BN ́i, KSN ́i ja RN ́i hagid AN ́i vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.02.2014.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
AN ́i apellatsioonkaebuse hind hageja I osas tehtud otsuse vaidlustamisel 277,26 eurot, hageja II osas tehtud otsuse vaidlustamisel 277,26 eurot ja hageja II osas tehtud otsuse vaidlustamisel 277,26 eurot; KSN ́i apellatsioonkaebuse hind 1061,99 eurot; RN ́i apellatsioonkaebuse hind 1061,99 eurot ja BN ́i apellatsioonkaebuse hind 366,45 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AN ́i apellatsioonkaebus ning BN ́i, KSN ́i ja RN ́i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja/apellant): BN (isikukood: XXXXXXXXXXXX, elukoht: Pärnu) Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja/apellant): KSN (isikukood: XXXXXXXXXXXX, elukoht: Pärnu) Hageja III (apellatsioonimenetluses vastustaja/apellant): RN (isikukood: XXXXXXXXXX, elukoht: Pärnu) Hagejate seaduslik esindaja EN, tehinguline esindaja v.adv Anu Talu Kostja (apellatsioonimenetluses apellant/vastustaja): AN (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: Pärnu), tehinguline esindaja Kaili Siilak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-34710
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 11.02.2014.a otsus tühistada osas, milles Pärnu Maakohus mõistis AN ́ilt välja elatise võlgnevuse alaealiste laste BN ́i, KSN ́i ja RN ́i ülalpidamiseks ajavahemiku 01.06.2013.a kuni 22.07.2013.a eest summas 831,78 eurot.
2.Samuti tühistada Pärnu Maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate KSN ́i ja RN ́i elatise nõude perioodi eest 23.07.2013.a kuni 07.02.2014.a. ning BN ́i elatise nõude perioodi 23.07.2013.a kuni 01.10.2013.a eest.
3.Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.23.07.2013.a esitasid hagejad Pärnu Maakohtule hagi elatise saamiseks. Hagejad palusid kostjalt välja mõista perioodil 01.04.2013–31.08.2013.a tagasiulatuvalt elatise 2400 eurot, mis on 160 eurot lapse kohta ühes kuus, ning alates 01.09.2013.a elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni laste täisealiseks saamiseni. 29.01.2014.a kohtuistungil täpsustas hagejate seaduslik esindaja nõuet, paludes välja mõista elatis miinimummääras hagejatele II ja III alates 01.10.2013.a ning perioodi eest hagi esitamisest kuni oktoobrini 2013.a miinimummääras kõigi kolme lapse kasuks. Tagasiulatuvast elatise-nõudest loobusid hagejad perioodi 01.04.2013–31.05.2013.a osas, paludes välja mõista tagasiulatuv elatis kolme lapse eest perioodil 01.06.2013–22.07.2013.a summas 820,65 eurot, mis on 273,55 eurot ühe lapse kohta. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja osalenud hagejate ülalpidamises alates 01.04.2013.a.
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu, so tagasiulatuva elatisenõude ja hageja I elatisenõude osas. Kostja leidis, et kuna hageja I asub elama kostjaga, siis tuleb tema osas jätta elatisenõue rahuldamata. Tagasiulatuv elatisenõue ei ole põhjendanud, kuna kostja on pidanud perekonda üleval ning osalenud laste kasvatamisel. Arvestades asjaolu, et kaks last elavad emaga ja üks isaga, oli kostja nõus tasuma elatist alates 2013.a septembrist igakuiselt 160 eurot. 29.01.2014.a kohtuistungil leidis kostja, et kuna hagejad loobusid tagasiulatuva elatise nõudest, siis selles osas tuleks menetlus lõpetada. Kostja esitas kohtule taotluse kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt palub kostja juhul, kui kohus leiab, et kostja on elatise maksmise kohustust rikkunud, määrata hagejate II ja III elatise nõudes alates oktoober 2013.a kohtuotsuse täitmisviis kindlaks selliselt, et kostja tasub igakuiselt hagejate ema arvelduskontole ühe lapse seadusest tuleneva miinimumelatisele vastava summa ja täidab teise lapse elatise kohustuse enda juures elava lapse hageja I ülalpidamiskohustuse täitmisega.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-34710
Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 11.02.2014.