Kohtulahend

EDASIKAEBE KORD

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:

Kostja tunnistas hagi osaliselt ja nõustus maksma elatist miinimummääras. Hageja nõue on osaliselt põhjendamatu ja tõendamata. Põhjendamatu on kütusekulu 55 eurot kuus, ülepaisutatud on üürikulu, mille kohta puuduvad kuludokumendid. Lähtudes lapse vajadustest ja asjaolust, et kulutused on tõendamata, peaksid lapse ülalpidamiskulud olema 355 eurot. Kostja on kandnud kommunaalkulusid ja eluaseme laenu elamispinna eest, kus laps kogu aeg elas, 300 eurot kuus. Hageja kolis 22.01.2014 ära sealt elamispinnalt, mille kommunaalkulud maksis ainuisikuliselt kostja ka jaanuarikuu 2014 eest. Veebruarikuu 2014 elatise nõudega kostja on nõus. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja AR-lt elatusraha lapse RR kasuks igakuiselt 177,50 eurot alates 01.02.2014 kuni RR 18-aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatisraha nõude. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus nõustus kostjaga, et hageja poolt näidatud 4-aastase lapse kulud on ülemäära suured ja põhjendamata. Põhjendatud ja vajalikud on hageja poolt näidatud järgmised kulud: lasteaed 31 eurot, söök ja pesuvahendid 75 eurot, trenn 7,50 eurot, vaba aeg 20 eurot, ravimid 5,10 eurot. Põhjendamatud kulud on kalkulatsioonis toodud korteriüür ja kommunaalkulud, kulud kütusele. Kulutuste kohta ei ole esitanud ühtegi kuludokumenti, mis tõendaksid nende kulutuste kandmist hageja esindaja poolt. Lisaks sellele hageja esindaja kinnitab, et eluaseme ja kommunaalkulu on ainuisikuliselt kandud kostja. Pooltel vaidlus puudub, et ka jaanuarikuu 2014 kommunaalkulu kandis kostja. Juhindudes Riigikohtu praktikast (3-2-1-172-11, 3-2-1-11-09), et elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisel tuleb arvestada ka sel perioodil vabatahtlikult tasutud elatisega ning mõista elatis tagasiulatuvalt välja ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul lapsele elatist ettenähtust vähem. Kuna kostja on perioodil 01.11.2013- 31.01.2014 elatist vabatahtlikult tasunud, siis nimetatud perioodi eest tagasiulatuva elatise nõue ei kuulu rahuldamisele. Hageja esindaja ei ole selle perioodi eest tasutud ülalpidamisekohustuse täitmist vaidlustanud, kinnitades, et kostja on kandnud ainuisikuliselt kommunaalkulud ja kandnud need ka jaanuaris 2014. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid lapsele miinimumist suuremas määras elatise osas, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse osas kohus lähtuma PKS § 101 lg-st 1, et igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Juhindudes PKS § 101 lg-st 1 peab kohus põhjendatuks, et hageja vajalikud kulud on 355 eurot kuus, millest kummagi vanema kanda jääb 177,50 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega mõista välja kostjalt hageja kasuks elatis alates hagi esitamisest, s.o 31.01.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning mõista välja elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 01.11.2013 kuni elatisnõude kohtule esitamiseni 280,35 eurot kuus, kohustades kostjat maksma nimetatud summa

3(6)

