Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.07.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-31757
Tsiviilasi
TR, ET, VV ja RK hagi KÜ Ristiku 83 vastu 26.03.2013 üldkoosoleku otsuse p-de 4.1, 4.2 ja 4.3 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.02.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TR, ET, VV ja
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TR (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXXXXXX XXX XXXXXXX XXXX,
XXXXX)
RK apellatsioonkaebus
Hageja ET (IK XXXXXXXXXXX,
XXXXXXX XX-X XXXXXXX)
elukoht
Hageja VV (IK XXXXXXXXXXX,
XXXXX X-X XXXXXXX)
elukoht
Hageja RK (IK XXXXXXXXXXX,
XXXXXXX XX-XX XXXXXXX)
elukoht
Hagejate lepinguline esindaja Jürgen Kirsis Kostja KÜ Ristiku 83 (registrikood 80049144, asukoht Ristiku 83, Tallinn), volitatud esindaja Reet Vokk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 26.02.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta solidaarselt TR, ET, VV ja RK kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.TR, ET, VV ja RK esitasid 28.06.2013 hagi Harju Maakohtusse KÜ Ristiku 83 vastu korteriühistu 26.03.2013 üldkoosoleku päevakorra p-s 4 vastu võetud otsuste tühisuse tunnustamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
2.TR on Ristiku 83 korteri nr 2 omanik, ET korteri nr 4 omanik, VV korteri nr 9 omanik ja RK korteri nr 10 omanik. Nimetatud korterites on gaasiküte, ülejäänud korterid kuuluvad ühtsesse kaugküttevõrku.
3.15.03.2013 said hagejad kätte üldkoosoleku teate. Koosolek toimus 26.03.2013. Otsustati, et tellitakse: 1) kaugküttekulude jagamiseks eksperthinnang, kulud kannavad korterid 2, 4, 9 ja 10; 2) küttesüsteemi tasakaalustamine, kulud kannavad korterid 2, 4, 9 ja 10; 3) alates märtsikuust tasuvad korterid 2, 4, 9 ja 10 küttekuludest, mis neil tulnuks tasuda ühtsesse küttesüsteemi ühendamise korral, 20% ning eksperthinnangu saamisel arvestatakse kulud uuesti.
4.Hagejad hääletasid otsustele vastu. Otsused on vastuolus heade kommetega, rikuvad võrdse kohtlemise printsiipi ja on vastuolus õigusaktidega ning tühised. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, milliseid kohustusi ei ole hagejad kostja ees täitnud. Korteriühistu liikmetele on võimalik panna varalisi kohustusi ainult õigusaktide ja põhikirja alusel ning kõigile liikmetele võrdsetel alustel. Päevakorra p-s 4 vastu võetud otsused on tühised, sest need ei vasta õigusaktide kehtestatud nõuetele. Otsuseid ei ole põhjendatud ega motiveeritud, ei ole viidatud õigusaktidele, mille alusel otsused on tehtud. Kellegi umbmääraselt kujunenud arvamus, et korterid, kus ei ole autonoomset küttesüsteemi, maksavad n-ö üle, ei saa olla õiguslikuks aluseks teistele ühistu liikmetele rahalise
kohustuse kehtestamiseks. Enne ekspertiisi läbiviimist ei ole võimalik vastu võtta otsuseid, mis peavad põhinema faktilistele andmetele ja olema motiveeritud. Koosoleku protokollist ei nähtu, kellel on arvamusi üldküttekulude jagamiseks veel sel kütteperioodil, aga ka eelmiste perioodide eest kompensatsiooniks ja millele need arvamused põhinevad. Hagejad ei saa aru, miks peavad nemad kandma eksperthinnangu kulud, kui eksperthinnanguga soovitakse lahendada kogu KÜ Ristiku 83 kaugküttekulude jaotamise küsimus. On ilmne, et nimetatud küsimuse lahendamine puudutab kõiki korteriühistu liikmeid, seega on võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt kulude kandmine kõigi ühistu liikmete kohustus. Põhjendatud ei ole otsus küttesüsteemi tasakaalustamise tellimise kulude panemine hagejate kanda. Küttesüsteemi tasakaalustamise otsus puudutab kõiki korteriühistu liikmeid ja sellega seotud kulud tuleb kanda võrdselt.
5.Heade kommetega vastuolus on ka otsuse p 4.3, mille kohaselt alates märtsikuust peavad hagejad tasuma küttekuludest 20% (kuludest, mida nad oleksid pidanud tasuma, kui oleksid ühendatud ühtsesse küttesüsteemi) ja eksperthinnangu saamisel arvestatakse küttekulude jaotus uuesti. Ei nähtu, millistele õigusaktidele põhinedes otsus vastu võeti, kui otsustati, et hagejad peavad maksma teenuste eest, mida nad ei tarbi ega kasuta. Ka ei nähtu otsusest, mis kaalutlustel rahalised kohustused kehtestati enne ekspertiisi läbiviimist. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Vaidlustatud otsused ei ole vastuolus heade kommetega.