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt nii hageja II kui hageja III kasuks välja elatise alates 07.02.2014.a kuni laste täisealiseks saamiseni perekonnaseadusega (PKS) sätestatud miinimummääras, so poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses (2014.a kehtiv määr 177,50 eurot kuus). Kohus mõistis kostjalt välja ka elatise võlgnevuse hagejate ülalpidamiseks ajavahemiku 01.06.2013–22.07.2013.a eest summas 831 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja I hagi kostjalt elatise saamiseks alates 01.10.2013.a. Kohus määras, et elatis tuleb kostjal tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. PKS § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2013.a 160 eurot, 2014.a 177.55 eurot). Hageja I osas tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna poolte vahel puudub vaidlus, et nimetatud isik on kostja hooldada ja kasvatada. Rahuldamisele kuulub nõue hagejate II ja III osas, kuna poolte vahel puudub vaidlus, et lapsed on hagejate seadusliku esindaja ehk laste ema hooldada ja kasvatada. Kuna ealtise nõue on esitatud miinimummääras, puudub vajadus selle suuruse tõendamiseks, kuna kohtupraktika kohaselt loetakse antud summa tõendatud lapse vajaduseks. Kostja väited, et ta on täitnud oma laste ülalpidamiskohustust, on tõendamata. Küll tuleneb tõenditest, et hagejate seaduslik esindaja on täitnud laste ülalpidamiskohustust. Nt nähtub hagejate esitatud konto väljavõttest, et hagejate seaduslik esindaja on kandnud laste huviklubide õppemaksu ja andnud taskuraha. Seaduslik ja põhjendatud on ka hagejate tagasiulatuv nõue, mis kuulub seetõttu rahuldamisele otsuses toodud ulatuses.
Kostja apellatsioonkaebus ja seisukoht hagejate apellatsioonkaebusele
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 14.03.2014.a apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, so osas, millega mõisteti kostjalt hagejatele välja elatise võlgnevus ja jäeti jooksva elatise nõude rahuldamisel kindlaks määramata otsuse täitmise kord, ning teha selles osas uus otsus, millega jäetakse hagi vaidlustatud ulatuses rahuldamata ja määratakse kindlaks otsuse täitmise kord. Menetluskulud jätta hagejate kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt nii menetlus- kui materiaalõigusnorme. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisega on kohus rikkunud TsMS §-s 439 sätestatud keeldu ületada otsuse nõude piire. Hagejad on 18.12.2013.a kohtuistungil tagasiulatuva elatise nõudest loobunud, seega pidi kohus vastava nõude jätma läbi vaatamata. Loobumine ei ole ka tagasivõetav. Eelnevast hoolimata on kohus mõistnud hagejatele välja tagasiulatuva elatise, milline tegevus on õigusvastane. Jättes arvestamata eeltoodud asjaolu, et hagejate tagasiulatuva elatise nõuet ei tohtinuks kohus loobumise tõttu üldse menetleda, on kohus rikkunud oluliselt TsMS § 436 järgset kohustust rajada otsus üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Väide laste ülalpidamiskohustuse rikkumisest kostja poolt on vastuolus hagis täheldatuga, et kostja maksab ühist pangalaenu, elektri, vee, kütte ja osaliselt ka laste reisikulude eest. Kostja on olnud sunnitud täitma tööülesandeid perioodiliselt Soome Vabariigis, kuid sellele vaatamata pidas ta perekonda üleval ning osales laste kasvatamises. Järelikult ajal, mil pooled moodustasid ühise leibkonna, on
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-34710 kostja ka hagejate kinnitusest lähtuvalt osalenud laste ülalpidamises. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-78-13 tunnustanud ülalpidamise andmist muul viisil kui rahaliste maksetena. Seevastu laste ema omapoolse ülalpidamiskohustuse täitmisena nimetab vaid laste treeningute eest tasumist (12 eurot). Seega on kohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta hagejate enda kinnituse kostjapoolse ülalpidamiskohustuse täitmise osas. Kuivõrd hagejatel vastupidist tõendavad tõendid puudusid, oli kohtu ainuvõimalikuks otsuseks, et menetlusosalise väide on tõendamata. Ilma igasuguse selgituseta on aga kohus pidanud tagasiulatuva elatise nõuet seaduslikuks ja põhjendatuks. Kohus on eksinud ka PKS § 100 lg-s 2 sätestatu vastu. Kuna hagejate kinnitusest tuleneb üheselt, et kostja osales tagasiulatuva elatise nõudele vastaval perioodil hagejate kasvatamises, tasudes kõiki majapidamiskulusid, siis ei saanud kostjal objektiivselt tekkida elatise võlgnevust, mille kohus on temalt tagasiulatuvalt välja mõistnud. Kostja on esitanud kohtule ka kuludokumente, millistelt nähtub, et kostja on järjepidevalt kandnud hoolt perekonnale toidukaupade ostmise eest. Kohus ei ole kostja tõendeid ülalpidamiskohustuse täitmises osalemise kohta hinnanud ega põhjendanud ka nende arvestamata jätmist. Hagejate jooksva elatisenõude suhtes on kostja esitanud maakohtule taotluse otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks, kohus ei ole taotluse osas seisukohta võtnud. Vastav taotlus oli ajendatud asjaolust, et kolmest alaealisest lapsest kaks elavad koos emaga ning üks elab koos kostjaga, mille on kohus ka tuvastanud. Seega on vanem, kes lapsega koos ei ole, kohustatud maksma elatist teise vanemaga kooselavale lapsele. Kostja hinnangul oli otsuse täitmisviisi kindlaksmääramisega võimalik reguleerida laste elatisenõudeid vanematevahelisel tasandil.
