Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.07.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-39979
Tsiviilasi
CT ja MMT hagi TT vastu elatise suurendamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2479,81 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20.02.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TT apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja CT (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXX,
XXXXXXXXXX XXXX, XXXXXXXX),
Hageja MMT (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX
XXXX,
XXXXXXX
XXXX,
XXXXXXXXXX XXXX XXXXXXXX)
Hagejate seaduslik esindaja DT Kostja TT (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX
XX-X,
XXXXX
XXXX,
XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmilla Tamar
Menetluse liik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 20.02.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta TT kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.CT ja MMT esitasid 28.08.2013 hagi Pärnu Maakohtusse TT vastu elatise suurendamiseks.
2.Pärnu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-07-22509 mõisteti kostjalt välja nelja lapse ülalpidamiseks 500 krooni kuus ehk 31,95 eurot iga lapse kohta, sh ka MMT ja CT ülalpidamiseks. Lapsed on saanud vanemaks ja nende vajadused on suurenenud. Hagejate seaduslik esindaja pöördus kostja poole kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks, kuid kostja keeldus elatise vabatahtlikust suurendamisest. Hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks on kokku 1519,14 eurot – 1263,43 eurot vanemahüvitis, 191,80 eurot lapsetoetus ja 63,91 euro elatis. Ülalpeetavaid on 4 alaealist last. Hagejad palusid suurendada elatise suurust ning mõista TT-lt CT ja MMT ülalpidamiseks välja igakuine elatusraha perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja varaline seisund ei ole paranenud sellisel määral, mis võimaldaks maksta elatist rohkem. Samal ajal hagejate seadusliku esindaja varaline seisund on oluliselt paranenud.
4.Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvad kostja sissetulekud, milleks on Lääne Prefektuurilt saadud palk ja ühisvara müügist 27.09.2013 laekunud 3000 eurot. Kostjal muud sissetulekud puuduvad ning hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja saab tulu abikaasa koolituselt. Ajavahemikul 01.07.2013 - 01.01.2014 sai kostja palka kokku 4077,17 eurot, sh makstud elatis, ehk keskmiselt 679,53 eurot kuus. Kostja tööandja selgitas 03.02.2014 vastuses DT-i järelepärimisele politseiniku teenistuse tasustamise ja puhkuse andmise aluseid. Nimetatud kirjas kinnitas kostja tööandja, et kostja kuupalgaks on 856 eurot. Ajavahemikus 01.07.2013 - 01.01.2014 on hagejate ema saanud peretoetusi - 1150,80 eurot, sellest poolte lastele 1⁄2 osa, s.o 575,40 eurot, vanemahüvitist – 7580,62 eurot, ühisvara müügist – 8000 eurot, elatist TT-lt – 383,46 eurot, PRIA toetusi – 4043,87 eurot, sularaha sissemakseid – 630 eurot ning eraisikult maasikate müügist – 20 eurot, kokku 21 233,35 eurot, ehk keskmiselt 3538,90 eurot kuus. Kuna hageja ei ole näidanud oma väljaminekuid, siis ei saa nendega arvestada.
Isegi kui oletada, et PRIA toetused on kulunud vaid põllumajandusele, jääb keskmiselt 2864,90 eurot kuus, mis on vähemalt neli korda suurem kostja kuusissetulekust. Lisaks ei ole hagejate ema sissetulekuna näidanud loomakasvatusest saadud tulu, s.o lamba- ja küülikuliha müüki. Hagejad ei tõendanud, et nad elavad üüripinnal ja maksavad selle eest igakuiselt üüri. Hagejad ei põhjendanud, miks tuli vahetada soodne elukoht, kus oli oma elamine ja väljakujunenud elukorraldus lastele väidetavalt üüripinna vastu või miks selle otsustuse riisikot peab kandma kostja. Laste vajaduste suurenemine ei ole tõendatud.
5.Kostja leidis, et kuna hagejad ei ole elatise suurendamist kuni 2013.aastani nõudnud, oli kostja elu korraldatud, arvestades kohtuotsusega. Selle tõttu on kostjal mitmed rahalised kohustused laenufirmade ees, mille täitmata jätmisel algatatakse täitemenetlus ja kostja varaline seisund halveneb. Kostja ei saanud arvestada ka ühisvara müügist laekunud summaga, sest 27.09.2013 tehingu tegemisel notari juures ei teadnud kostja, et hageja on oma hagi kohtule juba esitanud. Seega ka see raha oli kulutatud olemasolevate kohustuste katteks ja tagasihoidlikuks elamiseks. Samas on laenukohustused järkjärgult lõppemas, mille tõttu vabanevad vahendid elatise maksmiseks suuremas summas. Kostja palub kohtul vähendada elatis alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ning mõista elatis välja alates hagi esitamisest 50 eurot kuus kummalegi lapsele, kokku 100 eurot ning 70 eurot alates 01.01.2014 kummalegi lapsele, kokku 140 eurot. Esimese astme kohtu otsus
6.20.02.2014 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja suurendas hagejatele välja mõistetud elatisraha alates 28.08.2013 PkS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärani. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
7.Hagejad, MMT, sündinud XX.XX.XXXX ja CT, sündinud XX.XX.XXXX, elavad ema DT juures. Pärnu Maakohtu 10.12.2007 otsusega mõisteti TT-lt välja elatis CT ja MMT ülalpidamiseks 500 krooni ehk 31,95 eurot ühele lapsele. Elatis mõisteti välja kokku 4 alaealisele lapsele, 2 last elasid kostja juures.
