Apellatsioonkaebuse hind 2880 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MN apellatsioonkaebus MN ja KN vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 MN (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXX XX-X, XXXXX XXXXXXX)
Hageja 2 KN (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXX XX-X, XXXXX XXXXXXX)
Hagejate seaduslik esindaja EO (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-X,
XXXXX XXXXXXX),
seadusliku esindaja lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Kostja MN (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Janne Kivistik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.
Tühistada Harju Maakohtu 15.01.2014 otsus osas, millega kohus mõistis MNlt välja elatise MN ja KN kasuks kummalegi suuremas summas kui summa, mis vastab 0,828-kordsele kehtivale kuupalga alammäärale, ja osas, millega kohus mõistis MNlt välja elatise tagasiulatuvalt MN ja KN kasuks kummalegi üle 395 euro.
2.Lugeda Harju Maakohtu otsusega MNlt välja mõistetuks igakuine elatis MN ja KN kasuks kummalegi summas, mis vastab 0,828-kordsele kehtivale kuupalga alammäärale alates 23.09.2013 kuni MN ja KN täisealiseks saamiseni, ja elatis tagasiulatuvalt MN ja KN kasuks kummalegi 395 eurot.
3.Muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotutusse osas ja jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
4.Täiendada maakohtu otsust kostjalt väljamõistetud elatise maksmise kestvuse osas selliselt, et elatis mõistetakse välja ka kuni hagejate 21-aastaseks saamiseni, kui hagejad jätkavad täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
5.Täiendada maakohtu otsust, määrates, et kostjalt väljamõistetud elatis tuleb maksta järgneva kuu eest eelneva kuu 20. kuupäevaks laste ema EO arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Danske Bank.
6.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon terviktekstina sõnastatuks järgmiselt: 4.1 Hagi rahuldada osaliselt. 4.2 Välja mõista MNlt igakuine elatis summas, mis vastab 0,828 – kordsele kehtivale kuupalga alammäärale MN kasuks tema ülalpidamiseks alates 23.09.2013 kuni MN täisealiseks saamiseni või kuni 21-aastaseks saamiseni, kui MN jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. 4.3 Välja mõista MNlt igakuine elatis summas, mis vastab 0,828 – kordsele kehtivale kuupalga alammäärale KN kasuks tema ülalpidamiseks alates 23.09.2013 kuni KN täisealiseks saamiseni või kuni 21-aastaseks saamiseni, kui KN jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. 4.4 Välja mõista MNlt elatis tagasiulatuvalt MN kasuks 395 eurot. 4.5 Välja mõista MNlt elatis tagasiulatuvalt KN kasuks 395 eurot. 4.6 Väljamõistetud elatis tuleb MNl maksta järgneva kuu eest eelneva kuu 20. kuupäevaks laste ema EO arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Danske Bank. 4.7 Jätta poolte maakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.
7.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
8.Vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
9.Jätta ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.11.09.2013 esitas EO Harju Maakohtule avalduse laste MN ja KN suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, avaldus registreeriti tsiviilasjana nr 2-13-42399. Esitatud avaldus sisaldas ühtlasi MN ja KN hagi MN vastu elatise ja elatise võlgnevuse väljamõistmiseks. 23.09.2013 määrusega eraldas Harju Maakohus elatise hagi iseseisvasse menetlusse tsiviilasja numbriga 2-13-44947.
2.Hagiavalduses ja 18.11.2013 esitatud nõude täpsustuses palusid hagejad mõista kostjalt alates 11.09.2013 hagejate ülalpidamiseks välja igakuise elatise kummalegi hagejale summas, mis vastab 1,3125 kordsele kehtivale Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kuni hagejate 21-aastaseks saamiseni, kui hagejad jätkavad täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kohustusega tasuda elatis kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval. Samuti palusid hagejad mõista kostjalt tagasiulatuvalt välja elatise võlgnevus kummalegi lapsele summas 980,50 eurot. Täitmise korra osas palusid hagejad määrata, et välja mõistetud elatis ja elatise võlgnevus tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja EO arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Danske Bank. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sündisid EO ja MN kooselust XX.XX.XXXX kaksikud lapsed M ja KN. Laste vanemad elavad lahus alates 21.04.2013. Lahku kolimisele järgnenud viie kuu jooksul on kostja tasunud laste ülalpidamiseks kokku 1830 eurot.
4.Laste igakuised kulud on järgmised: elamiskulud 221,835 eurot; teenused (internet, televisioon ja kodukindlustus) 16,92 eurot; toit, hügieenitarbed ja ravimid 189,33 eurot; riided 60 eurot; transport 73,68 eurot; lasteaia/lastehoiu kulud 171,4 eurot; eelkool 46,80 eurot; vaba aeg 40 eurot ja treeningud 45 eurot, kokku ca 864 eurot. Kulude täpne loetelu ja arvestus nähtub hagiavaldusele lisatud koondtabelitest (lisa 3 – MN kulude tabel; lisa 4 – KN kulude tabel).
5.Kõik loetletud kulud on laste igapäevaseid vajadusi ning nende tavalist elulaadi arvestades põhjendatud ja vajalikud. Kõikide kulude arvestuses on lähtutud konkreetset teenust või hüve tarbinud isikute arvust (st eluaseme, toidu, transpordi jms ühised kulud on jagatud konkreetset teenust/hüve tarbivate perekonnaliikmete arvuga, s.o 3-ga). Arvestades, et kummagi lapse igakuised kulud on 864 eurot, jääb kummagi vanema kanda vastavalt 432 eurot. Peale vanemate lahku kolimist on kostja panustanud laste ülalpidamisse 1830 eurot, s.o 915 eurot lapse kohta. Igakuise keskmise elatise suuruseks on seega olnud 183 eurot (915/5) lapse kohta. Andes lastele ülalpidamist ebapiisavalt on kostja rikkunud laste ülalpidamiskohustust ning hagejad olid sunnitud pöörduma vastava nõudega kohtu poole.
