. 191,73 eurot. Samas nõuab hageja TsMS § 367 alusel kostjalt veel täiendavalt viivist kuni põhinõude 191,73 euro täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 0,75% päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 191,73 eurot. Kohus leiab, et nimetatud nõude rahuldamine ei ole kooskõlas kohtupraktikaga, sest kostjalt juba mõistetakse käesoleva kohtuotsusega välja viivised põhinõude suuruses ja põhjendatud ei ole kostjalt viiviste väljamõistmine põhinõuet ületavas osas, mistõttu tuleb selles osas viiviste nõue jätta rahuldamata. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. Asjaolu, et kostjal on kolm ülalpeetavat ja väike sissetulek, ei anna alust lugeda kohustuse rikkumist vabandatavaks VÕS § 103 lg 2 mõttes. Hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud maksegraafikuga. Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele ning kostja õigeksvõtule tuginedes kohus leiab, et kostja põhivõlgnevus 191,73 eurot, maksmata intressid 43,14 eurot, meeldetuletuste tasu 25,56 eurot ja viivised 191,73 eurot on tõendatud ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab TsMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele 70% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 30% kostja menetluskuludest hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude
rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Roomet Sõnna Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.