alaealise seadusliku esindaja LK arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Õige ei ole kohtu seisukoht, et laenu tasumist elamispinna eest, mis kuulub ainuisikuliselt kostjale (XXXXXXXXX XX-X, XXXX), saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kulutused korteri eest novembris, detsembris 2013 ja jaanuaris 2014 ei saa pidada piisavaks ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuivõrd lapse igakuised kulutused on palju suuremad ning maksete täpne suurus on kostja poolt tõendamata. Pealegi ei elanud ema ja laps novembris ja jaanuaris kostjale kuuluvas korteris tervet kuud, mida tuleks tagasiulatuva nõude juures arvestada. Õige ei ole kohtu seisukoht, et hageja kulutuste kohta ei ole esitatud ühtegi kuludokumenti. Hageja esitas kohtule pangakontoväljavõtted. Samuti selgitas hageja kohtule, miks ta ei ole saanud esitada korteri üüri ja kommunaalkulude tasumise kohta kuludokumente. Saue linna antud elamispinnal saavad ema ja laps elada vaid kuni 01.06.2014 ning siis tuleb arvestada Saue linna korterite keskmise üüriga, mis on 390 eurot kuus. Kütusekulu on vajalik ja põhjendatud kulu, kuna hageja ei saa kasutada Tallinna tasuta ühistransporti, samuti tuleb arvestada sellega, et paari aasta pärast läheb laps Tallinna kooli. Kohus on otsuses viidanud PKS § 101 lg-le 1, mille kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Resolutsioonis on kohus aga mõistnud hagejale elatusraha 177,50 eurot, toomata välja, et vastav elatiseks makstav summa ei või jääda alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Vastava asjaolu märkimine on oluline, kuivõrd kuupalga alammäär on viimasel paaril aastal järjest kasvanud ning majanduse hetkeolukorda ning elukalliduse kiiret tõusu arvesse võttes, on oodata ka vastava summa edaspidist tõusmist. Õiglane on jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda, sest kostja oleks saanud maksta lapsele elatist vabatahtlikult ning mitte luua möödapääsmatut olukorda vajadusega pöörduda kohtusse, et nõuda elatist lapse esmaste vajaduste katmiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning apellatsioonimenetlusekulud jätta hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude elatise saamiseks perioodi eest 01.11.2013 kuni 21.01.2014, kuna hageja on sellest nõudest loobunud (lk 48), kuid maakohus ei ole loobumist vastu võtnud. Selle nõude osas tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus osaliselt lõpetada. Perioodi eest 22.01.2014 kuni 30.01.2014 esitatud elatise nõue tuleb jätta rahuldamata. Alates hagi esitamisest 31.01.2014 elatise saamiseks esitatud nõude osas tuleb maakohtu otsuse lõppjäreldus jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb täpsustada maakohtu otsuse põhjendusi. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vastavalt PKS § 99 lg-tele 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamisvajaduse kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

4(6)

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ning PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja esitas maakohtule nõude, milles ta palus elatise välja mõista enne hagi esitamist kolme kuu eest, s.o alates 01.11.2013 kuni 30.01.2014. 20.03.2014 menetlusdokumendis loobus hageja osaliselt PKS § 108 järgi nõutud tagasiulatuvast elatisest ja soovis PKS § 108 järgi elatist perioodi eest 22.01.2014 kuni 30.01.2014 (lk 48). TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni otsuse jõustumiseni. Kohus peab lahendama hagist loobumise määrusega. Maakohus on nõudest osalise loobumise jätnud tähelepanuta. TsMS § 429 lg 4 järgi kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi. Kolleegium leiab, et käesolevas asjas hagist osalise loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks aluseid ei ole. Hagist osaline loobumine ei kahjusta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja huvisid. Poolte poolt esitatud seisukohtade kohaselt on kostja kuni 22.01.2014 lubanud hagejal koos emaga elada talle kuuluvas eluruumis ja on tasunud nii kommunaalkulud kui ka eluruumi soetamiseks võetud laenu, mistõttu on kostja ülalpidamiskohustust täitnud. Järelikult tuleb hagist osaline loobumine vastu võtta ja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmise osas TsMS § 657 lg 3 järgi maakohtu otsus osaliselt tühistada ning lõpetada menetlus nõudes tagasiulatuvalt elatise saamiseks ajavahemiku 01.11.2013 kuni 21.01.2014 eest. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium tähelepanuta apellatsioonkaebuse väited osas, milles apellant palub välja mõista elatise tagasiulatuvalt perioodi eest 01.11.2013 kuni 21.01.2014. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et kostjal on kohustus hagejat ülal pidada, kuid vaidlus oli elatise suuruse osas. Järgnevalt analüüsib kolleegium maakohtu poolt määratud elatise suurust. Apellant heidab maakohtule ette, et väljamõistetud elatis on liialt väike ja ei arvesta hageja vajaduste katteks tehtavaid kulutusi. Igakuise elatise suuruse määramisel on olulised PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi elatist saama õigustatud isiku vajadused ja tema tavaline elulaad. Maakohus nõustus hageja poolt esitatud kulutuste suurusega, väljaarvatud kulutused eluruumi kasutamiseks ja bensiini ostmiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et ühes kuus kulub seonduvalt hageja vajaduste ja tavalise elulaadiga bensiinile 110 eurot. Hageja elab Sauel ja samuti käib Sauel lasteaias. Seda, et hagejat oleks vaja igapäevaselt kuhugi sõidutada hagist ei selgu. Pigem on bensiinikulu vajalik hageja emale, et sõita Tallinnasse tööle ja tagasi. See, et hageja võib tulevikus hakata Tallinnas koolis käima, on praegusel ajal ainult oletus, millest lähtudes ei ole alust väljamõistetavat elatist suurendada. Maakohus on jätnud arvestamata elatise suuruse määramisel eluruumi, kus hageja koos perega elab, üüri. Kolleegium leiab, et üürikulusid tuleb arvestada osaliselt. Hageja on esitanud Saue linnaga sõlmitud üürilepingu, mille kohaselt on ta üürinud Saue linnalt korteri (üürileping kehtib kuni 01.06.2014) ja ta peab tasuma üüri 65,8 eurot kuus. Hageja poolt esiletoodud asjaolude kohaselt elab korteris 4 inimest, seega hageja osa on 16,45 eurot, millest kostja peaks kandma poole ehk 8,23 eurot. Kohus ei saa elatise väljamõistmisel arvestada sellega, et hagejal on kavatsus üürida suurem ja kallim korter. Hageja on selgitanud, et Saue linn pole talle kommunaalteenuste eest arvet esitanud, kuid hagejale teadaolevalt peaks ta tasuma ca 144 eurot kuus. Saue Linnavalitsuse 22.01.2014 korralduse nr 29 p 3 kohaselt avariipinna kasutamise eest tasub kasutaja kommumaalkulud vastavalt avariipinna kasutamiseks sõlmitud kokkuleppele. Üürilepingust kommunaalkulude suurust ei tulene ja samuti ei ole hageja tõendanud, et talle oleks esitatud arveid kommunaalkulude tasumiseks või ta oleks neid tasunud. Samas tavapäraselt peab isik