6.Vähendamaks vajadust pöörduda üldise elatustaseme tõustes uuesti kohtu poole, on põhjendatud siduda väljamõistetav elatisesumma Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammääraga. Alates 01.01.2013 on kuupalga alammäär 320 eurot ning hagejate kasuks taotletav elatis 432 eurot võrdub seega 1,35 kordse Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammääraga.
7.Arvestades, et kostja panus laste ülalpidamisse ei ole ka viimase 5 kuu jooksul olnud piisav, on kostjal hagejate ees elatise võlgnevus. Elatise võlgnevuse arvestamisel lähtuvad hagejad lisas 3 ja 4 esitatud koondtabelitest, millest on maha arvatud kulud eelkoolile summas 46,80 eurot ja treeningule summas 45 eurot lapse kohta, millised on tekkinud käesoleva õppeaasta algusest. Kummagi lapse igakuine kulu viimase 5 kuu jooksul on seega olnud 772,20 eurot ning viimase 5 kuu kogukulu (5 x 772,20) 3861 eurot. Arvestades, et lahku kolimisele järgnenud viie kuu jooksul on kostja tasunud laste ülalpidamiseks kokku 1830 eurot, on ta panustanud kummagi lapse ülalpidamisse lahku
kolimisele järgnenud viie kuu jooksul 980,50 (3861/2 - 950) eurot vähem. Eelnevat arvestades on kostja elatise võlgnevus kummagi lapse ees 980,50 eurot.
8.18.11.2013 esitatud nõude täpsustuse kohaselt on laste trennikulu esialgselt planeeritud 45 euro asemel 20 eurot kuus. Arvestades 25 euro võrra vähenenud trennikulu, on laste tegelik igakuine kulu 839 eurot, hagiavalduses märgitud 864 euro asemel, millest kummagi vanema kanda peaks täisarvuni ümardades jääma 420 eurot. 420 eurot võrdub 1,3125 kordse Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammääraga.
9.Kostja hagile esitatud vastuväited on asjakohatud ning vastuolus Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on kooskõlas kehtiva perekonnaseadusega kinnitanud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine, samuti selgitanud, et elatise määramisel tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Eelnevast ei saa kuidagi järeldada, et elatis peaks katma üksnes laste esmavajadused, nagu seda on üritanud väita kostja. Ka peale vanemate lahku kolimist peab lastele säilima nende senine elustandard (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-118-12 p 15). Kuivõrd vanemate kooselu perioodil võimaldati lastele suvekodu R ning transporti peres oleva autoga, ei saa nõustuda kostja väitega, et nimetud kulusid elatise määramisel arvestada ei tuleks. Arvestades laste ja ema elukohta on kohatu kostja soovitus kasutada ühistransporti. Laste ja ema kodu asub linna keskusest eemal K, kust lähima bussipeatuseni on üle poole kilomeetri. Tegemist on piirkonnaga, kus tänavavalgustus on õhtu – ja öötundideks välja lülitatud ning arvestades lähedal asuvat metsatukka võib seal tihti kohata rebaseid. Pimedas jala liikumine ei ole ei lastele ega emale ohutu. Samuti tuleb arvestada, et laste lasteaed asub Õismäel, eelkool Tondil ja tantsutrenn kesklinnas, kusjuures otseliin läheb Kt üksnes kesklinna.
10.Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et elatise kindlaksmääramisel ei saa arvestada eluasemelaenu kuludega. Kuigi kostja on laenu kaastaotleja, on tõendatud, et laenumakseid on peale kooselu lõppemist tasunud ainuisikuliselt EO. Laenumaksete arvestamise osas on Riigikohus selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. /.../ Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-69-13 p 17-21). Keskmine igakuine kulu laenumakseteks on 336,105 eurot, millest kummagi lapse kuluks on arvestatud 1/3. Eluaseme näol on tegemist kõigi mugavustega 3-toalise korteriga, mille tavapärane üürihind on ca 650 eurot kuus. Seega on hagiavalduses nõutud laenumaksete summa tegeliku võimaliku kasutuseelise väärtusest madalam.
11.Kostja on vaidlustanud ka lapsehoidja teenuse kasutamise ja nõudnud laste haigusi tõendavaid dokumente. Hagiavaldusele on lisatud kontoväljavõte lapsehoidjale tehtud ülekannete kohta. Eraldi haiguslehti laste iga haiguse kohta esitada võimalik ei ole, sest kergemate külmetusnähtude korral, mil lasteaeda siiski minna ei saa, arsti juurde pöördutud ei ole. Arvestades seda, et kostja viibib välismaal, peaks lapsehoidja kasutamine olema kahe väikese lapse puhul igati mõistetav, kuivõrd kõikide haiguste puhul ei ole laste emal endal võimalik töökohustuste tõttu lastega koju jääda.
12.Väär on kostja väide, mille kohaselt on kostja kõik lastele vajaminevad riiete ja muud kulud tšekkide alusel enam kui 50% ulatuses hüvitanud.
13.Kostja nõue võimaldada kostjal lisaks igakuisele miinimumelatisele tasuda vastavalt esitatud arvetele laste eelkooli, inglise keele ja trenni eest otse teenuse pakkujatele ei ole asjakohane. Nimetatud nõudel puudub mõistlik põhjendus ja õiguslik alus ning kohus sellisel kujul elatist välja mõista ei saa.
