Kohtulahend

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2(8)

firmasiseseid küsimusi suuliselt. Seda kinnitab asjaolu, et ei ole ühtegi kirjalikku lepingut ühe või teise teostatud tehingu kohta. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 000 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 95 lg 1 järgi peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. VÕS § 95 lg 2 sätestab, et kui võlgniku asemel täidab kohustuse kolmas isik, võib täitmise kviitungit nõuda nii võlgnik kui ka kolmas isik. Antud asjas väidab kostja, et on osaliselt võlgnetava summa ise sularahas hagejale tasunud ning osaliselt tasus tema eest võlgnevuse Eurogranuls OY. Kostja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks VÕS § 95 nõuetele vastavat hageja kirjalikku tõendit selle kohta, et tema või Eurogranuls OY oleksid hageja ees laenulepingulise kohustuse täitnud. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 398 lg 1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Kostja on omaks võtnud laenulepingu sõlmimise hagejaga ning hagejalt 15 000 euro suuruse laenu saamise. Samuti on kostja omaks võtnud selle, et hageja esitas talle laenulepingu ülesütlemise avalduse. Järelikult oli kostjal hageja ees kohustus täita oma laenulepingust tulenevad kohustused. Eeltoodust lähtuvalt tuli kostjal tõendada, et ta on laenu hagejale tagastanud. Kostja väited hageja seaduslikule esindajale 12.11.2010 sularahas 3750 euro tasumise kohta ei ole tõendatud. AN OY pangakonto väljavõttest nähtub, et 12.11.2010 on ettevõtte kontolt sularahas välja võetud 4000 eurot. Tegemist ei ole kostja enda pangakontoga, vaid juriidilise isiku pangakontoga. Kes on sularaha välja võtnud, esitatud tõendist ei nähtu. Samuti ei saa ainuüksi sularaha väljavõtmisest järeldada, millisel eesmärgil summat kasutatud on. Kostja väitis oma vande all antud ütlustes, et ta maksis 3750 eurot RK-ile isiklikult Soomes toimunud kohtumisel 12.11.2010. Dokumenti raha saamise kohta kostja ei küsinud. Hageja seaduslik esindaja RK tunnistas kostjaga kohtumise toimumist Soomes 12.11.2010, kuid eitas sellel kohtumisel kostja poolt sularaha tasumist laenuvõlgnevuse tasumiseks. Vaatamata kohtu selgitustele muid tõendeid kostja kohtule oma väidete kinnituseks ei esitanud. Ainuüksi menetlusosalise enda vande all antud ütlustega ei saa lugeda laenulepingust tulenevaid kohustusi täidetuteks. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja kandis kostjale 13.02.2009 üle 15 000 eurot selgitusega „laen“. 26.09.2009 kandis kostja hagejale 1000 eurot tagasi selgitusega „osamaks laenust, jaak maksu jargi 14 000 euro“. Seega tasus kostja varasema 1000 eurot ülekande teel, tuues selgituses üheselt välja, milline on tema laenukohustuse jääk hageja ees. Olukorras, kus kostja varasemalt pidas vajalikuks detailselt tõendada, milline osa tema kohustusest on täidetud ja milline mitte, ei pea kohus usutavaks, et oluliselt suurema summa kui 1000 euro tasumisel ei küsinud kostja hagejalt ühtegi dokumenti laenu summa tasumise kohta. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi põhjendust selle kohta,

3(8)

