lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-51574/14

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-51574/14
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2451
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 644 lg 1, 2, 3Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamineTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandjaTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 442 lg 7Otsuse sisu

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Helpman OÜ11648017(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.07.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-51574

Tsiviilasi

Helpman OÜ hagi RIITO Ehituse AS vastu võla saamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

9110,29 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.03.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RIITO Ehituse AS apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Helpman OÜ (registrikood 11648017, asukoht Sõle 37-44, Tallinn), lepinguline esindaja Janno Perv Kostja RIITO Ehituse AS (registrikood 11903308, asukoht Räga 10, Tallinn), lepinguline esindaja Eve Kislov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 26.03.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta RIITO Ehituse AS kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 635 lg 1Töövõtulepingu mõiste
VÕS § 637 lg 3Tasu maksmise kohustus
VÕS § 643Töö ülevaatamise kohustus
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 94Intress võlasuhtes

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1.18.10.2011 tegi hageja kostjale hinnapakkumise Tallinnas, Soo tänaval kostja poolt ehitatavale objektile seoses ehitusjärgse koristusega, so akende sise- ja välispesu, põrandate kuiv- ja märgpuhastuse, pistikute, karbikute, radiaatorite ja vaheuste puhastuse, WC ja vannitubade märgpuhastuse, koridoride kuiv- ja märgpuhastuse ning keldri kuivpuhastuse ja tehniliste ruumide puhastuse kohta (tl 5).
2.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline tööettevõtuleping ehitusjärgse koristustöö teostamiseks kostja poolt Soo tänaval ehitatavates majades. Hageja teostas tööd vastavalt hinnapakkumisele. Kostja esindaja IT, kes hagejalt tellis igapäevaselt ka konkreetsete ruumide ülepuhastuse, allkirjastas tööde vastuvõtmisaktid 03.01.2012 ja 05.01.2012. Seega kostja võttis tööd vastu. Kostjal oli kohustus viivitamatult tööd üle vaadata ja puuduste avastamisel nendest mõistliku aja jooksul hagejat teavitada. Kostja ei ole pretensioone esitanud.
3.Helpman OÜ esitas 31.10.2013 hagi Harju Maakohtusse RIITO Ehituse OÜ vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 7 362,71 eurot, viivise 1 121,75 eurot, viivise põhinõudelt seadusjärgse viivisemäära alusel kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-dele 11 lg 1, 76 lg 1, 100, 101, 643, 644 lg 1, 635 lg 1. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Tööde vastuvõtmise akte ei allkirjastanud selleks volitust omanud töötaja. Aktides kajastusid tööd, mille eest oli kostja juba varasemalt tasunud. Kuna arved nr 11-243 ja 11-244 olid esitatud ebaõigete andmetega, tagastas kostja need hagejale ja palus esitada õiged arved, hageja seda ei teinud. Esimese astme kohtu otsus
5.26.03.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
6.Kohus lahendas asja TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg1 alusel lihtsustatud kirjeldava osaga. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

7.VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
8.Puudub vaidlus, et 18.10.2011 tegi hageja kostjale hinnapakkumise Tallinnas, Soo tänaval kostja poolt ehitatavale objektile seoses ehitusjärgse koristusega, so akende sise- ja välispesu, põrandate kuiv- ja märgpuhastuse, pistikute, karbikute, radiaatorite ja vaheuste puhastuse, WC ja vannitubade märgpuhastuse, koridoride kuiv- ja märgpuhastuse ning keldri kuivpuhastuse ja tehniliste ruumide puhastuse kohta. Lähteandmeteks oli 3 trepikoda 280 m2. Maja (C ja D) 2 x 840 m2, maja G (870 m2), garaaž 1 600 m2, ruutmeetreid kokku 4 430. Ehitusjärgse koristuse hind oli 1,03 eurot/m2, ehk 4 430 x 1,03 = 4 562,90 eurot. Korterite ülepuhastuse ja abimeeste tööde hind oli 6,07 eurot/tund. Hindadele lisandus käibemaks (tl 5). 03.01.2012 allkirjastas kostja poolne tööde vastuvõtja tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vastavalt arvele nr 11-243 kokku summas 3 077,50 eurot (tl 6-7). 05.01.2012 allkirjastas kostja poolne tööde vastuvõtja tehtud tööde akteerimise akti nr 1 summas 4 285,21 eurot (tl 8). 05.01.2012 esitas hageja kostjale arve nr 11-244 vastavalt aktile nr 1 summas 4 285,21 eurot (tl 9). Hagejat esindanud Creditreform Eesti OÜ esitas 25.09.2012 ja 22.05.2013 kostjale meeldetuletused võla tasumiseks (tl 10-11). Kostja esitas 01.02.2013 ettepaneku hageja nõude lahendamiseks (tl 12-13).
9.Poolte vahel on vaidlus, kas hageja on eelnevalt nimetatud arvetel ja aktidel kajastatud tööd teostanud ja kas kostjal on hagejale nimetatud arvete tasumise kohustus.
10.VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepinguid sõlmida suulises vormis. Kohus leiab, et toimikus olevate materjalidega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt oli hagejal kohustus teostada Tallinnas, Soo tänaval kostja poolt ehitatavates majades ehitusjärgset koristustööd. Kostja on tunnistanud, et hageja osutas kostjale 18.10.2011 koostatud hinnapakkumise alusel ehitusjärgset koristustööd ning kostja kohustus tasuma osutatud teenuse eest järgmiselt: ehitusjärgse koristuse eest 1,03 eurot/m2 pinna eest ja korterite ülepuhastuse ja abimeeste tööde eest 6,07 eurot/tund (tl 58-59). Kohtuistungil hageja selgitas, et