14.Kostja poolt taotletud menetluskulude jaotusega hagejad ei nõustu. Kostja on palunud jätta menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda, kuid sellist nõuet kehtiva seaduse alusel rahuldada võimalik ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) regulatsiooni kohaselt saab antud asjas jätta menetluskulusid üksnes poolte kanda, kelleks on hagejad ja kostja. Hagejateks on lapsed. Hagejad esitavad käesolevas menetluses kompromissi. Juhul kui kostja kompromissiga ei nõustu, paluvad hagejad jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel täielikult kostja kanda.
15.Hagejate hinnangul on käesolevat menetlust võimalik lahendada kompromissiga tingimustel, et kostja tasub laste ülalpidamiseks elatist summas, mis vastab 1,25 kordsele kehtivale Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, hagiavalduse esitamisele eelneva perioodi eest tasub kostja elatise võlgnevuse summas 500 eurot lapse kohta, menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kostja vastuväited
16.Kostja nõustus hagiavalduses esitatud nõuetega osaliselt. Kostja ei tunnista hagi elatise võlgnevuse nõude osas ning igakuise elatise nõude suuruse osas. Väljamõistetava elatise suuruseks tuleb määrata 160 eurot ning elatise tasumise ajaks iga kuu 18.-20. kuupäev. Menetluskulud jätta hagejate seadusliku esindaja kanda, kuivõrd kohtusse pöördumine ei ole tingitud kostjast.
17.Õige ei ole hageja väide, et kostja on rikkunud laste ülalpidamiskohustust. Kehtivas perekonnaseaduses ei ole ka elatise väljamõistmist ülalpidamiskohustuse rikkumisega seotud. Tagasiulatuva elatise nõudmine ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja on oma kohustusi laste ees täitnud vähemalt poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses.
18.Laste ülalpidamiskulude hulka ei kuulu mitte kõik hagejate poolt esitatud kulutused. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-118-12 seisukohale, et lapse elatise määramisel tuleb eelkõige kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine.
19.Kostja ei nõustu lugema laste arengu ja igapäevavajaduste rahuldamiseks vältimatuteks kulutusteks kulusid, mis kaasnevad suvekoduga. Samuti on auto kasutamine ema mugavus, lapsi on võimalik transportida kasutades ühistransporti. Käesoleva hetkeni on kostja XXXXXX XX-X, Tallinn asuva korteri eluasemelaenu kaastaotleja, kuid EO on korteri ainuomanik, millest johtuvalt ei nõustu kostja ka eluasemelaenu kulude arvestamisega. Lapsehoidja kulud kuus 59,06 eurot on põhjendamatult suured. Hageja peab tõendama laste haigestumisi. Kui lapsed on ka haiged olnud, on vanema kohus olla haigete lastega haiguslehel ning hoolitseda sel perioodil laste eest. Kui laste ema on ostnud lastele riideid või muid vajalikke asju, on ta summad koos tšekkidega esitanud kostjale ning kostja on tasunud esitatud summast alati enam kui poole.
20.Makstava elatise suurus ühe lapse kohta arvestades lapse igapäevaseid vajadusi ning tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite vajadust peaks olema 160 eurot. Lisaks sellele summale on kostja nõus tasuma vastavalt arvetele laste eelkooli, inglise keele ja trenni eest otse teenuste pakkujatele.
Maakohtu otsus
21.Harju maakohus rahuldas 15.01.2014 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja igakuise elatise kummalegi lapsele summas, mis vastab 1,15-kordsele kehtivale kuupalga alammäärale, alates 23.09.2013 kuni laste täisealiseks saamiseni, samuti mõistis kohus välja elatise tagasiulatuvalt kummagi lapse kasuks 765 eurot. Menetluskulud jättis kohus hagejate seadusliku esindaja ja kostja kanda.
22.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist summas, mis vastab 1,3125 kordsele kehtivale kuupalga alammäärale. Käesoleval ajal on palga alammäär 355 eurot ning hagejate nõutud elatis seega 466 eurot.
23.Hagejate seaduslik esindaja on nimetanud ühe lapse kuludeks 864 eurot kuus. Nõutava elatise suurus on kirjalike tõenditega tõendatud. Kostja ei ole kahtluse alla seadnud, et laste kulud on hagejate seadusliku esindaja nimetatud kulud. Kostja on väitnud, et tuleb kaaluda, kas kõik kulud on mõistlikud. Kostja sooviks tasuda laste ülalpidamiseks elatist alammääras ja ülejäänud kulutusi lastele teha otse vastavalt arvetele ning osta lastele omal valikul riideid. Tagasiulatuva elatise nõudega ei ole kostja nõus.
24.Hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel ei ole vaidlust selles, et vanemad on hagejate ülalpidamiseks kogu hagejate elu jooksul teinud keskmisest suuremaid kulutusi. Hagejate elamiskuludest tuleb maha arvestada suvekodule tehtavad kulutused summas 43 eurot. Suvekodu omamine on toreduslik kulutus ning sellise kulutuse tegemise peaksid hagejate vanemad omavahel kokku leppima. Eeltoodust tulenevalt jääb kummagi hageja elamiskuluks 179 eurot ning kogukuluks 821 eurot. Hagejate kulutused riietele 60 eurot kuus erinevad kohtupraktikast, millise kohaselt hagejate vanuses laste kulutused riietele on keskmiselt 30-40 eurot kuus. Kohus ei vähenda riiete ostmisele kuluvat summat, kuna ka kostja pidas oluliseks korralikele riietele kulutuste tegemist. Hagejate kulutused toidule (ja kodukeemiale) summas 159 eurot kuus erinevad mõnevõrra kohtupraktikast, mille kohaselt hagejate vanuses laste kulutused toidule on keskmiselt 80-120 eurot kuus. Kulutused toidule on põhjendatud, kuna lapse kui kasvava organismi täisväärtusliku toidu peale kulutuste tegemine on mõistlik ning kui vanematel on võimalik, tuleb neid kulutusi teha. Ülejäänud hagejate seadusliku esindaja nimetatud kulutused hagejatele on mõistlikud ja põhjendatud.
