Kohtulahend

2(7)

Helmut Pikmetsa osutatud teenuste kulu ei kuulu hageja poolt hüvitamisele, kuna nimetatud isik ei esindanud kolmandat isikut menetluses. Seega ei kuulu hüvitamisele Helmut Pikmetsa poolt õigusabiteenuse osutamine 2,8 tunni ulatuses. Kolmandal isikul on olnud kolm erinevat esindajat, seejuures Karl Haavasalu ja Paul Varul esindasid teatud perioodil kolmandat isikut koos. Esindajate vahetamise vajaduse põhjuseid ei esitatud ning tsiviilasi ei olnud nii keeruline, et see eeldaks kahe vandeadvokaadi poolt korraga esindamist. Kohus võtab nimetatut arvesse õigusabi osutamiseks kulunud aja põhjendatuse hindamisel. TsMS § 216 lg. 3 kohaselt toimetab kohus kolmanda isiku kaasamise taotluse kätte kolmandale isikule ning annab talle tähtaja seisukoha esitamiseks kaasamise osas. Selliselt on kohus käesoleval juhul ka toiminud. Seega võivad tekkida kolmandal isikul menetluse tõttu kulud juba enne tema kaasamist. Riigikohus on asunud lahendis nr. 3-2-1-161-11 seisukohale, et menetluskuludeks TsMSi mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Lepingulise esindaja kuludeks menetluses tuleb pidada kulusid alates hagiavalduse või muu kohtule esitatava menetlusdokumendi koostamisest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-10). Seega analoogselt hagi esitamisega ei saa välistada ka kolmanda isiku kulude hüvitamist, mis on tehtud enne kolmanda isiku kaasamist, kuid on seotud menetlusega, kuhu isik hiljem kaasati. Kokku on Kristina Laarmaa, Karl Haavasalu ja Paul Varul osutanud õigusabi 122,70 tundi, kuid õigusabi osutamisele kulutatud aeg ei ole tervikuna põhjendatud ning õigusabile kulunud tasu ei kuulu täies ulatuses hagejalt väljamõistmisele. Põhjendatud ei ole kulud büroosisesele nõupidamisele, kuivõrd ei ole põhjendatud, millisel viisil seondub see tsiviilasja menetlemisega. Kokku on büroosisesele nõupidamisele esindajad kulutanud 5,5 tundi ning nimetatud ulatuses jääb õigusabi kulu välja mõistmata. Tsiviilasja menetluse raames on toimunud kokku viis istungit. Esimene istung kestis 38 minutit, teine 8 minutit, kolmas 22 minutit, neljas 2 tundi ja 36 minutit ning viies 59 minutit. Esindajad on istungiteks ettevalmistamisele ja istungitel osalemisele kulutanud kokku 31,5 tundi. Põhjendatud on 17 tundi, võttes arvesse istungite arvu ja pikkust ning asjaolu, et põhjendatud ei ole välja mõista hagejalt kahe esindaja istungiks valmistumise ja osalemise kulud. Esindajad on 57,6 tundi kulutanud materjalide analüüsimisele ning dokumentide koostamisele, samuti hõlmab arvete spetsifikatsiooni kohaselt nimetatud aeg osaliselt ka kliendiga suhtlemist. Põhjendatud ei ole välja mõista hagejalt Karl Haavasalu poolt kaasuse materjalidega tutvumisele kulunud aja eest kulude hüvitist, seega tuleb nimetatud ajakulu vähendada kahe tunni võrra. Tegu ei ole põhjendatud ja vajaliku kulutusega, kuivõrd esile ei ole toodud asjaolu, mis tingis esindaja vahetamise. 55,6 tunni ulatuses on kulunud aeg põhjendatud. Kolmas isik esitas menetluse jooksul kokku kaheksa dokumenti, kokku on nimetatud dokumentide tekstiosa maht 49,5 lehekülge. Lisaks tuleb arvestada, et ka teised menetlusosalised on esitanud arvukalt dokumente, millega tuli kolmandal isikul tutvuda. 28 tunni ulatuses on esindajad kulutanud aega e-kirjadele, nõupidamistele ja kliendi ning muude isikutega suhtlemisele. Nimetatud ajast ei ole põhjendatud 6,4 tundi, kuivõrd mh on toimunud suhtlemine ka IF Kindlustusega, nõupidamine IF Kindlustuses, kolmanda isiku kindlustuslepingu uurimine. Ei ole teada, mil viisil olid need kulud seotud käesoleva menetlusega, mistõttu ei kuulu need hageja poolt hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud õigusabi osutamisele kulunud aeg 94,2 tundi.