4.Hagejate väljalülitamine ühtsest küttesüsteemist ei olnud õiguspärane. Neil puudus selleks teiste kaasomanike nõusolek ning kohaliku omavalitsuse luba projekteerimiseks ja ehitamiseks. Ei ole õiguspärane hagejaid vabastada kohustusest tasuda korteriomandiga seotud sihtotstarbelisi kulusid.
5.Ristiku 83 elamus on kaugküttega köetavat pinda 511 m2. Kostjal on Tallinna Küttega kaugkütte varustamiseks leping. Hagejad on oma korterid kaugküttesüsteemist välja lülitanud ja omavoliliselt paigaldanud oma korteritesse gaasikütte. Kuna elamute küttesüsteemid on projekteeritud ja ehitatud funktsioneerima ühtse süsteemina, siis küttesüsteemi ühe osa muutmine avaldab otsest mõju ülejäänud osade soojusega varustamisele. Lisaks tehnilistele häiretele põhjustab see probleeme ka küttekulude jaotamisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud uuring kinnitab, et selline küttesüsteemist lahtiühendamine on lubamatu. Uuring on esitatud kõigile korteriomanikele enne vaidlusalust üldkoosolekut. Esimese astme kohtu otsus
6.26.02.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
7.Hagejad taotlesid kostja 26.03.2013 üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist. Koosoleku protokollist nähtuvalt otsustati, et ühistu tellib kaugküttekulude jagamiseks eksperthinnangu, mille kulud kannavad korterid 2, 4, 9, 10 (p 4.1); ühistu tellib küttesüsteemi tasakaalustamise, mille kulud kannavad korterid 2, 4, 9, 10 (p 4.2); alates märtsikuust tasuvad korterid 2, 4, 9, 10 küttekuludest 20% (nendest kuludest, mis neil tulnuks tasuda, kui nad oleksid ühendatud ühtsesse küttesüsteemi) ning eksperthinnangu saamisel arvestatakse küttekulu jaotus uuesti (p 4.3).
8.Kostja kui korteriühistu (mittetulundusühistu) tegevust vaidlusalustes küsimustes reguleerivad mittetulundusühingute seadus (MTÜS), korteriühistuseadus (KÜS), asjaõigusseadus (AÕS), korteriomandiseadus (KOS) ja põhikiri. Hagi põhineb otsuse
vastuolul heade kommetega ja võrdsuse printsiibi rikkumisel. Kohus leidis, et TsÜS § 86 lõigetes 2-4 nimetatud aluseid praegusel juhul ei esine. Hagejate poolt esiletoodud asjaolud ei võimalda otsuseid lugeda tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Häid kombeid seostatakse õigusalases kirjanduses eelkõige moraali ja õiglusega – kõik, mis on ebamoraalne ja ebaõiglane, on ühtlasi ka heade kommete vastane. Praegusel juhul moraal asjasse ei puutu, kõne alla võiks tulla õiglus. Arvestades aga, et hagejate korterid on ühtsest küttesüsteemist väljalülitatud ebaseaduslikult ning vastupidist hagejad väitnud ega tõendanud ei ole, võib neil olla kohustus tasuda vähemalt osaliselt ühtse küttesüsteemi kasutamisega seotud kulutusi, arvestades, et nad ei ole seotud vaid oma korteriomandite kui reaalosaga elamust, vaid ka elamu kaasomandi osaga (AÕS § 72, § 75). Kuid kuna vaidluse esemeks ei ole konkreetsed rahas väljenduvad kulutused, kohus nimetatud teemat pikemalt ei käsitlenud. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et puudub alus vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamiseks vastuolu tõttu heade kommetega.
9.Seaduses sätestatud muul juhul – võrdsuse printsiibi rikkumisest tulenevalt – otsuste tühisuse tuvastamiseks, peab sellise tuvastamise alus tulenema seadusest. Kuigi KÜS-i regulatsioonist tuleneb, et ühistu liikmeid tuleb kohelda võrdselt, ei näe seadus ette sel alusel korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise võimalust. Seadust, mille alusel tuleks üldkoosoleku otsus võrduse printsiibi rikkumise tõttu tühiseks tunnistada, ei ole nimetanud ka hagejad. Seega ülalmärgitud põhjendustest tulenevalt puudub alust vaidlustatud ostuste tühisuse tuvastamiseks.