Hagejate apellatsioonkaebusele vaidles kostja vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Hagejate apellatsioonkaebus ja seisukoht kostja apellatsioonkaebusele
6.Maakohtu otsuse peale esitasid hagejad 14.03.2014.a apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osaliselt, so osas, millega kohus jättis kostjalt välja mõistmata elatise hagejate II ja III ülalpidamiseks alates hagi esitamisest so 23.07.2013.a kuni 07.02.2014.a ja hageja I ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni 01.10.2013.a, ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja elatis miinimummääras hagejate II ja III kasuks alates 23.07.2013.a kuni laste täisealiseks saamiseni ning hageja I kasuks välja elatusraha 366,45 eurot perioodi 23.07.2013–01.10.2013.a eest. Maakohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata (õigemini tähelepanuta) hageja I elatisenõude perioodi 23.07.2013–01.10.2013.a eest. Hageja I on kostja hooldada ja kasvatada alates 03.10.2013.a, kui hagejate ema kolis lõplikult välja kostjaga ühisvaras olevalt kinnistult (XXXXXXXX XX) üürikorterisse, mida hagejate seaduslik esindaja üüris alates 2013.a juunist. Hageja I nõue vastava perioodi eest tulnuks rahuldada, sest sel ajal oli hageja I oma ema ülalpidamisel. Seoses kostja vägivaldsusega elas hagejate ema koos kahe lapsega üürikorteris ajal, kui kostja viibis Eestis. Kui kostja oli Soomes tööl, elas ema koos kõikide lastega XXXXXXXX XX. Kostja käis kodus iga kahe nädala tagant ning viibis kodus neli päeva. Seega enamuse ajast kuus elas kostja perekonnast lahus. Viimase makse lisaks kommunaalmaksete tasumisele tegi kostja hagejate seaduslikule esindaja perekonna (sh laste) igapäevaste vajaduste rahuldamiseks 09.03.2013.a. Alates oktoobrist 2010.a hakkas kostja tasuma hagejate ema pangakontole elatist miinimummääras ühele lapsele. Ajavahemikul 09.03.2013– 10.01.2013.a ei maksnud kostja hagejate ülalpidamise eest midagi. Seega on väär kostja seisukoht, et ta on perekonna ülalpidamises osalenud, makstes kommunaalkulusid või ostes süüa. Ilmselge on, et lastele on vajalik lisaks elukohale ja söögile osta riideid ja hügieenitarbeid,
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-34710 tasuda huvialade eest, anda taskuraha, käia kultuuriüritustel, tasuda kooliga seotud väljaminekute eest jne. Kuna kohus tuvastas, et hagejate seaduslik esindaja on laste ülalpidamiskohustust täitnud ning kostja ülalpidamiskohustuse täitmine on tõendamata, pidi kohus rahuldama hagejate nõude ka perioodi 23.07.2013.a kuni vastavalt kas 01.10.2013.a (hageja I puhul) või 07.02.2014.a (hagejate II ja III puhul) eest.