8.Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Kohus leidis, et kuivõrd elatise suurendamist nõutakse elatise miinimummäärani, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajadusi. Sellisel juhul saab väiksemas summas elatist välja mõista vaid PKS § 102 lg-s 2 nimetatud juhtudel. Kohus leidis, et asjaolusid lastele elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu, ta käib tööl ja teenib palka. Kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Seega on kostjal olemas vahendid lastele elatise maksmiseks. Vanem peab tegema kõik endast oleneva oma alaealiste laste ülalpidamiseks, isegi töötust ei ole kohtupraktikas peetud PKS § 102 lg-s 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 järgi vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest.
9.Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt laekus tema kontole perioodil 01.07.2013 13.01.2014 kokku 9297,29 eurot, sh laenud BIGBank AS-ist 974,44 eurot + 674,44 eurot. Seega arvestamata võetud laenu, laekus kokku 7648,41 eurot. Asjaolud elatise väljamõistmise ajaga, s.o 10.12.2007, on oluliselt muutunud ka seetõttu, et sel ajal oli kostjal kohustus ülal pidada kuut alaealist last, praegusel ajal aga 2 alaealist last. Seega
on seadusega kooskõlas nõue suurendada väljamõistetud elatist ning välja mõista kostjalt elatis alates hagi esitamisest PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras kuni laste täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebus
10.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega rahuldada hagi osaliselt ja mõista hagejate kasuks välja elatusraha 50 eurot alates 28.08.2013 ja alates 01.01.2014 - 70 eurot kuus.
11.Apellandi hinnangul lahendas kohus elatise suurendamise nõude kui esmakordselt esitatud nõude. Kui elatise nõue esitatakse kohtule esmakordselt, siis apellant nõustub, et lapse vajadusi vähemalt 1⁄2 osas palga alammäärast eeldatakse, s.t eeldatakse, et sellise summaga saavad lapse igapäevased vajadused kaetud ja seda ei ole vaja tõendada. Ka PKS § 102 kohaldamine tuleb kõne alla vaid juhul, kui hageja nõuab esmakordselt elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses ja kohustatud lapsevanem soovib elatise vähendamist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra.
12.Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Maakohtu tõlgenduse puhul võivad kõik laste vanemad, kes saavad varasemate kohtuotsuste alusel elatist summades, mis on väiksemad, kui käesoleval ajal kehtiv miinimummäär, pöörduda kohtusse ja praktiliselt automaatselt saada uued kohtuotsused, millega määratakse elatis üheselt PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Praegusel juhul pidi kohus tuvastama: kas iga lapse vajadused on oluliselt suurenenud; arvestades senini saadud elatise suurust ja kehtiva elatusraha miinimummäära 5-kordset vahet, peaksid ka laste vajadused olema kasvanud 5 korda. Kohus pidi selgitama, kas lastega koos elava lapsevanema varaline seisund võrreldes varasema kohtuotsuse ajaga on halvenenud ning kas kohustatud lapsevanema varaline seisund võrreldes varasema kohtuotsuse ajaseisuga on paranenud.
13.Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et laste vajaduste suurenedes võib lastest lahus elava vanema varalise seisundi muutumatuna püsimise või halvenemise korral jätta elatise suurendamata, kui elatist maksma kohustatud vanema varaline seisund ei võimalda tal suuremat elatist maksta. Kuigi vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, ei või väljamõistetud elatis olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.
14.Maakohus ei ole nendele küsimustele vastanud ega asjas esitatud tõendeid hinnanud. Kohtuotsus on olulises osas põhjendamata, millega on rikutud TsMS § 442 lg 8. Maakohus ei ole varasemale kohtuotsusele andnud hinnangut kostja vastuväidetest tulenevalt. Kostja väitis, et kaks alaealist last jäid elama kostja juurde, s.t olid tema ülalpidamisel, ja kostja maksis veel elatist neljale lapsele. Kohtuotsuse tegemisel arvestas kohus nii laste vajadusi kui ka lastevanemate varalist seisundit ja mõistis välja elatise ulatuses, mis vastas 2007.a ca 28 % seaduses ette nähtud elatise alammäärast. Ka 2007. aastal oli kostja seisund sama – kostja ei olnud töövõimetu ja käis samal tööl. Seega need asjaolud ei olnud muutunud. Kohus ei andnud hinnangut asjaolule, et kostja kontole laekunud 3000 eurot oli ühisvara müügist saadud summa, mille eest ei ostetud midagi luksusliku ega käidud reisidel. Kohus ei andnud hinnangut kostja väitele, et ühisvara müügist saadud raha ei jaganud pooled võrdsetes osades, vaid hagejale jäi 5000 eurot rohkem, et hageja saaks seda kulutada laste ülalpidamiseks. Muul põhjusel ei oleks kostja sellise jagamisega nõustunud.