25.Eeltoodust tulenevalt on kummagi hageja ülalpidamiskulu ühes kuus 821 eurot, millest kostjal tuleks kanda pool, s.o 410 eurot. Vastavalt taotletule tuleb kostjalt elatis kummagi lapse kasuks välja mõista koefitsiendiga, s.o 1,15 kehtivast palga alammäärast.
26.PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad nõuavad elatise tasumist ajavahemiku 23.04.2013 kuni 23.09.2013 eest kummagi hageja kohta summas 980.50
eurot. Kostja on aprillis ja mais 2013. a tasunud laste ülalpidamiseks kummaski kuus kokku 300 eurot, juunis 490 eurot, juulis 320 eurot, augustis 320 eurot ja septembris 420 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on kostja tasunud hagejate ülalpidamiseks tagasiulatuva elatise perioodil kahe hageja peale kokku 2150 eurot, mis teeb kummagi hageja ülalpidamiskuluks viie kuu jooksul 1075 eurot ja ühes kuus 215 eurot. Kummagi hageja igakuised kulud on ligikaudu 820 eurot ning elatise määr on seotud kuupalga alammääraga. Seega pidi eelmisel kalendriaastal, võttes arvesse palga alammäära 320 eurot kuus ja koefitsienti 1,15, olema kummagi hageja kasuks tasutav elatis 368 eurot kuus. Kostja tasus hagejate ülalpidamiseks 215 eurot kuus, seega tuleb kummagi hageja kasuks juurde tasuda 153 eurot kuus ehk viie kuu eest tagasiulatuvalt kummagi hageja kasuks 765 eurot.
27.TsMS § 164 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud hagejate seadusliku esindaja ja kostja kanda. Apellatsioonkaebus
28.18.02.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ning mõista kostjalt välja igakuine elatis laste ülalpidamiseks summas 250 eurot lapse kohta kohustusega kanda summa EO poolt märgitud arveldusarvele hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks. Elatis tagasiulatuvalt jätta kostjalt välja mõistmata ning menetluskulud EO kanda.
29.Maakohus on jätnud välja selgitamata laste ema sissetulekud. Oluline on, et ka laste ema suudaks omalt poolt laste kulutusteks igakuiselt panna samaväärse summa, mis on välja mõistetud kostjalt. Laste ema on korduvalt küsinud kostjalt raha kuluallikatele, milleks endal vahendid on puudunud.
30.Maakohus on jätnud tähelepanuta poolte varalise seisu. EOle kuulub korteriomand XXXXXX XX-X, Tallinn ja R asuv suvemaja ning tegutsev ettevõte I OÜ. Kostjale kuulub sõiduauto Toyota Avensis (2007) ja S OÜ 50 % osalus. Kostjal puudub oma elamine, mistõttu tuleb elatise määramisel arvestada kostja võimalike kuludega üüri maksmisel või oma kodu soetamisel, et kostja ei hakkaks vajama riigi toetust.
31.Kostja seisukohad hagejate esitatud kulude loetelu osas (apellatsioonkaebuse lisa 4): Eluasemekulud – kostja nõustub kommunaalkuludega, kuid mitte suvemaja kommunaalkuludega. Tegemist ei ole kululiigiga, mida kostja peaks hüvitama. Kostja ei nõustu eluasemelaenu kulude lisamisega elatise määramise tabelisse. Kostja on laste emale kuuluva korteriomandi eluasemelaenu kaastaotleja. Eluasemelaenu kulud ei saa olla ülalpidamisekohustuste nimistus, kuivõrd kaastaotleja kohustused on samaväärsed kui laenusaaja enda kohustused. Teenused – kululiigi osas kostjal vastuväited puuduvad. Toit, hügieen ja ravimid – kostja nõustub ravimitele ja vitamiinidele kuluva 10 euroga kuus, kuid laste toidukulu väljaspool kodu ei pea kostja hüvitama, kuna ka kostja kulutab lastele väljas söömisel, kui kostja on koos lastega. Hagejad ei ole konkreetselt näidanud, kui palju kulub kodukeemiale ja kui palju toidule. Samuti ei ole ühe kuu kulutšekid piisavad järelduste tegemiseks. Riided – ühe kuu riiete kulu 60 eurot on liiga suur, põhjendatud on 20 eurot. Laste garderoob on sisaldanud riideid, mida lapsed ei ole üldse kandnud. Transport – Tallinnas on ühistransport tasuta, mis võimaldab nimetatud kuluartiklit vähendada. Samuti tuleks laste ema poolt kasutatav linnamaastur vahetada ökonoomsema sõiduki vastu. Arvestades laste lasteaia ja ema kontori asukohti, ei tule laste lastaeda viimiseks emal teha spetsiaalseid sõite. Lasteaia/lastehoiu kulud – kostja nõustub lasteaia kohatasu ja toidu (kokku 72 eurot) ja rühmas kogutava raha (5 eurot) osas. Lapsehoidja kulud ei ole põhjendatud, kuna
haigete lastega on eelduslikult kodus laste ema, mille eest makstakse hüvitist. Kostja ei vaidlusta inglise keele õppe kulusid, kuid kuna tegemist on ajutise kuluga, mis kaob laste kooli minnes, tuleks seda hüvitada teistel alustel. Koolikulud - kostja ei vaidlusta eelkooli kulusid, kuid kuna tegemist on ajutise kuluga, mis kaob laste kooli minnes, tuleks seda hüvitada teistel alustel. Vaba aja kulud – mõistlik kulu oleks 20 eurot kuus. Treeningud – nagu kohtuistungil selgus, on tegemist kuluga, mille kuumaks on 20 eurot kuus.