Kostja apellatsioonkaebusele vaidlesid hagejad vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas tagasiulatuvalt kõikide hagejate elatise nõude perioodi 01.06.2013.a kuni 22.07.2013.a osas. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata KSNi ja RNi elatise nõudes perioodi 23.07.2013.a kuni 07.02.2014.a eest ning BNi elatise nõudes perioodi 23.07.2013.a kuni 01.10.2013.a eest. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata uueks arutamiseks tagasi maakohtule.
9.Seadus näeb tsiviilkohtumenetlusele ja kohtuotsusele ette nõuded, millele need peavad vastama, käesolev kohtuotsus ja selle tegemisele eelnenud kohtumenetlus nendele nõuetele ei vasta. Maakohtul tuleb teha otsuse tegemise eeldusena selgeks, mis nõuet või mis nõudeid kohus menetleb. Käesoleval juhul esitasid kolm hagejat elatise nõuded. Kohtul tuli selgeks teha, mis perioodi eest elatist nõutakse. Kohus ei saa menetleda lihtsalt elatisenõuet, vaid menetlusosaliste jaoks peab esinema selgus, mis perioodi osas elatisenõudeid menetletakse. See selgus on väga oluline mitmetel põhjustel. Näiteks peatab kohtumenetlus aegumise nende nõuete osas, mis on kohtusse esitatud. Tagasiulatuva elatise nõude esitamine on ajaliselt piiratud. Sama nõude erinevates menetlustes menetlemine või juba lahendatud nõude uuesti esitamine on välistatud. Seega tuleb kohtul luua nii enda kui ka menetlusosaliste jaoks menetluslik selgus selles, mis perioodi osas esitatud nõudeid kohus menetleb. Juhul, kui kohus mõnda menetlusse võetud nõuet täielikult ei rahulda, tuleb kohtul teha selles osas menetluslik otsustus, näiteks võib kohus jätta hagi mingis osas rahuldamata või jätta hagi mingis osas läbi vaatamata või menetluse lõpetada. Iga vastavasisulise menetlusliku otsustuse tegemiseks peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused. Igal juhul peab maakohus looma menetluses selguse, mis nõudeid ta täpselt menetleb ning kui kohus kõiki nõudeid täielikult ei rahulda, siis mis põhjusel vastavaid nõudeid või nõuete osasid ei rahuldata. Sellesisulise selguse loomine algab sellest, et tuleb välja selgitada, mis nõuded iga hageja esitas. Maakohtu otsus ja selle tegemisele eelnenud kohtumenetlus ei vasta seaduse nõuetele. Tsiviilasja materjalidest ja kohtu tegevust kajastavatest dokumentidest ei ole võimalik üheselt aru saada, mis nõudeid kohus täpselt menetles ja mis põhjusel kohus osasid nõudeid ei rahuldanud.
10.Juhul, kui menetlusosalised teevad kohtumenetluses avaldusi, millel võib olla õiguslik tähendus, näiteks loobuvad nõuetest osaliselt, tuleb kohtul võtta loobumise osas seisukoht ning teha selles osas asjakohased menetluslikud otsustused. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, kas maakohus käsitles hagejate esindaja poolt 18.12.2013.a kohtuistungil tehtud avaldust nõuetest osalise loobumisena või mitte. Vastavat küsimust käsitles maakohus üksnes kirjeldavas osas, kostja seisukohtade all, viidates, et kostja hinnangul tulnuks maakohus menetlus selles osas lõpetada. Ringkonnakohus märgib, et maakohus saab hagist loobumise vastu võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline hagist tõepoolest loobub, st siis, kui menetlusosaline teeb hagist loobumise või nõude vähendamise osas selge ja üheselt mõistetava tahteavalduse ning üksnes siis, kui kohus veendub, et hagist loobumine või nõude vähendamine
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-34710 vastab menetlusosalise tegelikule tahtele ning kui menetlusosaline sellest tõepoolest ka aru saab. Ringkonnakohus rõhutab, et ebaselge ning mitmetitõlgendatavalt protokollitud menetlusliku avalduse alusel, eriti olukorras, kus menetlusosalised järgmisel istungil oma tahet ei kinnita vaid väidavad, et nad mõtlesid midagi muud, ei saa menetlust lõpetada ega nõuet vähendada. Kuid kui maakohus hagi täielikult ei rahulda, peavad hiljemalt kohtuotsusest nähtuma kohtupoolsed põhjendused koos menetluslike käsutustega, millest saab üheselt järeldada, kas maakohus jättis hagi mingis konkreetses osas rahuldamata või mingis osas, konkreetsel põhjusel sisulise otsuse tegemata. Sellist selgust vaidlustatud maakohtu otsusest ega selle tegemisele eelnenud kohtumenetlust kajastavatest dokumentidest ei selgu.
