Kohtulahend

Maksekäsu kiirmenetluses tehti hagejale ettepanek tasuda kostjale elatist 3000 krooni kuus. Hagejal puudus võimalus sellises suuruses elatist tasuda ning hageja ja kostja seaduslik esindaja leppisid kokku, et hageja tasub elatist 1000 krooni kuus ning lisaks tasub telefoniarved. 18.06.2010 e-kirjas lubas kostja selgesõnaliselt võtta tagasi maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kui hageja kannab iga kuu 20-ndaks kuupäevaks 1000 krooni ja katab kostja telefonikulud. Hageja asus kokkulepet täitma, maksis ajavahemikul 11.06.2010-16.08.2011 kostjale kokkulepitud elatist, mida tõendavad Sampo panga väljavõtted. Kostja menetlusdokumente tagasi ei võtnud. 16.07.2010 määrusega (2-10-23910) kohustas kohus hagejat maksma kostjale elatist 3000 krooni kuus alates 20.05.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni 16.03.2014. 07.09.2011 saadeti hagejale rahalise nõude arestimise akt, mille järgi oli elatisnõue 255,46 eurot. Hageja tasus selle. 13.09.2013 kostja seadusliku esindaja e-kirjas nõutakse hagejalt 150 eurot kuus. Hageja tasus 11.10.2011-27.06.2012 130 eurot hageja seadusliku esindaja arvele ja maksis kostja telefonikulud. 15.06.2012-11.12.2012 maksis hageja kostja emale 150 eurot kuus. Maksmise aluseks olid kokkulepped kostjaga. Kokkulepete tegemisel arvestati, et hageja ülalpidamisel on veel 2 alaealist last, enne 14.02.2011 3 alaealist last. Kuna kokkulepped kehtisid, ei pidanud hageja kohtu kaudu elatist vähendama. 2013 alguses tekkis hagejal makseraskus seoses isa surmaga seotud väljaminekutega. Hageja rääkis sellest kostjale ja kostja emale, kuid kostja oli juba teinud täitmisavalduse võlgnevuse kohta. Seoses kokkuleppega lõpetas kohtutäitur 15.09.2011 peatatud täitemenetluse täiteasjas nr 034/2011/1790 05.03.2013 otsusega. Seega kuni 2013 ei olnud kostjal hageja vastu nõudeid. Kokkulepitud 150 eurot maksis hageja viimati 05.04.2013, 200 eurot 06.06.2013 ja 191,75 eurot 12.09.2013. 26.08.2013 esitas kostja kohtutäiturile uue täitmisavalduse 3786 eurose võlgnevuse kohta. Täitmisteate sai hageja kätte 02.09.2013. Nõue ei vasta tegelikkusele, puuduvad kohased arvestused, arvestatud ei ole PkS § 100 lg 3. 10.06.2011-06.06.2013 on hageja kostjale tasunud 2844 eurot. 15.07.2013 seisuga on hageja oma kohustused täitnud vastavalt poolte kokkulepetele. Hageja võlgneb kostjale 2013 tasumata elatise 900 euro suuruses (6x150) I, II, III, V, VII ja VIII eest. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täitedokumendi alusel. Menetluskulud palub hageja panna proportsionaalselt poolte kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Esitatud asjaolud ei võimalda hagejal sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet esitada TMS § 221 lg 1 alusel. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 16.07.2010 määrus, millega kostjalt mõisteti välja igakuine elatis 191,73 eurot. Hageja ei ole määrust täitnud, millest tekkis võlgnevus 28.09.2013 seisuga 3786 eurot. Võlgnevuse ajatamise kokkulepet ei ole. Kahe alaealise lapse olemasolu asjaolu ei ole tekkinud pärast kohtumääruse tegemist. Vanemate vahel 15.09.2011 sõlmitud kokkulepe ei tee olematuks jõustunud kohtulahendit. Kostja seaduslik esindaja ei saa teha toiminguid, mis kahjustaksid alaealise lapse huve (maksekäsu avalduse tagasivõtmine). Hageja ei maksnud elatist 150 euro suuruses kuus (vastuse lk 3) ega täitnud ka 15.09.2011 kokkulepet algusest peale. Lepingus telefonimaksetes kokku ei lepitud. Kohtutäiturile täitmisavalduse esitamisega väljendas kostja tahet lepingu ülesütlemiseks. Kostja seadusliku esindaja ülalpidamisel on lisaks kostjale veel xxxsündinud poeg ja xxxsündinud tütar. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud panna hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