32.Arvestades eeltoodut ning hagejate poolt kulude loetelus esitatud summasid on igakuine mõistlik elatis lapse kohta 207,33 eurot. Kostja nõustub siiski 250 euroga. Isa soovib ka ise lastele kulutada, mitte et ei tekiks olukord, kus lapsed näevad ja arvavad, et kõik vajalikud asjad ostab neile ainult ema ning isa panust justkui polekski.
33.Kostja ei nõustu elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt 765 eurot lapse kohta. Hagejad on nõudnud elatist tagasiulatuvalt perioodi eest 23.04. – 23.09.2013, s.o perioodi eest, mil kostja oli koos lastega olulise osa ajast.
34.03.07.2014 esitatud apellatsioonkaebuse täienduses märgib kostja, et poolte elus on toimunud olulised muudatused. Kostja ostis ära hagejate senise elukoha XXXXXX XXX, Tallinn, mis soetati poolte ühisest laenust ning kus elati varasemalt perena koos. EO soetas endale ja lastele uue elukoha, kus laste sõnul elatakse koos ema uue elukaaslasega. Et säilitada lastele nende esialgne kodu, tuleb kostjal soetada laste endisesse tuppa uued voodid, madratsid, voodipesu ja kirjutuslaud. Kostja ei tööta enam välisriigis. Kostja välislähetus oli hagejate seisukohalt üheks põhjuseks elatise määramisel, kuivõrd isa ei saanud osaleda igapäevaselt laste kasvatamisel. Nüüd on isa elukoht suhteliselt laste elukoha lähedal ning emal on võimalik jätta lapsi ka haigestumise korral isa hoolde. Samuti on võimalik jagada kohustusi selles osas, et isa viib ja toob lapsed lasteaeda, trennidesse ning eelkooli. Poolte omavahelise kohustuse jagamise tõttu ei ole vajalik kõigi kulude hüvitamine hagejate seaduslikule esindajale. Arvestades eeltoodut tuleb otsusesse lisada punkt, et kui lapsed on jooksval kuul 14 päeva ja enam isa juures, siis ei ole isa kohustatud emale elatist tasuma järgmisel kalendrikuul. Sellisel juhul osaleb ka kostja vähemalt 50% ulatuses laste kasvatamisel. Arvestades lastele nõutava elatise suurust, peaks hagejate seadusliku esindaja igakuine sissetulek olema minimaalselt 2463 eurot, et kanda kõigi igapäevaseid vajadusi rahuldavaid kulusid. Pole teada, kas hagejate seadusliku esindaja sissetulek võimaldab selliseid kulutusi teha. Kostja soovib lastega koos olles külastada kino, teatrit või muud laste jaoks põnevat kohta, sellised kulud jäävad kõik kostja kanda. Kuivõrd kostja on lastele elatist maksnud ning varasemalt osalenud ja osaleb ka edaspidi laste kasvatamisel ning lapsed on vastavalt 09.01.2014 kinnitatud suhtluskorra järgi ka kostja juures, on õiglane jätta esimese astme menetluskulud poolte kanda. Vastuapellatsioonkaebus
35.10.03.2014 esitatud vastuapellatsioonkaebuses paluvad hagejad tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning teha uus otsus, millega määrata, et kostjalt välja mõistetud elatis kuulub tasumisele kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval; kostjalt välja mõistetud elatis ja elatise võlgnevus tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja EO arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Danske Bank; menetluskulud jätta maakohtus ja apellatsiooniastmes kostja kanda.
36.Maakohus jättis olenemata hagejate nõudest otsuses märkimata, mis kuupäeval ja kuhu väljamõistetav elatis ning elatise võlgnevus tuleb tasuda. Hagejad esitasid 24.01.2014 maakohtule taotluse otsuses vigade parandamiseks või alternatiivselt täiendava otsuse tegemiseks. Esitatud taotlust lahendatud ei ole.
37.11.09.2013 hagiavalduses ning 15.11.2013 nõude täpsustuses hagejad taotlesid, et elatis kuuluks tasumisele kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval ning et elatis ja elatise võlgnevus tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja EO arvelduskontole. Maakohus on hagi rahuldanud osaliselt, kuid otsuse resolutsioonist ega põhjendavast osast ei nähtu, millisel kuupäeval ning kellele tuleb väljamõistetav elatisesumma tasuda. Arvestades, et vastav nõue on hagejate poolt menetluses esitatud, on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg 5 ja § 445 lg 1, kuivõrd kohus ei ole otsuse resolutsiooniga lahendanud ühemõtteliselt ja selgelt kõiki poolte esitatud nõudeid ega määranud hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda. Arvestades, et tegemist on elatise vaidlusega, kus mõlemal lapsel on kaks hooldusõiguslikku vanemat, ei ole kohtuotsus selliselt ka täidetav.