11.Maakohtu menetluses esitasid hagejad kostja suhtes ka tagasiulatuva elatise nõude. Selles osas esitas kostja vastuväite, et ta täitis ülalpidamiskohustust. Kostja avaldustest võis järeldada, et ta tugines sellele, et ta täitis ülalpidamiskohustust vähemalt osaliselt. Kostja tugines oma vastuväidetes muuhulgas ka hagejate poolt esile toodud asjaoludele, mis puudutasid teatud kulutuste kandmist kostja poolt. Elatise nõude rahuldamine, sh ka tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine eeldab seda, et kohustatud isik ülalpidamiskohustust ei täida või ei täida seda nõuetekohaselt. Seega võib elatise nõue kuuluda rahuldamisele siis, kui kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust üldse või ei täida seda osaliselt. Viimasel juhul tuleb kohtul tuvastada, mis osas kohustatud isik ülalpidamiskohustust ei täida. Maakohus ei ole kohtuotsuse tegemisele eelnenud kohtumenetluses välja selgitanud seda, kas ja kui siis millises osas kostja ülalpidamiskohustust vaidlusalusel perioodil täitis, mis olid konkreetselt need kulutused, mida kostja kandis ning mille kandmist kostja ülalpidamiskohustuse (osalise) täitmisena käsitleda soovib ning kas vastavate kulutuste kandmist saab käsitleda elatise kohustuse täitmisena. Kui kostja tugineb oma väidete esitamisel tõenditele, ei saa kohus piirduda ühe lausega, et kostja poolt kulutuste kandmine ei ole tõendatud vaid kohtul tuleb anda tõenditele konkreetne hinnang. Hagilises kohtumenetluses, sh ka elatishagi menetlemisel tuleb kohtul lähtuda asja lahendamisel menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaoludest ning menetlusosaliste poolt kohtule esitatud tõenditest. Samas tuleb kohtul täita selgitamiskohustust, st kohtul tuleb veenduda, et menetlusosalised saavad aru, milliste eluliste asjaolude esitamisest tsiviilasja lahendus sõltub ning kes menetlusosalistest peab konkreetsed elulised asjaolud kohtu ette tooma ning tõendama. Kohtul tuleb luua ka menetluses piisav selgus, st kohtul tuleb hoolitseda selle eest, et oleks võimalik aru saada, millise nõude täpselt (sh mis summas, mis perioodi eest ja mis asjaoludel) hageja esitab ning mis on menetlusosaliste avalduste sisu ja tähendus. Maakohtupoolne selgitamiskohustuse täitmine ja ebaselguste kõrvaldamine peab nähtuma menetlust kajastavatest toimikumaterjalidest (kohtuistungi protokollid või kirjalikud kohtumäärused).
12.Maakohtu otsusest ega selle tegemisele eelnenud kohtumenetlust kajastavatest toimikumaterjalidest ei ole võimalik aru saada, miks ei rahuldanud maakohus hagejate nõuet, mis puudutas KSNi ja RNi puhul elatise nõuet perioodil 23.07.2013.a kuni 07.02.2014.a ning BNi puhul elatise nõuet perioodil 23.07.2013.a kuni 01.10.2013.a. Vastava perioodi osas ei ole maakohus teinud ühtegi määrust ning seda perioodi kohtuotsuse põhjendavas osas üleüldse ei käsitleta. Samas nähtub maakohtu otsuse kirjeldavast osast, et hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise perioodi eest alates 01.04.2013.a kuni 31.08.2013.a ning alates 01.09.2013.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Seega ei ole maakohus nõuet osaliselt lahendanud, kuid maakohtu otsusest ei nähtu ka, et maakohus oleks soovinud teha osaotsust.
13.BNi elatisenõude osas märkis maakohus pelgalt, et nõue tuleb jätta rahuldamata, sest menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et BN on kostja ülalpidamisel. Menetlusosalised olid
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-34710 aga üksmeelel üksnes selles, et BN on kostja ülalpidamisel alates 03.10.2013.a. Seega ei puudutanud see kogu perioodi, mille osas ülalpidamist nõuti.