10.MTÜS § 24 kohaselt on võimalik otsus kehtetuks tunnistada juhul, kui avaldus on esitatud 3 kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Vaidlustatud otsused võeti vastu 26.03.2013, hagejad esitasid hagi 28.06.2013. Seega ei ole hagejad otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaega järginud ning kohus leidis, et hagi tuleb ka sel alusel jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
11.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega rahuldada hagi ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
12.Maakohus on kohtuotsuse tegemisel hinnanud ühekülgselt tõendeid, analüüsinud neid vääralt ning sellest tulenevalt kohaldanud ebaõigesti nii menetlusõigus- kui ka materiaalõigusnorme. TsMS § 436 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi teine lõik sätestab, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
13.Apellantidele jääb arusaamatuks, millistel tõenditel põhineb maakohtu seisukoht, et hagejate korterid on ühtsest küttesüsteemist väljalülitatud ebaseaduslikult. Apellantide seisukoht oli, et vastustaja ei tuvastanud koosolekul apellantide küttesüsteemist väljalülitamise ebaseaduslikkust. Sellest tulenevalt ei olnud põhjendatud ka seisukohale asumine, et apellandid on oma korterid ebaseaduslikult välja lülitanud. Nimetatud fakti kohta puuduvad igasugused dokumendid, samuti pole ükski ametiasutus asunud sellele seisukohale.
14.Vaidlustatud otsused on vastuolus heade kommetega (õiglusega) põhjusel, et ilma asjaolusid väljaselgitamata on osadele korteriomanikele pandud kohustusi, mis aga puudutavad kõikide korteriomanike õigusi ja huve. Nii näiteks ei ole otsuse p 4.1 põhjendatud ega selgitatud, miks peavad apellandid kandma eksperthinnangu kulud, kui hinnangu tulemusel soovitakse väidetavalt lahendada kogu KÜ Ristiku 83 kaugküttekulude jaotamise küsimus. Nimetatud otsuse tegemise staadiumis ei ole veel selge, kas ekspert asub samuti seisukohale, et tegemist on ebaseaduslikult küttesüsteemist väljalülitatud korteritega või mitte. Seega ei ole selles küsimuses õige
asetada apellante teiste korteriomanikega võrreldes halvemasse olukorda. Samadel põhjustel ei ole õiglane ka otsuse p 4.2.
15.Ennatlik, sisuliselt ja õiguslikult põhjendamatu ning vastuolus heade kommetega on otsuse p 4.3. Protokollist ja otsusest ei nähtu, millistele õigusaktidele tuginedes on otsustatud apellantidele kehtestada rahalised kohustused teenuste eest, mida nad ei tarbi ega kasuta. Samuti ei nähtu, millistel sisulistel ja õiguslikel kaalutlustel on otsustatud rahalised kohustused kehtestada enne, kui on läbi viidud ekspertiis. Prognoositud kulude suurus ei põhine mingisugustel faktilistel asjaoludel ega andmetel. Samuti ei ole esile toodud põhjusi, miks on vaja enne ekspertiisi tulemuste selgumist küttekulude tasumise kohustus kehtestada.
16.Võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisel peab olema samuti garanteeritud oma õiguste kohtulik kaitse. 26.03.2013 üldkoosoleku päevakorra p 4 osas vastuvõetud otsused on tühised, sest need ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Nimetatud otsuseid ei ole põhjendatud ega motiveeritud, samuti ei ole viidatud õigusaktidele, mille alusel nimetatud otsused on tehtud, need rikuvad võrdse kohtlemise printsiipi. Faktiliselt loovad nimetatud otsused just õigusliku aluse apellantidel teistest korteriomanikest erinevate rahaliste kohustuste tekkimiseks. Sellest tulenevalt oleks kohus pidanud nimetatud teemat põhjalikult käsitlema ning andma sellele sisulise õigusliku hinnangu.
17.Maakohus ei ole üldse käsitlenud apellantide väidet, et kõik eeltoodud 3 otsust on vastuolus MTÜS § 22 lg-s 5 kehtestatud nõudega. Apellantidelt ei ole võetud nõusolekut, et neile kehtestatakse võrreldes teiste korteriühistu liikmetega teistsugused rahalised kohustused. Seega on 26.03.2013 üldkoosoleku päevakorra p-s 4 vastuvõetud otsused vastuolus kehtiva õigusaktiga.
18.Maakohus ei analüüsinud ega käsitlenud apellantide hagis esitatud väidet, mille kohaselt ei nähtu KÜ Ristiku 83 otsustest, kas ja kuidas on need kooskõlas korteriühistu kodukorraga kehtestatud nõuetega. Samuti ei tulene otsusest, kuidas kajastatakse apellantidele esitatavatel arvetel küttekulusid, arvestades, et puuduvad faktilised kalkulatsioonid ja arvestused.