38.Menetluskulude hagejate seadusliku esindaja ja kostja kanda jätmisel on maakohus viidanud TsMS § 164 lg-le 1, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesoleval juhul ei ole tegemist abieluasjaga, elatise vaidlus kujutab endast ülalpidamisasja. Menetluskulude jaotusel tulnuks lähtuda TsMS § 163 lg-st 2 ja 3 ning jätta menetluskulud täielikult või vähemalt suuremas osas kostja kanda. Maakohus ei ole arvestanud, et hagi on suures osas siiski rahuldatud ning vähendatud on üksnes väljamõistetava elatise summat. Samuti ei ole kohus arvestanud, et 15.11.2014 menetlusdokumendis on hagejad pakkunud kompromissi, mille kohaselt tasuks kostja kummalegi lapsele elatist, mis vastab 1,25 kordsele kehtivale Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, mis kompromissi esitamise hetkel oli 400 eurot kuus (320x1,25). Samuti nõustusid hagejad tagasiulatuva elatise vähendamisega summani 500 eurot lapse kohta. 08.01.2014 istungil nõustusid hagejad elatise summat kompromissi korras veelgi vähendama ning pakkusid kostjale kompromissi, mille kohaselt tasuks kostja kummalegi lapsele elatist 300 eurot kuus. Kostja kompromissiga ei nõustunud. Võrreldes tehtud kompromissettepanekut ning maakohtu otsust ilmneb, et hagejate poolt pakutu on kostjale märksa soodsam kui kohtu poolt otsusega väljamõistetu (1,15 kordne alampalk ning tagasiulatuv elatis 765 eurot lapse kohta). Kohus eelnevat arvestanud ei ole ning seega ei ole kaalutud ka võimalust jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Arvestades ka asjaolu, et tegemist on elatise vaidlusega, kus poolteks on lapsed, tulnuks eeltoodud võimalusi, sh ka laste kui vähem kaitstud poole huve silmas pidades kindlasti kasutada ning jätta menetluskulud TsMS § 163 lg-st 2 ja 3 lähtudes kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
39.Hagejad nõustuvad maakohtu otsuse muutmisega ja elatise vähendamisega 12,5 euro võrra kuus lapse kohta, kuna maakohus on arvestanud trennikuluks 45 eurot kuus lapse kohta, kui tegelik kulu on 20 eurot kuus. Muus osas paluvad hagejad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastus vastuapellatsioonkaebusele
40.Kostja jääb vastuses vastuapellatsioonkaebusele oma seisukohtade ja nõuete juurde. Menetluskulude jaotuse osas leiab kostja, et maakohtu menetluskulud on õiglane jätta poolte kanda ning teise astme menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
41.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg 1 tulenevat kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet.
42.Asjaoludest nähtub, et hagejad taotlesid hagiavalduses ja selle 18.11.2013 täpsustuses igakuist elatist 420 eurot (koefitsiendina 1,3125 kuupalga alamäärast 320 eurot) lapse kohta ja tagasiulatuvalt 980,50 eurot lapse kohta; 18.11.2013 esitatud vastuses kostja vastusele esitasid hagejad kompromissettepaneku igakuise elatise suuruse osas 400 eurot (koefitsiendina 1,25 kuupalga alammäärast 320 eurot) lapse kohta ja tagasiulatuva elatise osas 500 eurot lapse kohta; maakohtu 08.01.2014 istungil vähendasid hagejad igakuise elatise nõuet ja nõudsid 337 eurot lapse kohta; hagejate pakutud kompromissiga kostja ei nõustunud, olles kohtuistungil nõus igakuise elatise suurusega 200 eurot lapse kohta; maakohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise 410 eurot (koefitsiendina 1,15 kuupalga alammäärast 355 eurot) lapse kohta ja tagasiulatuvalt elatise 765 eurot lapse kohta; apellatsioonkaebuses nõustub kostja maksma igakuist elatist 250 eurot lapse kohta.
43.Ringkonnakohus käsitleb esmalt kostja apellatsioonkaebusega seonduvat ja seejärel vastuapellatsioonkaebusega seonduvat.
44.Ringkonnakohus leiab, et maakohus mõistis põhjendamatult välja elatise suuremas ulatuses, kui see on õigustatud isikutele mõistlikult vajalik ja ka tõendatud. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Senise kohtupraktika järgi ei pea eraldi tõendama lapse ülalpidamiseks vajaliku elatise suurust miinimumelatise puhul, mis käesoleval ajal on 177,5 eurot kuus. Kui taotletakse miinimumelatisest suuremat elatist, siis tuleb elatise maksmiseks kohustatud isiku vastuväidete korral nende vajalikkust põhjendada ja ka tõendada. Ringkonnakohus võtab põhjendatud elatise suuruse määramisel aluseks hagejate esitatud kulutabelid (hagiavalduse lisad 3 ja 4), poolte esitatud väited ja vastuväited avaldustes ja kaebustes ning kirjalikes vastustes nendele, samuti poolte maakohtu 08.01.2014 kohtuistungil avaldatud seisukohad. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei saa objektiivselt hinnata lapse ülalpidamiskulude põhjendatust perekonna n.-ö. tavalisest elulaadist lähtudes, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist, põhjusel, et kumbki vanem ei ole esitanud kohtule sellekohaseid andmeid, muu hulgas ka andmeid oma igakuise sissetuleku suuruse kohta. Seega saab ja tuleb hinnata laste ülalpidamiskulude põhjendatust n.-ö. keskmisest mõislikust elustandardist lähtudes, kusjuures kostja ei ole esitanud väidet, et ta ei suudaks maksta elatist lastele seadusega sätestatud miinimumelatisest rohkem.
45.Kostja vaidlustab eluasemekulude osas suvekodu kulude ja laenumaksete arvestamist elatise väljamõistmisel (kulutabeli artikkel „eluase“). Ringkonnakohus märgib, et suvekodu kulud ongi maakohus arvestamata jätnud ja seetõttu on kostja väitega selles osas maakohtu poolt juba sisuliselt arvestatud. Kostja on nõus eluaseme kommunaalkuluga 66,24 eurot, kuid vaidlustanud laenumaksete summas 112,035 eurot arvestamist põhjendusega, et ta on ise laenu kaastaotleja. Maakohus on lugenud selle kulu mõistlikuks, seda millegagi sisuliselt põhjendamata. Samas on kostja maakohtu 08.01.2014 istungil avaldanud, et laenumaksete osas tal pretensioone ei ole. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest ei ole laste emale kuuluva kinnisasja ostmiseks võetud eluasemelaenumaksed arvestatavad laste eluasemekuluna elatise väljamõistmisel. Laste elatise väljamõistmisel on eluasemekuluna arvestatav kasutuseelis, mida tuleks tasuda lastele arvestatava eluaseme osa kasutamise eest. Kuna aga kostja on maakohtu istungil sisuliselt nõustunud laenumaksete arvestamisega, siis
saab sellest järeldada, et kostja nõustus hagejate eluasemekuludena ehk kasutuseelise suurusena arvestama 112 eurot kuus iga hageja kohta. Seega tuleb ringkonnakohtu arvates põhjendatud kuluks selle kuluartikli osas pidada 178,28 (112,035+66,24), ümardatult 179 eurot kuus lapse kohta.