miks ta ei pidanud võimalikuks tasuda viimast väidetavalt võlgnetavat summat hagejale ülekande teel, mis oleks võlgnevuse tasumist tõendanud. Muid tõendeid (peale enda vande all antud ütluste) kostja kohtule 3750 euro tasumise kohta esitanud ei ole. Ka teised asjas kogutud tõendid ei tõenda laenuvõlgnevuse tasumist Eurogranuls OY poolt kostja eest. Kostja esitatud asutamislepingust nähtub, et AN OY ja Eurotrade Baltic OY asutasid tütarettevõtte, mille aktsiad kuulusid asutajatele võrdsetes osades. Ettevõtte juhatuse liikmeteks olid kostja, MZ ja RK, juhatuse esimeheks oli kostja. Soome äriregistri väljavõttest nähtub, et tütarettevõtte nimeks sai Eurogranuls OY. Juhatuse liikmeks oli kostja. Seega oli Eurogranuls OY näol tegemist ettevõttega, mis oli osaliselt hageja enda tütarettevõte. Kostja esialgse väidete kohaselt tegi Eurogranuls OY laenu katteks hagejale kaks ülekannet – 13.11.2009 ülekande summas 4687,50 eurot ja 22.12.2009 ülekande summas 5563 eurot (mõlemad ülekanded selgitusega „agent fee“). Hiljem kostja muutis oma seisukohti ja väitis, et kõik Eurogranuls OY poolt 14.07.2009 kuni 04.03.2010 hagejale tehtud ülekanded toimusid laenulepingulise võlgnevuse katteks. Ühtlasi väitis kostja, et sellisel viisil tehingute toimumist kinnitavad hageja seadusliku esindaja e-kirjad kostjale. Kostja väitis oma vande all antud ütlustes, et ülejäänud osa laenust (lisaks kostja poolt ülekandega ja sularahas tasutule) maksis Eurorgranuls OY ära „agent fee“ arvete alusel. Agenditasusid puudutav kokkulepe sõlmiti tema ja hageja seadusliku esindaja RK-i vahel 2009 suvel ning arved tuli esitada tasu saamiseks pärast kauba äralaadimist. Kostja väitis: „See summa, mis tuli minu omaks, läks 15 000 eurose laenu katteks“. Kokkulepe sõlmiti 2009 suvel. Hageja seaduslik esindaja eitas sellise kokkuleppe sõlmimist. Hageja seaduslik esindaja väitis, et „agent fee“-dena maksti hagejale tasusid, mis tulenesid õnnestunud kaupade ostu-müügi tehingute vahendamisest ning tasutavad protsendid lepiti kokku töö käigus. „Agent fee“- d maksti juhatuse liikme ütluste kohaselt õnnestunud tehingute eest. Mõlemad, nii kostja kui ka hageja seaduslik esindaja kinnitasid, et lisaks kostjale antud laenule sai hagejalt laenu Eurogranuls OY. VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Juhul, kui kostja väidete kohaselt sõlmiti tema, hageja ja Eurogranuls OY vahel kokkulepe selle kohta, et viimane tasub hagejale tagasi kostja võetud laenu „agent fee“-dena (saamata järelikult kaupade ostu-müügi tehingute vahendamise eest tegelikku agenditasu), oleks kostjal tulnud tõendada sellise lepingu sõlmimine poolte vahel. Ainuüksi „agent fee“ tasumiseks esitatud arvetest ning arvete tasumiseks tehtud ülekannetest ei saa järeldada sellise kolmepoolse lepingu olemasolu, mida väidab kostja. Kostja kirjeldatud skeemi puhul ei oleks hageja saanud mingit tulu ostu-müügi tehingute vahendamisest ning oleks sisuliselt enda vara arvelt pidanud tagasi maksma kostjale isiklikult antud laenu. Kostja poolt kohtule esitatud väiteid ei ole usutavad ka seetõttu, et kostja ei ole välja toonud kindlat arvestust selle kohta, millal ja milliseid makseid võib lugeda laenulepingulise võlgnevuse katteks tehtud makseteks. Kostja viidatud hageja seadusliku esindaja e-kirjades toodud arvutused ei ühti agenditasudena tegelikult makstud summadega. Kostja esitatud RKi e-kirjast temale 14.12.2009 nähtub, et hageja seaduslik esindaja on kinnitanud: „Sinult saime raha võla kustutamiseks järgmiselt: Sinult isiklikult 1000 eur“. Edasi on hageja seaduslik esindaja kirjutanud: „Eurogranuls-lt 7187 eur ja sellest on vaja arvata maha 21%, so summa tulev välja järgmine 5939,67 eur ja kokku on kustutatud 6939,67 summast 15 000 eur“. Antud kirjast ei ole

4(8)

