Kohtulahend

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2014 kohtumäärusele menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 30.04.2014. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hageja esitas kohtule 13.05.2014 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri. OÜ XXXavalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks õigusabikulud summas 1319,80 eurot km-ta. Hageja on tsiviilasjas tasunud riigilõivu kogusummas 319,55 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel 271,62 eurot) ning OÜ-le Advokaadibüroo Kaido Uduste õigusabikulude eest 1000,25 eurot km-ta. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kulude koosseis järgmine: 11.01.2011

telefonikõnelus XXX 0,25 h 15,98 eurot

24.01.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine kohtule 1,75 h 178,96 eurot 13.04.2011

E-kirja koostamine XXX 0,25 h 25,57

eurot

14.04.2011

hagiavalduse koostamine 3,5 h 357,91 eurot

15.04.2011

telefonikõnelus XXX 0,25 h 15,98 eurot

15.04.2011 31,96 eurot

dokumentide ettevalmistamine esitamiseks kohtule ja kohtule esitamine 0,5 h

25.04.2011

vastuse koostamine Harju Maakohtule 0,5 h 51,13 eurot

2.06.2011

vastuse koostamine kohtule XXXAS-i vastusele 2,5 h 255,65 eurot

3.06.2011 51,13 eurot

vastuse koostamine kohtule XXXAS-i vastusele, meili koostamine XXX 0,5 h

7.06.2011

telefonikõnelus XXX 0,25 h 15,98 eurot

TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS § 176 lg-st 1 toimetas 19.05.2014 kohtumäärusega kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte kostjale ja andis talle aega seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 27.05.2014 ja 02.06.2014 hageja menetluskuludele järgmised vastuväited, mille kohaselt: -

kuna hageja advokaat osales tsiviilprotsessis osaliselt, siis tuleb vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulutused, mitte rohkem kui 798,90 eurot;

-

antud asjas tsiviilhagi hind on 1597,79 eurot, siis võib maksimaalselt nõuda kostjalt 798,90 euro hüvitamist;

-

hageja ei ole esitanud dokumente õigusabikulude kohta;

-

kostja ei ole nõus maksma telefonikõnede eest;

-

blanketi „maksekäsu kiirmenetluse avalduse” koostamisele ei saa kuluda rohkem kui 45 minutit, mitte 1,75 tundi;

-

kostja juhib kohtu tähelepanu, et hagejale on õigusabi osutatud erinevate tasumääradega, ei ole arusaadav, millest tulenevalt on erinevad tasumäärad vajalikud;

-

kui advokaat kirjutab hagiavalduse, siis on dokument valmis esitamiseks kohtule, pole mõistlik välja mõista õigusabikulu eraldi dokumentide ettevalmistamise ja kohtule esitamise eest (summas 31,96 eurot).;

-

kostja ei ole nõus, et ta peab maksma kui advokaat kõrvaldab oma puudusi, summas 51,13 eurot;

-

kostja ei ole nõus, et dokumendi koostamiseks mahus 1,5 lk on vaja 3 h (vastuse koostamine 02.06.2011 ja vastuse koostamine 03.05.2011.a)

-

lähtudest TsMS § 162 lg 4 ja TsMS § 175 lg 1 ja TsMS § 477 lg 7 on mõistlikuks summaks mitte rohkem kui 500 eurot + riigilõiv.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab, et juhindub põhjendatud ja vajalike menetluskulude kindlaks määramisel Riigikohtu praktikast, mille kohaselt esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama ka esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on vandeadvokaat Kaido Uduste sooritanud toiminguid erinevate tunnihinnetega- nii on 15.04.2011 dokumentide esitamine kohtule sooritatud tunnihindega 63,92 eurot, samas sisulised toimingud- 24.01.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 14.04.2011 hagiavalduse koostamisel on esindaja tasumäär 102,26 eurot 1 h. Kohtu hinnangul on erineva tasumäära kehtestamine erinevate toimingute tegemisele poolte kokkuleppel lubatud. Arvestades hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi Kaido Uduste kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks sisuliste toimingute tegemisel 102,26 eurot tunnis ja muude toimingute puhul 63,92 eurot tunnis. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Vaidluse puhul, mis lahendatakse

hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus leiab, et OÜ XXXesindaja poolt osutatud õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude põhjendus on arvestades asja keerukusastet ja mahukust osaliselt õigustatud. Tsiviilasja materjalide kohaselt oli poolte vahel võlaõiguslik, üürilepingust tulenev vaidlus. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” oleks antud asjas maksimaalselt sissenõutav kulu 1597,97 euro suuruselt hagihinnalt arvutatuna 1600 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kogusummas 1000,25 eurot km-ta. Seega hageja poolt nõutud menetluskulu ei ületa lubatud sissenõudmise piirmäära. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulu 11.01.2011 toimunud telefonikõnele tuleb jätta 0,25 h ulatuses summas 15,98 eurot rahuldamata, kuna tsiviilasja toimikust eelnimetatud toimingu seost tsiviilasjaga ei nähtu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse on Pärnu Maakohtule esitatud 24.01.2011, kohtu hinnangul on tegemist õigusabikuluga TsMS § 144 p 7 tähenduses. Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel on tegemist vormikohase blanketi täitmisega, mille koostamine ja esitamine ei saa kohtu hinnangul kvalifitseeritud juristil aega võtta rohkem, kui 1 h ulatuses. Kohus on 01.04.2011 kohtumäärusega kohustanud hagejat esitama TsMS § 487 lg 1 alusel oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 13.04.2011 e-kirja, samuti 15.04.2011 telefonikõne toimumist ei nähtu kohtule tsiviilasja toimikust, samas on kohtu hinnangul usutav, et tsiviilprotsessi kestel suhtleb lepinguline esindaja kliendiga (m.h kooskõlastab oma tegevuse hagiavalduse esitamisel). 15.04.2014 on hageja täitnud 01.04.2011 kohtumäärusest tuleneva kohustuse ja esitanud hagiavalduse. Hagiavaldus on esitatud sisuliselt 2 lk, tegemist on lihtsakoelise menetlusdokumendiga, milles on refereeritud üksikuid materiaalõiguse sätteid ja lepingutingimusi, puuduvad viited õigusalasele kirjandusele ja asjakohasele kohtupraktikale. Kohus peab põhjendatuks hageja õigusabikulu kliendiga konsulteerimisele, hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 2,5 h ulatuses (hagiavalduse koostamisele 2 h, kliendiga konsulteerimine 0,25 h ja kohtule dokumentide esitamine 0,25 h). 19.04.2011 jättis kohus hageja poolt esitatud hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat määruses osundatud puudused (viivisenõude täpsustamine) kõrvaldama 7 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättesaamisest. Hageja kõrvaldas puudused 25.04.2011 ja esitas kohtule oma nõude täpsustuse sisuliselt 4 real. Kohus on seisukohal, et nimetatud menetlusdokumendi koostamisele ei ole põhjendatud ajakulu 0,5 h. Kuivõrd hageja esindajaks oli kõrgkvalifikatsiooni omav isik, siis on kohtu hinnangul TsMS § 367 kohaselt korrektse viivisnõude esitamine esindaja esmaseks kohustuseks, et hoida ära esindatavale täiendava menetluskulu tekkimine. Kohus ei pea eelnimetatud õigusabikulu väljamõistmist vastaspoolelt põhjendatuks. 02.06.2011 ja 03.06.2011 kuupäevadel koostatud vastuseid (s.h meili) kohtule tsiviilasja toimikust ei nähtu, samas on kohtule esitatud menetlusdokument hageja poolt 07.06.2011. Kohus järeldab, et eelnimetatud menetlustoimingud on seotud 07.06.2011 menetlusdokumendiga. Tegemist on sisuliselt 1,5 lk seisukohaga kostja 11.05.2011 vastusele, kohtu hinnangul ei saa arvestades menetlusdokumendi sisulist mahtu kuluda eelnimetatud menetlusdokumendi koostamisele aega rohkem, kui 2 h.

Kohus on seisukohal, et kuigi 07.06.2011 toimingut ei nähtu kohtule tsiviilasja materjalidest, on esindajal kohustus teavitada klienti tsiviilprotsessis toimuvast ja temaga nõu pidada, sest teisiti ei ole esindajal võimalik oma esindusfunktsiooni täita, kohus peab mõistlikuks eelnimetatud kulu 0,25 h ulatuses. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus vähendab hageja lepingulise esindaja tasumäära 441,01 euro km-ta võrra, seega hageja taotlus kuulub rahuldamisele summas 559,24 eurot km-ta. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Hageja poolt tasutud riigilõiv kogusummas 319,55 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud 271,62 eurot) on kooskõlas riigilõivuseaduse § 57 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud riigilõivu täismääraga (hagihinna kuni 1597,97 euro puhul tuli tasuda riigilõivu 319,55 eurot). Kohus peab põhjendatuks hageja poolt riigilõivuna tasutud menetluskulu kogusummas 319,55 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja esitanud dokumente õigusabikulude kohta. Kohus juhib kostja tähelepanu, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-65-13 asunud seisukohale, et hageja ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas hageja esindajale on tasu makstud, õigusabitasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekiri on selge ja arusaadav. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, s.o menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.