15.Kohus ei ole vastanud kostja väidetele ega hinnanud tõendeid seoses kostja varalise seisundi halvenemisega. Kui lahutada kostja pangakontole laekunud summast 3000 eurot, jääb kostja igakuiseks sissetulekuks ca 715 eurot kuus, seega kostja varaline seisund ei ole paremaks läinud. Kostja korraldas oma elu arvestades kehtiva kohtuotsusega ning hageja viiekordselt suuremaks nõudeks ei olnud materiaalselt valmis. Edaspidi oleks kostja teinud oma elus ümberkorraldusi, et maksta laste ülalpidamiseks suuremad summad, kuid maakohtu otsuse jõustumisel satub kostja koheselt majanduslikesse raskustesse, sest kostjal on mitmed kohustused krediidiasutuste ees.
16.Kohus ei vastanud kostja väitele, et hageja varaline seisund on jätkuvalt kostja omast oluliselt parem. Kohus tuvastas, et 2007.a pidi kostja ülal pidama 6 last, käesoleval ajal 2, kuid ainuüksi sellest asjaolust ei tulene, et kostjal vabanesid vahendid elatise oluliseks suurendamiseks.
17.Pärast kostja lahkumist pere juurest 2007.a sünnitas DT veel kaks last: XX.XX.XXXX – EKT ja XX.XX.XXXX –VRT. Seega DT arvestas kostja poolt makstava elatisega ja leidis, et elatis ei takista temal lapsi juurde sünnitada. DT on XXXXXXX XXXXX XXXXXXX. Kokku on hagejate esindajal 8 last ja kostjal 6 last. Kostjal ei ole kohustust pidada üleval hagejate esindaja lapsi, kelle isa ta ei ole.
18.Apellant vaidlustab mh kohtuotsuse resolutsiooni viimase lause, milles on maakohus määranud, et elatis tasutakse kalendrikuu eest ette. Hagejad ei ole sellist nõuet esitanud. Hagejad ei ole oma hagis palunud muuta seni kehtinud elatise maksmise korda, mille kohaselt kantakse elatis üle kostja palgapäeval. Vastustajate seisukoht
19.Hagejad paluvad jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud.
21.Ebaõige on kostja seisukoht, et elatise suurendamisel ei tule seaduses sätestatud elatise miinimummääraga arvestada. Elatise suurendamisel tehakse samuti elatise väljamõistmise otsus, milles üldreeglina PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt võib vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvate põhjustena on seaduses välja toodud vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja on põhjendanud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolude muutumist, võrreldes 2007. aastaga, kui elatis välja mõisteti. Miinimumsummas elatise nõudmisel ei pea hagejad oma vajadusi tõendama. Elatise väljamõistmise ajal oli kostjal 6 alaealist last, kellest 2 elasid tema juures. Käesoleval ajal on kostjal ainult 2 alaealist last, kellest kumbki ei ela tema juures.
22.Mõjuva põhjuse olemasolu, mille tõttu kostja ei ole suuteline lastele minimaalset elatist maksma, peab välja tooma ja vajadusel tõendama kostja. Käesolevas asjas ei tugine kostja ühelegi mõjuvale põhjusele, mis üldse võiks olla aluseks PKS § 102 lg 2 kohaldamisele. Kostja on töövõimeline ja tal ei ole teisi ülalpeetavaid. Laenude võtmine
ei vabasta alaealiste laste ülapidamiskohustuse täitmisest. Samuti ei ole ühisvara võimalik jagamine asjassepuutuv. Ühisvara jagavad abikaasad omavahel ja selle arvel ei saa vähendada laste elatise nõuet. Iseenesest ka asjaolu, et hagejate seadusliku esindaja igakuine sissetulek on suurem kui kostjal, ei ole aluseks kostja vabastamiseks miinimumsummas elatise maksmisest. Mõlemad vanemad on võrdselt kohustatud üleval pidama oma alaealisi lapsi.
23.Asjakohatu ja pahatahtlik on kostja väide, et tal ei ole kohustust pidada üleval lapsi, kelle isa ta ei ole. Elatise suurendamise nõude esitasid kostja vastu tema oma lapsed, kes soovivad elatist üksnes seaduses sätestatud miinimummääras, nii et võõraste laste ülalpidamiseks sellest ei piisa.
24.Alusetu on kostja etteheide otsuse resolutsioonile, et elatis tasutakse kalendrikuu eest ette. Tegemist on seadusest tuleneva elatise maksmise korraga (PKS § 100 lg 4). Menetluskulude jaotus ja selgitus
25.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.