Kohtulahend

2) esindus kohtuistungil 31.01.2014 kell 11-11.30 – 0,5 h, kokku 42 eurot; 3) sõiduaja ja -kulu hüvitamine Haapsalu-Tallinn-Haapsalu 31.01.2014, 0,3 eurot/km, 201 km, kokku 72,36 eurot; 4) määruskaebusele vastuse koostamine ja esitamine – 2 h, kokku 168 eurot. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kostja pole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb kulude väljamaksmist koos käibemaksuga. Lepingulise esindaja tunnitasu pole üleliia suur – 70 eurot tund ilma käibemaksuta. Tasu sõidukulu hüvitamiseks on nõutud Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ §-s 5 sätestatud määras, mis näeb ette, et sõidupäeviku pidamisel ei maksustata hüvitist kuni 0,3 eurot/km kohta. Kostja esindaja advokaadibüroo hüvitab Peep Rajaverele tema isikliku sõiduauto tööülesannete täitmise raames samas määras. Haapsalu ja Tallinna vahemaa on 100,5 km, mida sõideti edasi-tagasi. Samas määras hüvitatakse sõiduauto kasutamise kulu ka riigi õigusabi korral kehtiva tasumääruse järgi, mistõttu tuleb sellist kulu pidada mõistlikuks ja vajalikuks. Nõutav esindaja tasu ja kulu jääb alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses nr 137 §-s 2 sätestatud piirmäära 12 800 eurot. Hageja vastuväited Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 pole kohaldatav, kuna käesoleval juhul hagi menetlusse ei võetud. Lahendati üksnes hagi tagamise avaldus, mis on hagita asi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11 leidnud, et üldjuhul pole hagita menetluses vajalik kasutada professionaalset õigusabi. Hagi tagamisel ei käsitletud väga keerukaid õigusküsimusi. 30.01.2014 vastuse eest on võimalik välja mõista 9,70 eurot ning 27.02.2014 vastuse eest 8,83 eurot. Vajalik polnud esialgse õiguskaitse avaldusele vastuse esitamine. Vajalik polnud ka kostja osalemine ärakuulamisel. Isegi kui nõustuda, et ärakuulamisel osalemine oli vajalik, ei saa nõustuda taotletavate sõidukuludega. Määruses on esitatud maksimaalsed mittemaksustatavad kulud, kuid mitte otsene kulu, mis sõltub konkreetse auto omadustest. On küsitav, kas tegemist on üldse menetluskuludega, kuivõrd hagi polnud menetlusse võetud. Ainus põhjendatud tegevus on määruskaebusele vastuse koostamine, kuid selleks kulunud aeg on liiga pikk. Kostja esindaja on kostjat Xxx vanemate vahelises vaidluses juba pea kaks aastat esindanud, mistõttu oli ta vaidlusaluste küsimustega väga hästi kursis. Esitatud vastused on koostatud copy-paste meetodil teistest menetlusdokumentidest tsiviilasjades 2-12-13368 ja 213-19728. Uusi väiteid on kokku 27 rida ning sellele ei saanud kuluda rohkem kui 10-15 minutit. Kostja põhjendatud menetluskulud on 11,66 eurot + km, kuid igal juhul mitte rohkem kui 18,53 eurot + km. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotust sisaldav kohtuotsus jõustus 07.05.2014. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 09.05.2014. Seega on avaldus esitatud tähtaegselt.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama sätte lg-s 4 kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on üldkogu 26.06.2014 määrusega asjas nr 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seega pole poolte viited valitsuse kehtestatud piirmäärale asjakohased. Kohus leiab, et sellises olukorras on võimalik luua paralleel hagita menetlusega, milles väljamõistetavatele menetluskuludele pole piirmäärasid kehtestatud. Riigikohus on kinnitanud, et hagita menetluses on esindajakulude väljamõistmisel põhiline kriteerium kulude vajalikkus ja põhjendatus (Riigikohtu 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13, p 12). Sama tuleneb ka TsMS § 175 lg 1 teisest lausest. Ekslik on hageja väide, et menetluskulusid ei saa välja mõista, kuna hagi ei võetud menetlusse. TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle. Lisaks selgitab kohus, et tegemist oli hagimenetluse korras lahendatava asjaga; asjaolu, et kohus hagi menetlusse võtmisest keeldus, ei muuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hagita asjaks. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et kostja ärakuulamine hagi tagamise taotluse lahendamiseks polnud vajalik. Kohus teavitas 27.01.2014 e-kirjaga kostjat, et kuulab ta 31.01.2014 seoses hagi tagamise taotlusega ära. On igati põhjendatud, et kostja ärakuulamisel osales, ning põhjendatud on seega ka kostja kulutused õigusabile seoses hagi tagamisele vastuse koostamisega ning ärakuulamisel osalemisega (hagi tagamisele vastuse koostamine – 1,5 h, 126 eurot; esindus kohtuistungil 0,5 h, 42 eurot). Iseenesest on õige hageja seisukoht, et kui menetlusdokumentide sisu on korduv, tuleb seda menetluskulude väljamõistmisel põhjendatud ajakulu määratlemisel arvestada. Samas on kohtu hinnangul käesolevas menetluses menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg mõistlik ka juhul, kui arvestada, et hageja ja kostja vahel on olnud sarnase sisuga õigusvaidlusi, kus on koostatud sarnase sisuga dokumente. Nii on põhjendatud hagi tagamise avaldusele vastuse koostamiseks kulunud 1,5 h ning määruskaebusele vastuse koostamine 2 h. Esiteks tuleb arvestada, et käesolevas asjas tuli menetlusse võtmise staadiumis lahendada õiguslikult üsna keerukas küsimus sellest, kas hageja saab täiteasjas nr xxx toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kaudu vaidlustada ka 06.12.2012 kompromissi kehtivust. Samuti tuleb arvestada, et aeganõudev on mitte üksnes menetlusdokumentide sisu koostamine, vaid ka hageja avalduste eelnev läbitöötamine, vastuste struktureerimine, vormistamine, ülekontrollimine, edastamine jne. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õigusabi osutamiseks kulunud aega põhjendatuks. Samuti on mõistlik õigusabiteenuse tunnihind 70 eur + km.

Kostja esitatud 03.02.2014 arvest nähtuvalt on osutatud tööks mh „sõiduaja ja kulu hüvitamine Haapsalu-Tallinn-Haapsalu 31.01.2014, 0,3 eurot/km, 201 km“. Kokku soovib kostja selles osas 72,36 euro hüvitamist. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-64-13 p-s 13 sedastanud, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Esitatud arvest nähtuvalt on kostja lisaks sõidukulule tasustanud ka sõiduks kulunud aega. Seetõttu peab kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavaid sõitmisega seotud kulutusi poole, so 36,18 euro võrra. Seega rahuldab kohus menetluskulude väljamõistmise avalduse osaliselt, jättes hagejalt välja mõistmata tasu sõidule kulunud aja eest 36,18 eurot. Kokku kuulub hagejalt menetluskuludena väljamõistmisele 372,18 eurot. Õigusabikulud kuuluvad väljamõistmisele koos käibemaksuga, kuivõrd kostja pole käibemaksukohustuslane. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.