3(7)

Esitatud arvetest nähtuvalt on lepinguliste esindajate tunnitasud olnud erinevad, Kristina Laarmaa tunnitasu oli 1900 krooni (121,43 eurot) ja hiljem 120 eurot, Karl Haavasalu tunnitasu 120 eurot ning Paul Varuli tunnitasu 250 eurot. Riigikohus on märkinud lahendis nr. 3-2-1-115-13, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg. 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (määrus tsiviilasjas nr. 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (määrus tsiviilasjas nr. 3-2-1-93-13). Kohus võttis hüvitatava summa väljamõistmise aluseks tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta), mis oli ka Kristina Laarmaa ja Karl Haavasalu keskmine tunnitasu. Määruskaebus Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse osaliselt tühistada ja uue määrusega määrata menetluskulude suurus põhjendatud ja vajalikus ulatuses mitte üle 5300 euro. Esmalt esindas kolmandat isikut menetluses K. Laarmaa, siis esindaja vahetus ning esindama asus K. Haavasalu, hiljem osales menetluses koos K. Haavasaluga ka P. Varul. Kaevatava määruse kohaselt leidis maakohus, et kolmas isik ei ole toonud välja põhjendusi esindaja vahetumise vajaduse kohta ning kohtu hinnangul ei ole tsiviilasi nii keeruline, et see eeldaks kahe vandeadvokaadi poolt korraga esindamist. Oma järeldustest tulenevalt pidanuks maakohus jätma hagejalt välja mõistmata need kulud, mis lisandusid K. Haavasalu astumisega protsessi ja kõik P. Varuli poolt osutatud õigusteenuse eest tasutud kulud. Määruse resolutsioonis aga ei ole maakohus tegelikult oma neid järeldusi väljendanud. Maakohus leidis, et K. Laarmaa, K. Haavasalu ja P. Varul osutasid õigusabi kokku 122,7 tundi. Seda on maakohus õigesti vähendanud 28,4 tunni võrra (5,5 tundi võrra büroosisestele nõupidamiste arvel, 14,5 tundi istungite ja nende ettevalmistuse arvel, 2 tundi K. Haavasalu poolt kaasuse materjalidega tutvumise arvelt ja 6,4 tundi ulatuses IF Kindlustusega suhtlemise arvel), kuid põhjendatud kulutuste suuruseks 94,2 tundi määras maakohus siiski ebaõigesti. Määrusest ei nähtu analüüsi, miks on märgitud maht asja materjalide mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud, ja jälgitav ei ole kohtu järelduste kujunemine. Vastuolus oma järeldusega, et asja keerukus ei tinginud 2 vandeadvokaadi üheaegset esindamist, mõistis maakohus siiski alates P. Varuli menetlusega ühinemisest kõikide kirjalike dokumentide, kirjavahetuste jms. osas advokaaditasu välja kahe advokaadi tasu ulatuses. Kuna P. Varuli osutatud õigusteenuse mahuks kokku oli 23,2 tundi, pidanuks maakohus vähendama väljamõistetavaid menetluskulusid ka selles ulatuses, kuid seda kohtumääruse resolutsioonist ei nähtu. Määruse kohaselt kulutasid 3 esindajat materjalide analüüsimisele ning dokumentide koostamisele 57,6 tundi, mida maakohus vähendas 2 tunni võrra. Materjalide analüüsimisele ja dokumentide koostamisele kulunud põhjendatud aja määramisel pidanuks maakohus lähtuma toimiku mahukusest ning kolmanda isiku dokumentide esitamise vajalikkusest, kuid sellist analüüsi määrusest ei nähtu. Materjalide analüüsimisele ja dokumentide koostamisele kulunud aja 57,6 tundi vähendamise põhjendusena 2 tunni võrra märkis maakohus, et K. Haavasalu poolt materjalide tutvumisele kulutatud aeg ei ole välja mõistetav, kuna põhjendamata on vajadus esindajat vahetada. Kuid maakohus jättis tähelepanuta, et K. Haavasalu astumisega menetlusse ei täienenud kolmanda isiku kulutused mitte ainult 2-tunnise materjalidega tutvumise ulatuses, vaid arvetest nähtub ka „olukorra, seadusandluse ja Riigikohtu praktika analüüs“ 2,5 tundi, e-kirjad kliendile ja kostjale, nõupidamised kliendi ja kostjaga, jne (arve 110696 jt.). Kui esindaja vahetumise põhjusi ei esitatud, ei olnud ka märgitud kulutuste väljamõistmine hagejalt põhjendatud. Samuti ei vähendanud maakohus materjalide analüüsimise ja dokumentide koostamise kulusid puutuvalt P. Varuli teenusesse. Arvetest nähtuvalt on P. Varul kulutanud kaasuse materjalide analüüsile arve 121859 järgi vastavalt 3,5 tundi ja 4,5 tundi. Pealegi ei loeta kohtupraktika kohaselt vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaks sellist 4(7)