14.Maakohtul tulnuks võtta seisukoht ka kostja poolt esitatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluse osas. Kostja leidis, et maakohus oleks pidanud määrama kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kuivõrd üks laps on kostja ülalpidamisel ja kaks last hageja ülalpidamisel, siis sellest tulenevalt peaks kostja maksma elatusraha üksnes ühe lapse eest. Selliselt soovis kostja sisuliselt tasaarvestada oma ülalpidamiskohustusest tuleneva nõude laste ema suhtes. Kostjast võib aru saada selliselt, et kostja lähtus sellest, et kuna üks laps (BN) on kostja ülalpidamisel ning laste ema peaks ka BNe pooles ulatuses ülal pidama, siis võiks kostja hinnangul vabaneda kostja laste ema juures elava ühe lapse ülalpidamisest põhjusel, et kostja laste emalt BNe ülalpidamiseks raha ei küsi. Selline kostja käsitlus ei vasta kehtivale õigusele. Kehtiva õiguse kohaselt on igal alaealisel lapsel eraldi ülalpidamisnõue oma kummagi vanema vastu. Nõude saab esitada selle vanema suhtes, kes ülalpidamiskohustust ei täida või ei täida seda nõuetekohaselt. Seega ei ole lapse isal ülalpidamisnõuet lapse ema suhtes. Tegemist on lapse nõudega oma vanema või vanemate suhtes. Juhul, kui üks vanem täidab ühe lapse suhtes ülalpidamiskohustust, ei vabane vanem ülejäänud laste ülalpidamiskohustusest. Üks puudust kannatav laps ei pea jääma vanemlikust ülalpidamisest ilma seetõttu, et vanem teise lapse suhtes ülalpidamiskohustust täidab. Eespool toodust tulenevalt tuleb maakohtul asja uue arutamise käigus täpsustada, mida täpselt pidas kostja silmas kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise all ning vastava taotluse osas seisukoht kujundada.
15.Eespool toodust tulenevalt tuleb saata tsiviilasi tühistatud osas uueks arutamiseks maakohtule. Maakohtul tuleb asja uue arutamise käigus viia läbi seaduses sätestatud nõuetele vastav kohtumenetlus, täita selgitamiskohustust, teha kohaseid jõupingutusi selleks, et kõrvaldada menetlustest ebaselgused ja mitmetimõistetavused. Kohtuotsuses tuleb maakohtul võtta seisukoht kõikide asjas tähendust omavate asjaolude osas, hinnata tõendeid ning lahendada kõik hagejate poolt esitatud nõuded.
16.Ringkonnakohus ei nõustu hagejate poolt apellatsioonkaebuses esitatud hagejate apellatsioonkaebuste hinna käsitlusega. Kolm hagejat esitasid maakohtusse kolm eraldi elatise nõuet. Kuigi nõuded esitati ühes menetlusdokumendis ja maakohus menetles nõudeid ühes menetluses, ning kuigi hagejatel on sama seaduslik ja sama tehinguline esindaja, tuleb hagejate elatise nõudeid käsitleda menetlusõiguslikult eraldi nõuetena. Kohtul tuleb iga hageja nõudeid käsitleda eraldi, iga hageja võib oma menetlusõigusi käsutada eraldi ning iga hageja nõude aluseks olevad asjaolud võivad olla erinevad (näiteks laste vajadused või kostja poolt erinevatele lastele antud ülalpidamine vms). Hagihinna ning apellatsioonkaebuse hinna määramise tähenduses liidetakse kõik sama hageja poolt ühes menetluses esitatud nõuded. Kuid juhul, kui ühes menetlusdokumendis esitavad erinevad hagejad eraldi nõuded, siis on tegemist hagejate paljususega ning iga hageja hagihind ning apellatsioonkaebuse hind tuleb määrata eraldi. Ühe hagina TsMS § 134 lg 1 tähenduses ei saa käsitleda erinevate hagejate poolt, igaühele eraldi, erinevatel alustel hagetavaid nõudeid, seda ka siis mitte, kui nõuded esitatakse samas menetluses, samas menetlusdokumendis ja sama esindaja vahendusel. Käesoleval juhul ei esitanud hagejad ühist nõuet TsMS § 134 lg 2 tähenduses.
17.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-13-34710
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Kaupo Paal
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.