46.Kostja ei ole vaidlustanud kulutabeli artiklis „teenused“ kulu summas 16,92, ümardatult 17 eurot kuus lapse kohta.
47.Kostja vastuväited toidu ja kodukeemia (kulutabeli artikkel „toit, hügieen ja ravimid“) kulude arvestamise osas on konkretiseerimata, kuna kostja ei näita, millises ulatuses ta peab nimetatud kulutusi põhjendatuks. Maakohus on pidanud mõistlikuks selle kuluartikli summat 189,33 eurot, sh toidu (ja kodukeemia) kulu 159 eurot, pealiskaudse põhjendusega, et lapse kasvava organismi täisväärtusliku toidu peale kulutuse tegemine on mõistlik. Ringkonnakohus ei pea maakohtu järeldust põhjendatuks, kuna maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kuluartiklis lasteaia/lastehoiu kuludena on arvestatud muu hulgas lasteaia toidukulu. Seega on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik toidukulu lisaks lasteaia toidukulule 100 eurot kuus. Lisaks peab ringkonnakohus mõistlikuks kodukeemia kuluks kuus lapse kohta mitte rohkem kui 15 eurot ning ravimitele ja vitamiinidele 10 eurot, seega on kokku kuluartikli toit, hügieen ja ravimid kulu 125 eurot kuus. Ringkonnakohtu arvates ei ole hagejad tõendanud suuremat igakuulist toidu ja kodukeemia kulu lapse kohta. Hagejate poolt esitatud ainult ühe kuu vastavad tšekid selleks piisavad ei ole.
48.Kostja vastuväited kuluartikli „riided“ kohta loeb ringkonnakohus osaliselt põhjendatuks. Kostja väitel on riietekulu 60 eurot kuus ülemäärane ja kostja on nõus riietekuluga 20 eurot kuus lapse kohta. Ringkonnakohus hindab mõistlikuks riietekuluks mitte rohkem kui 30 eurot kuus, mis teeb 360 eurot aastas lapse kohta. Juhul kui vanematel on soov kulutada laste riietele enam, on vanematel võimalik teha seda kokkuleppel või ka kummalgi vanemal eraldi.
49.Kostja vastuväited kulutabeli artikli „transport“ osas loeb ringkonnakohus osaliselt põhjendatuks. Kostja väidet, et auto kasutamise puhul on tegu ainult laste ema mugavusega, ei loe ringkonnakohus põhjendatuks, sest auto kasutamise kulu laste viimisel näiteks lasteaeda, eelkooli ja trenni tuleb tänapäeval eelduslikult pidada mõistlikuks. Hagejate taotletud kulu 73,68 eurot kuus lapse kohta loeb ringkonnakohus siiski ülemääraseks, arvestades asjaolu, et igapäevaselt laste viimine lasteaeda ja sealt koju toimub reeglina n.-ö. möödaminnes ema sõidul tööle ja tagasi. Mõistlikuks transpordikuluks tuleb ringkonnakohtu arvates pidada mitte üle 15 euro kuus lapse kohta. Ringkonnakohtu arvates ei ole hagejad tõendanud suuremat igakuulist transpordikulu lapse kohta.
50.Kostja vastuväited kulutabeli artikli „lasteaia ja lastehoiu kulud“ osas loeb ringkonnakohus põhjendatuks osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et kostja väide lapsehoidja kulude mittevajalikkusest ei ole põhjendatud, arvestades laste ema töölkäimist ja vajadust lastehoiu järele nende haigestumise korral. Ringkonnakohus loeb mõistlikuks lapsehoidja kuluks hagejate nõutud 59,09 euro asemel mitte rohkem kui 20 eurot kuus lapse kohta ja rühmaraha kuluks hagejate nõutud 30 euro asemel 5 eurot kuus. Kostja on nõus lasteaia kohatasu ja toidukuluga 72 eurot kuus ja inglise keele õppe kuluga 32,50 eurot kuus. Seega tuleb selle kuluartikli osas pidada põhjendatud kuluks kokku 129,50, ümardatult 130 eurot kuus lapse kohta.
51.Kulutabeli artikli „koolikulud“ osas esitatud kostja vastuväidet, et eelkooli kulu osas tuleks kaaluda hüvitamist mõnel muul viisil, ei ole võimalik selle ebakonkreetsuse tõttu arvestada. Ringkonnakohus loeb selle kulu summas 52 eurot kuus lapse kohta põhjendatuks, arvestades seda, et kostja selle kulu põhjendatuse osas sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
52.Kostja vastuväite kuluartikli „vabaaja kulud“ osas loeb ringkonnakohus põhjendatuks, leides, et mõistlikuks kuluks võib lugeda 20 eurot kuus lapse kohta. Hagejad ei ole tõendanud suuremat igakuulist kulu.
53.Kostja vastuväite kuluartikli „treeningud“ osas loeb ringkonnakohus samuti põhjendatuks ja leiab, et 20 eurot kuus on põhjendatud kulu, arvestades asjaolu, et ka hagejad on ise sellega nõus.
54.Eeltoodu alusel loeb ringkonnakohus põhjendatud ülalpidamiskuluks kokku 588 eurot (179+17+125+30+15+130+52+20+20) lapse kohta kuus, millest kummagi vanema osa on 294 eurot kuus. Ringkonnakohus lähtub elatise suuruse määramisel ka asjaolust, et kostja on apellatsioonkaebuses nõustunud elatisega 250 eurot lapse kohta kuus ja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et ta ei suuda maksta elatist rohkem. Kostja on esitanud hagile sisulisi vastuväiteid ainult laste ülalpidamiskulude vajalikkuse ja põhjenduse osas.