osa kuludest, mis hõlmab seaduse ja kohtupraktika analüüsi (sisaldub arves 101866 4,2 tundi, arves 110696 2,5 tundi, arvel 130434 2,4 tundi, arvel 130960 1 tund), vaid ennekõike menetluseks vajalike dokumentide koostamist. Advokaadi õigusteenuse turupõhise tunnitasu suuruse tingibki seaduse ja kohtupraktika (varasem) tundmine. Toimikust nähtuvalt oli K. Laarmaa kolmanda isiku esindajaks kuni 22.03.2011. Tema poolt osutatud teenuste mahuks oli arvete 101866, 102133, 110072, 110254 ja 110389 järgi kokku 26,6 tundi. K. Laarmaa esitas kolm menetlusdokumenti ja osales ühel kohtu eelistungil. K. Laarmaa osutatud õigusteenuste kulude hulgast jättis maakohus õigesti välja büroosisesed nõupidamised, kuid pidanuks välja jätma ka kolmanda isiku vastuse tähtaja pikendamise taotluse koostamise, samuti selle taotluse kohtule esitamise (arvel 101866 vastavalt 0,5 tundi ja 0,3 tundi), mis võisid olla vajalikud kulutused notar M. Veskimäele, kuid mitte menetluse jaoks. Ka K. Laarmaa 22.03.2011 teade kohtule esindaja vahetumisest kohtumenetluses ja e-kirjavahetus ei olnud sellised esindajakulud, mis oleksid kohtumenetluses vajalikud ja sellistena hagejalt välja mõistetavad (arve 110389 järgi vastavalt 0,2 tundi ja 0,3 tundi). Kuni 24.08.2012 oli kolmas isik seisukohal, et hagi on põhjendamatu, sest vaidlusaluse vara omanikeks ei ole mitte IM ja hageja ühisomandi alusel, vaid FIE IM üksinda. Sellise õiguslikult võimatu positsiooni jättis kolmas isik esmakordselt kõrvale alles K. Haavasalu 24.08.2012 esitatud menetlusdokumendis ja sõnaselgelt loobus sellele tuginemisest 11.12.2012 kohtuistungil. Maakohus ei ole hinnanud hageja vastuväidet, et kuni 24.08.2012 kolmanda isiku õiguslikult välistatud positsiooniga ja vaidluse väliste asjaoludega (notari vastutus ja kohustused seoses rahvastikuregistri seadusega) menetlusdokumentide esitamine kohtule ei saanud olla vajalik TsMS § 175 lg. 1 tähenduses, isegi kui kolmas isik neid vajalikuks pidas. Seetõttu ei saa lugeda vajalikuks ja põhjendatuks K. Laarmaa vahendusel kohtusse esitatud menetlusdokumentidele kulunud aega. Menetluses põhjendatud ja vajalik kulu oli K. Laarmaa poolt kulutatud mõistlik aeg asja materjalidega ja teiste menetlusosaliste menetlusdokumentidega tutvumiseks, arvestades materjalide mahtu, ja osalemine 15.02.2011 eelistungil. Esitatud arvete järgi moodustas see kõik kokku 5,15 tundi (arve 101866 järgi 0,3 tundi, 0,5 tundi ja 0,1 tundi, arve 110254 järgi 0,4 tundi, 1,6 tundi, istungi kestus 38 minutit, arve 110389 järgi 0,3 tundi, 0,6 tundi ja 0,6 tundi). Kohtumääruses märgitult tegi kolmas isik esindajakulutusi e-kirjadele, nõupidamistele ja muude isikutega suhtlemisele kokku 28 tundi. Maakohus jättis nendest menetluskuludena välja 6,4 tundi, kuid ülejäänud osa arvestas menetluskulude hulka. Ka ülejäänud osas menetluskuludesse arvamine toimus suures osas põhjendamatult ja kohtu analüüsita. Arvestades asja mahtu ja õigusliku vaidluse sisu ei ole põhjendatud 21,6 tunni ulatuses selliseid kulusid mõista välja hagejalt. Ainuüksi kulud seoses M. Veskimäe kindlustuslepinguga moodustavad 8,8 