TMS § 221 alusel võis hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada, kuna hageja väitel on nõue vähemalt osaliselt (arvestades 15.09.2011 sõlmitud lepingut) rahuldatud. Vastavalt kohtutäituri poolt hagejale kui täitemenetluse võlgnikule saadetud täitmisteatele (lk 19) on nõudeks elatise võlgnevus 3786 eurot arvestades, et igakuine elatis on 190 eurot. Täitmisteatesse märgitu kohaselt on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 16.07.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-10-23910. Täitedokumendiks oleva Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluses tehtud 16.07.2010 määrusega (lk 13) kohustas kohus hagejat tasuma Xxx elatist 3000 eurot (191,73 eurot) kuus alates 20.05.2010 kuni Xxx täisealiseks saamiseni. Makse saajaks on määruse järgi Xxx (Xxx ema), kelle Sampo Panga kontole tuleb elatis tasuda. Tõendiks asjas on ka hageja ja Xxx poolt 15.09.2011 sõlmitud leping (lk 8). Lepinguga leppisid hageja ja Xxx kokku Xxx elatisraha maksmises selliselt, et hageja kohustub tasuma elatist 150 eurot kuus alates 01.07.2011 kuni Xxx täisealiseks saamiseni (16.03.2014). Juhul kui Xxx jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on Xxx kohustatud jätkama elatisraha tasumist, kuid mitte kauem kui xxx 21-aastaseks saamiseni (16.03.2017). Lepingu järgi tuleb elatisraha tasuda Xxx arvelduskontole iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Vastavalt lepingupoolte kokkuleppele kohustus Xxx maksma lepingu sõlmimiseni tasumata jäänud 264 eurot hiljemalt 19.09.2011 Xxx kontole. Poolte vahel on vaidlus selles, kas elatise suuruseks, mida hageja on kohustatud maksma, on Pärnu Maakohtu 16.07.2010 määruses märgitud 3000 krooni (191,73 eur) kuus või hageja ja Xxx poolt 15.09.2011 lepingus kokkulepitud 150 eurot kuus ning kas elatise maksmiseks saab lugeda ka hageja poolt lapse telefoniarvete tasumise. Kostja leiab, et leping ei kehti, see ei muuda olematuks Pärnu Maakohtu lahendit; Xxx ei saanud teha lapse huve kahjustavaid toiminguid. Hageja on lepingu suhtes vastupidisel arvamusel leides, et elatist peab ta maksma lepingu mitte kohtumääruse alusel. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PkS) 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Xxx pidi hagejaga lepingut sõlmides silmas pidama kostja vajadusi ja tema tavalist elulaadi. PkS näeb ette tavapärase ülalpidamise viisina raha perioodilise maksmise (§ 100 lg 1), kuid võimaldab seda teha mõjuval põhjusel ka muul viisil. Hageja poolt kostja telefoniarvete tasumine võiks olla PkS § 100 lg 1 mõttes muul viisil ülalpidamise andmise lubatud viis. Samas sätestab PkS § 100 lg 3, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Viidatud sättest tulenevalt ei saanud hageja ja Xxx kokku leppida kohtumäärusega väljamõistetust erinevas elatise suuruses. Seega ei ole kokkulepe (leping) seadusega kooskõlas ning on TsÜS § 86 alusel tühine. § 86 järgi on tühisuse aluseks asjaolu, et leping on selle ühele poolele (elatist saama õigustatud Xxx) liiga ebasoodne ning selle tõttu vastuolus heade kommetega. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Lepingu sõlmimise ajal oli kuupalga alammäär 278,02 eurot, käesoleval ajal 320 eurot. Seega on lepingus kokkulepitud elatis väiksem kui seadusega kehtestatud alammäär. Lepingus ei ole märgitud, et elatise suurus muutub vastavalt kuupalga alammäära muutmisele Vabariigi Valitsuse poolt. Leping ei sisalda kokkulepet elatise arvel hageja poolt lapse telefoniarvete maksmise kohta. Kohtu arvates ei saa PkS § 100 lg-s 3 märgitud kokkuleppeks pidada poolte vahelist allkirjastamata e-kirjavahetust, kuna see ei sisalda viidatud sättes märgitut. 12.12.2011 kiri sisaldab hageja ettepanekut lapse telefonikulude jäämiseks hageja kanda (lk 12). Poolte e-kirjavahetusest saab järeldada, et hagejal ei olnud kombeks kokkuleppeid täita (lk 10). Asjaolu, et hageja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, ei saa olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Kui hageja leiab, et nimetatud kaks last on hageja poolt kostjale elatise maksmise tagajärjel halvemas olukorras, on hagejal õigus esitada hagi elatise suuruse vähendamiseks.

Hageja on kohustatud maksma elatist kostjale vastavalt Pärnu Maakohtu määrusele 3000 krooni e 191,73 eurot kuus. Esitatud tõendite (täitmisteade, lk 19) järgi on hagejal täitemenetluses nr 034/2013/1468 täitedokumendiks oleva Pärnu Maakohtu 16.07.2010 määruse järgi elatise võlgnevus 3786 eurot (koos täitekuluga 4294,20 eurot). Kostjale ei saa ette heita maksekäsu kiirmenetluse avalduse mittetagasivõtmist. Sellist kohustust kostjal ei olnud. Kuivõrd hageja ei ole arvestanud, et tema poolt tasutust on osa arvestatud täitemenetlusekuludeks, ei ole kohtul võimalik tuvastada, kui suur on hageja võlgnevus käesoleval ajal. Kohtu arvates ei takista see aga otsuse tegemist käesolevas asjas, sest täitemenetluses tasutut saab arvestada kohtutäitur täitedokumendi täitmisel arvestades käesolevas otsuses tuvastatuga (et täitmisele kuulub kohtumäärus, mitte 15.09.2011 leping) ning hageja on taotlenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täitedokumendi (kohtumäärus) alusel. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada hagi tagamine, milleks kohus 23.12.2013 määrusega peatas täitemenetluse osaliselt kohustades hagejat maksma elatist kuni kohtumenetluse lõpuni miinimumsuuruses. Tulenevalt TsMS § 132 lg 1, 2 on hagihind 3786 eurot, millelt hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 325 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.