19.Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et apellandid said KÜ Ristiku 83 üldkoosoleku protokolli kätte 03.04.2013 e-posti teel. Seega on MTÜS § 24 lg 1 tõlgendus, mille kohaselt algab hagiavalduse esitamise tähtaeg otsuse vastuvõtmisest, apellantide õigusi põhjendamatult kitsendav. Samuti ei ole vastustaja esitanud vastuväidet sellel alusel, nagu oleks nõue aegunud. Sellest tulenevalt on kohus kohaldanud õigusakti vääralt ning apellantide õigusi põhjendamatult kitsendanud. Vastustaja seisukoht
20.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
21.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
22.Maakohus lähtus otsuse tegemisel õigesti asjaolust, et hagejate korterid on ühtsest küttesüsteemist väljalülitatud ebaseaduslikult, kuna seda on tehtud ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. Selle üle, et selline nõusolek puudus, pole asjas vaieldud. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Samas on seadusandaja nimetanud ka juhtumid, mida saab lahendada üksnes
kaasomanike kokkuleppel, mitte enamuse otsusega. Nii võib AÕS § 74 lg 1 alusel kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-50-11 p-s 10 selgitanud, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem.
23.Vaidlustatud üldkoosoleku otsused ei ole vastuolus heade kommetega põhjusel, et hagejatele on pandud kohustusi, mis puudutavad kõikide korteriomanike õigusi ja huve ning kehtestatud rahalised kohustused teenuste eest, mida hagejad ei tarbi ega kasuta. Hagejatele ekspertiisi läbiviimise ja küttesüsteemi tasakaalustamise kulutuste kandmise panemine tuleneb hagejate ebaseaduslikust tegevusest. Selliste kulutuste kandmise jagamine kõigi korteriomanike vahel ei oleks õiglane nende kaasomanike suhtes, kes ei ole omavolilise tegevusega küttesüsteemi tasakaalust välja viinud. Kui hagejad ei oleks eraldunud ühisest küttesüsteemist, siis puuduks ka vajadus nende toimingute tegemiseks.
24.Üldkoosoleku otsuse p-d 4.1., 4.2. ja 4.3 ei ole vastuolus seaduse ja korteriühistu põhikirjaga. Korteriomanike kohustust tasuda majandamise kulutuste katteks makseid reguleerib kostja põhikirja p 6, mille järgi lähtutakse majandamiskulude suuruse kindlaksmääramisel proportsionaalselt liikme omandis oleva korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Põhikiri ei näe ette, et omavoliliselt küttesüsteemist eraldunud korterid vabastatakse küttekulude tasumisest. Otsus, et eraldunud korterid peavad tasuma 20 % sellest summast, mida nad peaksid tasuma põhikirja järgi jaotamisel, on niigi hagejatele soodne. MTÜS § 22 lg 5, millele hagejad apellatsioonkaebuses viitavad, ei ole käesolevas asjas kohaldatav säte. Hagejatele pole kunagi antud õigust ühise küttesüsteemi kaudu tarnitava kütte eest mitte tasuda.
25.Asjakohatu on hagejate väide, et ei ole veel selge, kas ekspert asub samuti seisukohale, et tegemist on ebaseaduslikult küttesüsteemist väljalülitatud korteritega või mitte. Üldkoosolek ei otsustanud tellida ekspertiisi mitte üksikute korterite üldisest küttesüsteemist väljalülitamise õiguspärasuse hindamiseks, vaid küttekulude jaotamise kindlaksmääramiseks olukorras, kus osa kortereid kasutab lisaks kaugküttesüsteemile ka autonoomset kütet. Nõustuda ei saa hagejate väitega, et nad ei tarbi kaugkütteteenust. Kuna radiaatorid annavad sooja ka kaasomandis oleval pinnal, siis seda tarbivad ka hagejad.
26.Maakohus ei ole vääralt kohaldanud MTÜS §-i 24 ega kitsendanud hagejate õigusi. MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud 3 kuuline tähtaeg on menetlust lõpetav tähtaeg, mida kohus kohaldab ise, kuna seda saab maksma panna üksnes kohtu kaudu. Hagejate alternatiivne nõue otsuste kehtetuks tunnistamiseks tulnuks jätta rahuldamata ka MTÜS § 24 lg 3 viimase lause alusel, mis sätestab, et mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Nähtuvalt 26.03.2013 üldkoosoleku protokollist ja selle lisast 1, osalesid koosolekul kõik hagejad, kas isiklikult või esindaja kaudu. Hagejad ei ole esitanud vastuväiteid vastuvõetud otsustele ega lasknud neid protokollida. Menetluskulude jaotus ja selgitus
27.Maakohus jättis menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt hagejate kanda.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.