konkreetseid ülepuhastustöid tellis kostja töötaja ja objektijuht IT. Ülepuhastustöid tuli mõnes korteris teha korduvalt so enne klientide (ostjate) saabumist ja pärast tööde lõpetamist. Seega töövõtulepingust tulenevalt oli hagejal kohustus teha hinnapakkumisele vastavad tööd sh ka ülepuhastustöid ja kostjal kohustus tööde eest tasuda.

11.Kohus leidis, et toimiku materjaliga on tõendatud, et hageja on omapoolsed kohustused vastavalt kokkuleppele täitnud, mida kinnitavad aktides nr 11-243 (tl 6-7) ja nr 1 (tl 8) teostatud tööde loetelu. 03.01.2012 ja 05.01.2012 on tööde vastuvõtja allkirjastanud eelnevalt nimetatud tööde üleandmis- ja vastuvõtmisaktid (tl 6-8). Kostja on kohtuistungil tunnistanud, et vastavad aktid allkirjastas kostja töötaja IT, kes oli objektijuht ja korraldas töid (tl 83). Seega on põhjendamatud kostja vastuväited, mille kohaselt aktid on allkirjastanud selleks mitte volitatud isik. Asjas ei oma tähendust see, et hageja poolt esitatud aktid on allkirjastatud üksnes kostja esindaja poolt. Hageja selgituste kohaselt jäid hagejale kostja poolt allkirjastatud aktid ja kostja sai endale hageja poolt allkirjastatud aktid. Hagejal oli võimalus igal ajal aktile lisada oma allkiri. Oluline on see, et kostja poolne esindaja on selle allkirjastanud. Puudub vaidlus, et kostja sõlmis töövõtulepingu oma majandustegevuses. Seega oli kostja tulenevalt VÕS §-st 643 ning § 644 lg-test 1 ja 2 kohustatud tööd viivitamatult üle vaatama, töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul hagejat teavitama ja mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja on esitanud 01.02.2013 ettepaneku nr 8 hageja nõude lahendamiseks koos väidetavalt hageja töös esinenud puudustega (tl 12-13). Vastav ettepanek on tehtud enam kui üks aasta hiljem tööde teostamisest. Seda ei saa pidada mõistliku aja jooksul esitatud pretensiooniks. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks mõistliku aja jooksul pärast tööde ülevaatamist hagejale pretensioone töö kvaliteedi osas esitanud ning seda piisavalt täpselt kirjeldanud. Kostja ei või seetõttu tulenevalt VÕS § 644 lg-st 3 töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja väidab, et on hagejale juba vaidlusalustes aktides kajastatud töö eest tasunud ning ta ei pidanud teistkordselt sama töö eest tasuma. Kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtuistungil antud hageja selgituste kohaselt pidi hageja teostama ülepuhastustöid, mida objektijuht tellis ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega hageja põhinõue kokku summas 7 362,71 eurot on tõendatud ja põhjendatud.
12.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Enne 15.04.2013 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud protsent seitse protsenti aastas.
13.Hageja on arvestanud arve nr 11-244 tasumisega viivitamise eest viivist alates 05.01.2012 kuni hagiavalduse esitamiseni seadusjärgse viivisemäära alusel summas 654,35 eurot (tl 37). Hageja on arvestanud arve nr 11-234 tasumisega viivitamise eest viivist alates 10.01.2012 kuni hagiavalduse esitamiseni seadusjärgse viivisemäära alusel summas 467,40 eurot (tl 38). Kostja ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatud arvestama viivist. Kostja olles arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes seadusest.
14.Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivis edasiulatuvalt kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagiavalduse esitamisest, so 01.11.2013 kuni 31.12.2013 oli vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 94 lg-le 1 seadusjärgne viivisemäär 8,5% aastas ning alates 01.01.2014 on seadusjärgne viivisemäär 8,25% aastas. Alates 01.11.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 25.03.2014 on 145 päeva, mistõttu lisandub viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 244,38 eurot. Seega kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 1 366,13 eurot (654,35+467,40+244,38) ning edasi viivis põhinõudelt 7 362,71 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 26.03.2014 kuni põhinõude tasumiseni. Apellatsioonkaebus

