Kohtulahend

EDASIKAEBE KORD

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:

Hagejad palusid kostjalt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks igakuise elatise summas 217,36 eurot alates 01.04.2012 kuni laste täisealiseks saamiseni. Juhul, kui seaduses sätestatud ülalpidamise miinimummäär on suurem, kui 217,36 eurot kuus, kohustada kostjat maksma elatist seaduses sätestatud määras. Elatis maksta igakuiselt laste ema HK-B-i pangaarvele. Kostja vastuväited Kuna laste vanematel on ühine hooldusõigus, puudus HK-B-il, kui laste seaduslikul esindajal õigus esitada elatisehagi kostja vastu kohtusse. Kostja esitas kohtule dokumentaalsete tõenditena Dahab Consultations OÜ arve HK-B-ile korteri seina remontimise eest, maksekorraldused, milliste kohaselt on ta kandnud üle HK-B-le ajavahemikul 31.12.2012 kuni 30.04.2013 745 eurot. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise AB ja FB ülalpidamiseks perioodi 01.04.2012 kuni 31.12.2013 eest kummalegi lapsele 2828,50 eurot ja alates 01.01.2014 177,50 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või juhul, kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni (PKS § 96, § 97 p 1, § 99 lg-te 1 ja 2, § 101 lg 1 alusel). Kostjal tuleb otsusega väljamõistetud rahalised kohustused täita HK-B-i pangakontole iga jooksva kuu esimeseks kuupäevaks. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg-s 1 sätestatule. Asjaolu, et lapse vanematel on ühine hooldusõigus, ei tähenda, et nad võivad oma alaealisi lapsi kohtus esindada vaid üksteise nõusolekul, vaid seda, et mõlemal hooldusõiguslikul vanemal on lapse kohtus esindamise õigus lapse seadusliku esindajana. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et kostja on maksnud elatist oma lastele alla elatise miinimummäära. Hagejad ei ole tõendanud kohtule esitatud tõenditega asjaolu, et nende ülalpidamiseks kulub kuus rohkem kui Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäär, mille vanemad on kohustatud laste ülalpidamiseks kandma üldjuhul võrdselt. Seega tuleb kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista PKS §-s 101 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammärast, millest väiksem elatis olla ei või. Arvestades asjaoluga, et hagejad palusid kostjalt elatise välja mõista alates 01.04.2012, samuti sellega, et kostja on tasunud elatist oma alaealiste laste ülalpidamiseks perioodil 01.04.2012 kuni 31.12.2013 kokku 793 eurot ehkki oleks pidanud maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 3225 eurot, tuleb kostjalt välja mõista kummagi hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt elatist perioodi 01.04.2012 kuni 31.12.2013 eest 2828,50 eurot ja alates 01.01.20014 177,50 eurot kuus, mis on minimaalne elatise määr. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

3(4)

Hagejad paluvad muuta maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 2 ja 3 selliselt, et lisada mõlema punkti osas täiendav lause järgmiselt: „Juhul, kui seaduses sätestatud ülalpidamise miinimummäär muutub ja on suurem kui 177,50 eurot kuus, mõista BKHKB-lt välja igakuine elatis, mis vastab seaduses sätestatud elatise miinimummäärale.“ Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kostja on Egiptuse kodanik ning elab hagejatele teadaolevalt peamiselt ja alaliselt Egiptuses. Kuna pidevalt kasvavad laste vajadused ja muutub elatise miinimummäär, siis taotlesid hagejad kohustada kostjat maksma elatist 217,36 eurot kuus või miinimummäära muutumisel seaduses sätestatud määras. Hagejate nõue on otsuses jäänud tähelepanuta. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjale on apellatsioonkaebus kätte toimetatud vastavalt TsMS §-le 327. Vastust kohtule ei ole kostja esitanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsust tuleb täiendada väljamõistetava elatise suuruse osas vastavalt elatise miinimummäära muutumisele. Ringkonnakohus vaatab asja läbi üksnes apellatsioonkaebuses märgitud ulatuses (TsMS 651 lg 1). Hagejad palusid hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise 217,36 eurot kuus ning juhul, kui seaduses sätestatud ülalpidamise miinimummäär on suurem, kui 217,36 eurot kuus, kohustada BKHKB maksma elatist seaduses sätestatud määras. Maakohus rahuldas hagejate elatise nõude osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise kummalegi lapsele miinimummääras, s.o käesoleval ajal 177,50 eurot. Maakohus aga jättis tähelepanuta hagejate nõude selle osa, millega paluti mõista välja elatis miinimummääras ka juhul, kui selle suurus muutub. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetlusnormi rikkunud, jättes hagiavalduses hagejate nimetatud nõude suhtes seisukoha võtmata. Kuna palga alammäär on muutuv ja sellest tulenevalt muutub ka elatise miinimummäär ning hagejate huvides ei ole pidev uute nõuete esitamine elatise suuruse muutmiseks, siis on hagejate nõue põhjendatud ja kuulub tulenevalt PKS § 101 lg-test 1 ja 2 rahuldamisele. Ringkonnakohus saab nimetatud osas maakohtu otsust täiendada. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi vastutaja kanda. Maakohus on jätnud menetluskulud kostja kanda ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

Imbi Sidok-Toomsalu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.