5(6)

eluruumi kasutamisel kommunaalkulude eest tasuma. Kuna kostja kanda jääv hageja ülalpidamiskulu, milles ei olnud poolte vahel vaidlust või mille suuruse on kohtud tuvastanud, on kokku 166,83 eurot (üürikulu 8,23 eurot, riided 20 eurot, lasteaed 31 eurot, söök ja pesuvahendid 75 eurot, trenn 7,5 eurot, vaba aeg 20 eurot, ravimid 5,1 eurot), siis miinimumsuuruses elatise väljamõistmisel saavad ka mõistlikud kommunaalkulud kaetud. Kolleegium märgib, et maakohus on ebaõigesti elatise välja mõistnud alates 01.02.2014. Hagi on esitatud 31.01.2014 ja alates sellest ajast tuleb ka välja mõista elatis. Arvestades eeltoodut on maakohus põhjendatult ja õigesti välja mõistnud igakuise elatise PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõue perioodi eest 22.01.2014 kuni 30.01.2014 tuleb jätta rahuldamata. Kostja on tõendanud, et ta tasus 22.01.2014 hageja ema arvele 50 eurot hagejale soojapuhuri ostmiseks, mis arvestades elatise nõudmise perioodi (9 päeva) on kolleegiumi arvates piisav elatise maksmise kohustuse täitmiseks. Apellant heitis maakohtule ette, et maakohus ei ole otsuse resolutsioonis märkinud, et elatise suurus kuulub muutmisele vastavalt miinimumpalgaga seotud elatise alammäära muutumisele. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud taotluste alusel. TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi peab hageja hagis esitama selgelt väljendatud nõude. Hageja ei ole esitanud nõuet viisil, kus ta soovis elatise väljamõistmist muutuva suurusena. TsMS § 442 lg 5 järgi tuleb kohtul lahendada otsuses kõik lahendamata taotlused. Apellant on koos apellatsioonkaebusega esitanud kohtule kirjalikud tõendid. Kolleegium leiab, et esitatud tõendid tuleb apellandile tagastada, kuna need on eelnevalt maakohtu poolt vastu võetud ja toimikus olemas. Maakohus on õigesti jätnud seoses hagi osalise rahuldamisega menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud apellandi (hageja) kanda.

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

Imbi Sidok-Toomsalu

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.