2-12-51761/147 - Võlaõigus - Muud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

5.Määrus saata teadmiseks menetlusosalistele ja nende esindajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.etoimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud M B esitas 01.11.2012 Viru Maakohtule hagiavalduse N M, S R ja M T vastu kahju hüvitamiseks summas 5 763,09 eurot, tehingute tühiseks tunnistamise ja kinnistusraamatu kande kustutamise nõudes. Asjaolude kohaselt soovis hageja osta endale korterit XXX mille käigus tutvus korteri leidmisel õigusabiteenust pakkuva R. R ettepaneku kohaselt paigutas B isiklikku raha summas 8000 eurot ja R laenuna saadud 10 000 eurot, kokku 18 000 eurot, Tamsalu vallas K külas XXX asuva kinnistu omandamiseks B nimele plaaniga see omakorda vaheltkasuga edasi müüa. Kinnistu müügist saadud raha eest lubas R B sobiva hinnaga heas seisukorras korterit. Oma osa kinnistu müügist pidi saama ka R. B, nõustudes R ettepanekuga, kandis 16.06.2011 R ettepanekul N.M pangakontole 8000 eurot kinnistu ettemaksuna. 20.06.2011 sõlmiti kinnistu müügileping, kinnistu hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping. Asjaõiguslepingu alusel müüs Agent Auto KLP OÜ B kinnistu hinnaga 2 236,91 eurot. Kinnistu koormati hüpoteegiga summas 10 000 eurot R kasuks. Hüpoteegiga tagati R ja B vahel 18.06.2011 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue. Hageja kinnistut ei müünud. Hageja väitel oli tema ja R vaheline laenuleping rahatu. Müügilepingust nähtuv kinnistu hind oli väiksem R poolt väidetud ja B poolt ettemaksuna tasutud hinnast. R loovutas hüpoteegi T ja T omakorda T S kasuks. 30.04.2013 määrusega võeti hagi maakohtu menetlusse. 16.05.2013 määrusega kaasas maakohus hageja taotlusel kostjana menetlusse T S ning lõpetas tsiviilasjas menetluse N M vastu. 22.01.2014 määrusega keeldus kohus S R vastuhagi menetlusse võtmisest. R on käesoleval ajal karistuse kandmisest eemalehoidjana tagaotsitav politsei poolt. Kutse kohtuistungile ilmumiseks tehti R teatavaks Ametlike Teadaannete vahendusel. Kohtuistungile 16.04.2014 R ei ilmunud ja kohtule mitteilmumine on põhistamata. Vaatamata riigipoolse esindaja jõupingutustele 01.07.2014 istungile R ei ilmunud. Samal istungil esitasid hageja M B ja kostja T S kohtule taotluse, milles paluvad kinnitada nende vahel sõlmitud kompromiss. Hageja loobub ühtlasi hagist S R ja M Türna vastu ning palub selles osas lõpetada asja menetlus.

2-12-51761 Kostjad menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt soovi ei avaldanud. Hageja ja kostja I esindajad taotlesid riigi õigusabikulude jätmist riigi kanda. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja ja kostja III T S esitasid kohtule kinnitamiseks nendevahelise kompromissi, milles ühtlasi hageja loobub hagist Kostja I S R ja kostja II M T vastu. S R esindaja ja M T on nõus menetluse lõpetamisega. Kohus leiab, et osaliselt hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse M B hagis kostja I, S R, ja kostja II, M T, vastu kahju hüvitamise, tehingute tühiseks tunnistamise ja kinnistusraamatu kande kustutamise nõudes. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetlus lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist kostja I ja kostja II vastu. Kostjad menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Viru Maakohtu 12.04.2013 määrusega vabastati M B riigilõivu summas 425 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Viru Maakohtu 02.08.2013 määrusega anti S R riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabikulusid. Viru Maakohtu 30.10.2013 määrusega anti M B riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus § 190 lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus lõpetab asjas menetluse ja jätab M B riigi õigusabi korras kulude hüvitamise kohustuseta antud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigi kanda ning vabastab M B hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud riigilõivu riigituludesse kandmise kohustusest. Ühtlasi otsustab kohus jätta S R riigi