tundi, s.o. rohkem kui kohtumääruses viidatud 6,4 tundi (e-kirjavahetus kliendi ja IF Kindlustusega arvel 102133 0,2 tundi, notar M. Veskimäe kindlustuslepinguga tutvumine arvel 110696 0,3 tundi, telefoninõupidamised ja e-kirjad IF Kindlustusega arvel 111198 kokku 1,5 tundi, ettevalmistumine ja nõupidamine IF Kindlustuses arvel 120454 3,5 tundi, nõupidamine IF Kindlustuses arvel 121322 3,3 tundi). Kõik see tulnuks hageja hüvitamiskohustusest välja jätta. Ka tulnuks hageja hüvitamiskohustusest välja jätta kolmanda isiku kulud seoses läbirääkimistega erinevate isikutega. Kohtumenetlusega paralleelselt toimusid hageja ja kostja vahel kompromissiläbirääkimised ning selleks toimus ka kaks nõupidamist 28.06.2011 ja 18.08.2011 (arvel 111198 vastavalt 1,2 tundi ja 2,2 tundi). Need kompromissiläbirääkimised olid kohtumenetluse välised, sest ei sisaldanud mitte kohtumenetluse eset, vaid hageja poolt Swedbank AS-lt nõude omandamist IMe pankrotimenetluses ning abikaasade ühisvaraks oleva kinnistu jagamist kokkuleppel. Kompromissi õnnestumisel oleks hageja hagist loobunud. Seega ei olnud läbirääkimiste näol tegemist kohtuliku kompromissi läbirääkimistega, sest kohtulik kompromiss saanuks puudutada üksnes hüpoteeki või selle alusel makstavat hüvitist, ei muud. Teiseks saanuksid kohtuliku kompromissi poolteks olla üksnes hageja ja kostja, mitte aga kolmas isik. Seega võis 5(7)

kompromissiläbirääkimiste juures viibimine olla küll M. Veskimäele kohtuväliselt vajalik, kuid mitte talle kohtumenetluses vajalik kulu, mis tuleks välja mõista hagejalt. Kohtuvälisteks läbirääkimisteks kulunud aeg ei olnud ühegi menetlusosalise jaoks menetlusega seotud kulu. Pealegi ei eeldanud kummagi nõupidamise iseloom pikka ettevalmistamist ega kirjavahetust ühegi osalise poolt (kogu arvel 111198 märgitu, kokku 12,1 tundi). Seetõttu arvas maakohus ekslikult märgitud mahu menetluskulude hulka. Põhjendamatud on M. Veskimäe kulud arve 120454 järgi kokku 8,2 tundi. See arve sisaldab valdavas mahus büroosiseseid nõupidamisi ning telefoninõupidamisi ja e-kirjavahetust Swedbank AS-ga. Ei kohtutoimikust ega avaldusest ei nähtu, et need oleksid vajalikud, põhjendatud ja seotud kohtumenetlusega. Mõistlikus mahus nõupidamiste korraldamine kliendi ja advokaadi vahel ning ekirjavahetus on kohtumenetluse jaoks tavapäraselt vajalik, kuid arvestades asja mahtu ja keerukust, saaks menetluse aspektist olla vajalik ja põhjendatud seda teha kokku 7,7 tundi (28 - 12,1 - 8,2 = 7,7). Määruses märgitult kulutasid kolmanda isiku esindajad istungiteks ettevalmistamiseks ja istungitel osalemiseks kokku 31,5 tundi. Sellest pidas kohus põhjendatuks 17 tundi, arvestades, et asjas toimus 5 istungit (38 minutit, 8 minutit, 22 minutit, 2 tundi ja 36 minutit ja 59 minutit). Selle juures arvestas maakohus osaliselt sisse ka P. Varuli poolt kulunud aja, ehkki kohus pidas 2 advokaadi samaaegset esindamist mittevajalikuks. K. Laarmaa ja K. Haavasalu poolt istungite ettevalmistamiseks ja istungiteks kulunud aeg kokku oli esitatud arvete järgi 16,5 tundi, mitte 17 tundi (arve 110254 järgi 1,6 tundi ja 1,4 tundi, arve 110696 järgi 3 tundi, arve 121322 järgi 1 tund ja 1,5 tundi, arve 121859 järgi 2,4 tundi ja 3 tundi, arve 130541 järgi 1 tund, 0,6 tundi ja 1 tund). Märgitust luges maakohus vääralt põhjendatuks, arvanud menetluskulude hulka ja mõistnud hagejalt välja K. Haavasalu poolt ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumise kulutatud aja ja ringkonnakohtu istungil osalemise kulud (arve 130541 järgi kokku 2,6 tundi). Hageja soovis menetluskulude kokkuhoiu huvides oma apellatsioonkaebuses asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kostja ei vaielnud vastu kirjalikule menetlusele. Suuline menetlus viidi ringkonnakohtu menetluses läbi üksnes kolmanda isiku taotluse tõttu, ehkki suulise menetluse kulud oleks saanud kokku hoida ja hageja tegi kõik endast sõltuva selleks. Ringkonnakohtus istungi läbiviimine võis olla küll vajalik M. Veskimäe jaoks ja arvates, kuid apellatsioonkaebuse taotlust arvestades mitte menetluse aspektist, sest ühtki täiendavat õiguslikku argumenti kolmas isik ringkonnakohtu istungil välja ei toonud, vaid kordas oma apellatsioonivastuses juba märgitut. Sellest tulenevalt tulnuks, arvestades seda, et suulise menetluse kulusid ei põhjustanud hageja, jätta vastavas osas kulud menetluskulude hulka arvestamata. Põhjendatud ja vajalik on K. Haavasalu kui uue advokaadi poolt kulutatud aeg kliendiga nõupidamisele (arve 110696 järgi 1,5 tundi), kolmanda isiku õigusliku positsiooni analüüsimisele ja 24.08.2012 kirjaliku menetlusdokumendi koostamisele (arvel 121322 1,5 tundi ja 4,5 tundi), kohtuotsuse analüüsile (arve 130960 järgi 0,9 tundi), apellatsioonkaebuse analüüsile (arve 130434 järgi 0,7 tundi), apellatsioonkaebuse vastuse ja kassatsioonkaebuse koostamisele (arve 130434 järgi 8,2 tundi ja arve 130960 järgi 6,5 tundi), mõistlikus ja vajalikus ulatuses maakohtu istungite ettevalmistamiseks ja osalemiseks kohtuistungitel (arve 121322 kohaselt 1 tund ja 1,5 tundi, arve 121859 järgi 2,4 tundi ja 3 tundi). See moodustab kokku 31,7 tundi. Arvestuslikult moodustaksid kolmanda isiku menetluses vajalikud ja põhjendatud kulud vastavalt talle esitatud arvetele seega 44,55 tundi (5,15 + 7,7 + 31,7). Hageja hüvitamiskohustuse ulatuse määratlemisel tulnuks lähtuda sellest mahust ning Riigikohtu senistes lahendites avaldatud tasumääradest. Notarina tegutsev M. Veskimäe võis ja pidi ette nägema, et mitte iga tema poolt oma esindajaga vahetatud e-kiri ja peetud nõupidamine, ning mitte iga palutud hinnang või heakskiidetud dokument, millised tõid kaasa kulutused kolmandale isikule, ei ole sellised, mis oleksid hüvitatavad hageja poolt. Hüvitatavad saavad olla ainult sellised kulutused, mis on põhjendatud ja vajalikud käimasolnud kohtumenetlust arvestades. Isiku arvates talle vajalike, kuid menetluse aspektist põhjendamatute kulude eest vastutab isik ise.

6(7)

Vastus kaebusele Kolmas isik vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-de 654 lg. 6 ja 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb kooskõlas TsMS § 175 lõikega 1 seega hinnata, kas õigusabi osutamiseks tehtud töö maht ja kulud on mõistlikud ja põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg. 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on käsitlenud kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud spetsifikatsioonides loetletud tööde sisu ja nimetatud töödele väidetavalt kulunud aega ning esitatud tööde sisu ja ajakulu analüüsides jõudnud järeldusele, et notar Margus Veskimäe esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks saab lugeda 11 304 eurot. Vastavale järeldusele on kohus jõudnud iga avaldusele lisatud spetsifikatsioonides nimetatud tööde sisu ja nendele väidetavalt kulunud aega hinnates, seega on põhjendamatu määruskaebuses toodud väited, et kohus ei ole oma seisukohta põhjendanud. Määrusest nähtub, et kohtu hinnangud põhjendatud ja vajaliku ajakulu osas põhinevad kolmanda isiku esindajate tööde kirjeldusel ja toimiku materjalidel. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu põhjendustega mitte nõustuda ja menetluskulusid välja mõista hageja taotletud ulatuses.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.