15.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Maakohus on vääralt rakendanud VÕS § 643 ning § 644 lg 1 ja lg 2 sätteid ja ebaõigesti hinnanud sellega seonduvaid tõendeid. Kohus on asunud ekslikule seisukohale, et kostja ei asunud tulenevalt VÕS §-st 643 hageja poolt tehtud tööd viivitamata üle vaatama, töö lepingutingimustele mittevastavusest mõisliku aja jooksul hagejat teavitama ja mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama.
17.Hageja edastas teenuse osutamise eest 5.12.2011 arve nr 11-214, summas 1 933,91 eurot. Kostja tasus arve täies mahus, kuna koristusteenus oli teostatud kvaliteetselt ja poolte vahel kokkulepitud ulatuses. Sellele järgnevalt esitas hageja täiendavalt kaks arvet nr 11-243, summas 3 077,50 eurot ning nr 11-244, summas 4 285,21 eurot. Kostja vaatas viivitamata osutatud teenuse üle ja tuvastas, et tegemist oli hageja poolt varasemalt arve nr 11-214 alusel teostatud tööde parandustöödega (koristustööde parandamisega).
18.Kostja informeeris koheselt nimetatud asjaolust hagejat ja märkis, et edastatud arveid ta omapoolselt täies mahus aktsepteerida ei saa ja palus hagejal ebaõigete andmetega esitatud arved edastada kostjale õigete andmetega, uuel kujul. Sellele järgnevalt hageja omapoolselt parandatud andmetega arvet kostjale ei edastanud, vaid pöördus oma õiguste kaitseks Creditreform Eesti OÜ poole. Oma 18.09.2012 vastuses Creditreform Eesti OÜ-le märkis kostja, et ei tunnista hageja poolt esitatud nõudeid.
19.Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et kostja esitas alles 1.02.2013 ehk enam kui üks aasta hiljem omapoolse ettepaneku nõude lahendamiseks koos väidetavalt hageja töös esinenud puudustega. Arvestades eelnevaga leiab kostja, et vaatas viivitamata osutatud teenuse üle ning esitas omapoolselt hagejale mõistliku aja jooksul pretensiooni.
20.Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et tal puudub õigus VÕS § 644 lg-st 3 tulenevalt tugineda antud asjas töö lepingutingimustele mittevastavusele ja asjas puuduvad sellekohased tõendid. Hageja töö lepingutingimustele mittevastavus seisneb asjaolus, et võttes täitmiseks suulises lepingus osutatava teenuse ning lisaks teostades varasemalt puhastatud pindade omapoolse ülepuhastuse, milliste eest oli kostja poolt juba tasutud, toob see kaasa teistkordselt tasumise. Professionaalse töövõtjana pidi hageja selliselt käitudes aru saama, et teostades puhastatud pindade omapoolse ülepuhastuse toob see kaasa lepingutingimustele mittevastavuse.
21.Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kuna hageja oli mõlemad arved esitanud ebaõigetel alustel, ei ole arvetel esitatud summad muutunud käesolevaks hetkeks sissenõutavaks, millest tulenevalt viivisnõudeid esitada ei saa. Seega puudub hagejal reaalne sissenõutavaks muutunud rahaline nõue apellandi vastu ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
22.Kui ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellandi taotlust Harju Maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, palub apellant võtta arvesse kohtuasja menetlemisel ilmnenud vasturääkivusi ja olulisi lõplikult tuvastamata ning kohtu sisulise hinnanguta jäänud asjaolusid ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Vastustaja seisukoht
23.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
24.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
25.Apellatsioonkaebuses kordab kostja samu väiteid, mida ta esitas maakohtus vastuseks hagile ja millele maakohus on piisava hinnangu andnud. Kostja väide, et ta vaatas töö viivitamata üle ja tuvastas, et tegemist oli hageja poolt varem tehtud koristustööde parandamisega, millest ta ka hagejat teavitas, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei viita ka apellatsioonkaebuses ühelegi tõendile, millega maakohus oleks arvestamata jätnud või ebaõigesti hinnanud. Kostja on tööd vastu võtnud, kirjutades alla tööde üleandmis-vastuvõtmis aktidele, esitamata seejuures ühtegi pretensiooni. Menetluskulude jaotus ja selgitus
26.Maakohus jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.