55.Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist koefitsiendina Vabariigi Valitsuse kehtestud kuupalga alammäärast, mis käesoleval ajal on 355 eurot. PKS § 101 lg 2 järgi võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega on hagejate taotlus põhjendatud ja kostja ei ole sellele ka vastuväiteid esitanud. Sidudes väljamõistetava igakuulise elatise kehtiva kuupalga alammääraga tuleb kostjalt kummagi lapse kasuks välja mõista igakuuline elatis summas, mis vastab 0,828 (294:355) - kordsele kehtivale kuupalga alammäärale.
56.Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja kummagi hageja kasuks igakuise elatise 294 eurot ületavas osas.
57.Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväited tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas on põhjendatud osaliselt. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus loeb põhjendatud elatise suuruseks 294 eurot kuus lapse kohta ja samuti asjaolu, et maakohtu otsuse järgi on tuvastatud kostja osalemine laste ülalpidamises enne elatise hagi esitamist summas 215 eurot kuus lapse kohta, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis vastavalt hagejate taotlusele viie kuu eest 79 eurot kuus lapse kohta, s.o kokku 395 eurot lapse kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt oli põhjendamatu tagasiulatuva elatise suuruse arvutamisel arvestada kuupalga alammääraga, sest hagejad on taotlenud ainult igakuise ehk etteulatuva elatise väljamõistmist muutuva suurusena kuupalga alammääraga seotult.
58.Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt 03.07.2014 apellatsioonkaebuse täienduses esitatud taotlust seada igakuise elatise maksmine sõltuvusse laste viibimisest kostja juures ei ole alust rahuldada esiteks seetõttu, et see on esitatud pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega (TsMS § 634 lg 1) ja teiseks seetõttu, et selline tingimus on liialt ebamäärane. Sellise tingimusega elatise väljamõistmise kohtulahend ei ole selgelt ja vaidlusteta täidetav, kuna tingimuse saabumist või mittesaabumist ei ole võimalik üheselt ja selgelt kohtuotsuse täitmisel tuvastada ja seetõttu ei vasta selline kohtulahend TsMS § 442 lg 5 sätestatud selguse ja ühemõttelisuse nõudele.
59.Hagejate vastuapellatsioonkaebusega seonduvalt märgib ringkonnakohus järgmist.
60.Vastuapellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud otsuses märkimata kuupäeva, mis ajaks peab kostja igakuulise elatise hagejatele üle kandma, on põhjendatud. Kuigi maakohus on jätnud vastuapellatsioonkaebuses märgitud ja varasemalt maakohtus esitatud taotluse elatise maksmise tähtpäeva määramiseks lahendamata, mis eeldaks täiendava otsuse tegemist TsMS § 448 lg 1 p 1 ja § 445 lg 1 alusel, peab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võimalikuks selle sisuliselt kohtuotsuse täitmise kindlaksmääramise taotluse ise lahendada asja maakohtusse tagasi saatmata. Hagejad taotlevad igakuulise elatise ette ülekandmist hagejatele hiljemalt iga kuu 10.
kuupäevaks. Kostja on esitanud vastuväite ja taotlenud selleks kuupäevaks määrata iga kuu 20. kuupäeva. TsMS § 100 lg 4 järgi makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette. Ringkonnakohus leiab, et lähtudes viidatud sättest on põhjendatud määrata järgneva kuu eest elatise maksmise päevaks eelneva kuu 20. kuupäev. Ringkonnakohus ei loe millegagi põhjendatuks hagejate taotlust määrata maksmise päevaks 10. kuupäev, mis on 20 päeva enne järgmist kuud, mille eest elatist makstakse. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsust ka selles osas, et märgib laste ema pangakonto numbri, kuhu igakuuline elatis tuleb maksta. Maakohus on jätnud selle otsuses märkimata ja selles osas pooltel vaidlust ei ole.
61.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust tuleb täiendada ka elatise maksmise kestvuse osas, kuna hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist kuni hagejate täisealiseks saamiseni või kuni nende 21-aastaseks saamiseni, kui nad jätkavad täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kuigi hagejad ei ole vastuapellatsioonis selles osas maakohtu otsust vaidlustanud, ei ole kostja selles osas vastuväiteid esitanud ja on selliselt määranud elatise maksmise kestvuse ka oma apellatsioonkaebuses.
62.Menetluskulude osas leiab ringkonnakohus, et hagejate vastuapellatsioonkaebuse väide maakohtu poolt ebaõige menetlusõigusnormi (TsMS § 164 lg 1) kohaldamises on iseenesest põhjendatud, sest tegemist ei ole hagilise abieluasjaga. Maakohus on jätnud menetluskulud hagejate seadusliku esindaja ja kostja kanda. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud vastuapellatsioonkaebuse väide, et oleks alust kohaldada TsMS § 163 lg 3, sest hagi ei rahuldata hagejate poolt pakutud kompromissettepaneku ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist ja asjaolu, et hagejad ei ole menetluskuluna pidanud tasuma elatise hagi esitamisel ja vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu, on mõistlik jätta maakohtu otsus menetluskulude poolte kanda jätmise kohta muuta. Selguse huvides ringkonnakohus siiski täpsustab maakohtu otsuse sõnastust menetluskulude jaotamise osas selliselt, et jätab kummagi poole maakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda.
63.Ringkonnakohus jätab ka poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda, arvestades apellatsioonkaebuse ning vastuapellatsioonkaebuse osalist rahuldamist.
Iko Nõmm
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.