võimalik järeldada, kas selle teises osas on silmas peetud Eurogranuls OY võlgnevust hagejale või kostja võlgnevust hagejale, mille peaks tasuma Eurogranuls OY. 08.05.2010 on hageja seaduslik esindaja saatnud kostjale teise e-kirja, milles ta on kirjutanud: „Ma natukene eksisin seal on vaja sellele summale, mis on allpool lisada 350 eur (847/2i – 21% 350 eur) ja kokku on sul kustutatud 6939 + 350 = 7289 ja jääb tasuda 7711 eur“. Kummastki e-kirjast ei nähtu, et hageja, kostja ja Eurogranuls OY oleksid sõlminud omavahel kokkuleppe selle kohta, et Eurogranuls OY peaks hagejale tagastama kostjale antud laenu „agent fee“dena. Vastavat järeldust ei saa teha ainuüksi seetõttu, et hageja seadusliku esindaja 14.12.2009 e-kirjas on võlgnevuse summaks märgitud 15 000 eurot. Kui tegemist oleks olnud väidetava kostja isikliku võlgnevusega, millest oli seisuga 08.05.2010 tasumata 7711 eurot, oleks kostja pidanud tõendama, millal või kuidas see summa pärast 08.05.2010 hagejale tasuti. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et Eurogranuls OY oleks hagejale pärast 08.05.2010 „agent fee“-dena ülekandeid teinud ning seega oleks kostja võlgnevus tema enda väidete järgi hageja ees pidanud olema vähemalt kirjas viidatud 7711 eurot. Hageja esitatud pangakonto väljavõttest perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2009 nähtub, et hageja tegi Eurogranuls OY-le mitmeid ülekandeid selgitusega „owner loan“ ehk „omaniku laen“. 03.08.2009 kanti sellise selgitusega üle 3000 krooni ehk 191,73 eurot. 17.04.2009, 27.07.2009 ja 06.08.2009 kanti sama selgitusega kokku üle 11 158,27 eurot (kohus märgib, et 3600 euro suuruse ülekande puhul on selgituses toodud, et 1250 eurot on kapitali jaoks ning 2350 eurot laenuna). Seega kandis hageja Eurogranuls OY-le 2009 omaniku laenuna kogumis üle 11 350 eurot. 18.02.2010 kandis hageja Eurogranuls OY sama selgitusega täiendavalt üle 6410 eurot. Kogumis nähtub esitatud tõenditest, et hageja andis oma tütarettevõttele laenu kokku summas 17 760 eurot. Lisaks tehti 13.04.2009 hageja poolt kostjale ettemaks ostetavale kaubale summas 9758 eurot. Kuigi pooled ei vaidle selle üle, kas või millises osas on Eurogranuls OY võlgu hagejale, võib viidatud tõendite alusel pidada usutavaks hageja seletusi, et hageja seadusliku esindaja e-kirjade teises osas peeti silmas Eurogranuls OY võlgnevust hageja ees, mitte kostja võlgnevust hageja ees. Eelviidatud hageja seadusliku esindaja e-kirjades toodud arvestused ei ühti Eurogranuls OY poolt hagejale tegelikult „agent fee“-dena tasutud summadega, millest võib järeldada, et vaatamata hageja seadusliku esindaja e-kirjadele ei olnud hageja, kostja ja Eurogranuls OY kokku leppinud selles, et kostja eest tasub laenu tagasi Eurogranuls OY. Eurogranuls OY konto väljavõttest nähtub, et nimetatud ettevõte on teinud hagejale 2009 novembris ja detsembris mitu ülekannet. Summeerides Eurogranuls OY poolt 2009 tehtud ülekandeid, tasus Eurogranuls OY hagejale 2009 jooksul 12 558,58 eurot. Sellest summast oli enne 14.12.2009 tasutud 6995,58 eurot. Kostja viidatud hageja 14.12.2009 e-kirjas on aga märgitud, et antud päevaks oli Eurogranuls OY-lt saadud 7187 eurot. 2010 jooksul tasuti selgitusega „agent fee“ Eurogranuls OY poolt hagejale kokku 5320 eurot. Kostja viidatud hageja seadusliku esindaja 08.05.2010 e-kirjast aga tuleneb, et varem Eurogranuls OY poolt tasutud summale lisandus 2010 ainult 350 eurot. Kuigi hageja seaduslik esindaja on oma e-kirjades teostanud erinevaid arvutusi selle kohta, kuidas ja milliseid summasid ta arvestab laenu katteks, ei saa e-kirjade võrdlemisel Eurogranuls OY poolt tegelikult tasutud „agent fee“ summadega järeldada, et agenditasudena makstud summadena kustutati laenu jääki. 2009 ja 2010 tasuti agenditasudena Eurogranuls OY poolt hagejale teistsugused summad.

5(8)

Ühtlasi kostja väide, mille kohaselt olevat osakapitali tagastamine Eurogranuls OY poolt samuti toimunud agenditasu maksmisena (millest tulenevalt kasutasid pooled agenditasu maksmist nö muude tehingute kattevarjuna), ei ole tõendatud. 19.03.2010 on Eurogranuls OY teinud hagejale ülekande summas 5000 eurot selgitusega „osakapitali tagastamine“. Hageja esitatud e-kirjadest 2009 novembris nähtub, et hageja seaduslik esindaja saatis kostjale 27.11.2009 e-kirja sisuga „viimaste laadimiste eest“. Kostja vastas sellele samal päeval: „Kirjuta, millise konkreetse kauba eest see on“. E-kirjadele lisatud raamatupidaja e-kirjast nähtub, et hageja seaduslik esindaja saatis kostjale edasi arve Eurogranuls OY-le. Seega võib antud e-kirjadest järeldada, et agenditasusid maksti tegelikult tehtud ostu-müügi tehingute alusel ning agenditasude maksmisel ei ole seost kostja poolt hagejale tasutava laenuga. Hinnates kogumis kõiki asjas kogutud tõendeid, järeldub, et kostja ei ole tõendanud laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist hagejale summas 14 000 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis hinnanud. Eelkõige puudutab see sularaha üleandmist hageja seaduslikule esindajale 12.11.2010 toimunud kohtumisel. Ebaõige on kohtu järeldus, et nimetatud asjaolu ei ole tõendatud. Kostja on AN OY omanik ning kostjal oli ja on ainuisikuline õigus raha kontolt väljavõtmiseks ja kasutamiseks. Seega puudub alus kahelda selles, et just nimelt kostja võttis sularaha välja. Samuti raha kontolt väljavõtmine ja kohtumine poolte vahel toimus samal päeval, mis tähendab, et kostja võttis raha kontolt eesmärgiga kustutada oma võlgnevus hageja ees lõplikult. Õige ei ole kohtu seisukoht, et kostja vande alla antud ütlustega ei saa lugeda laenulepingust tulenevaid kohustusi täidetuks. Juhul kui puuduvad dokumentaalsed tõendid ja ainukene võimalus on tõendada oma väiteid ütlustega, peab kohus neid arvestama ja hindama objektiivselt esitatud tõendeid. Käesoleva menetluse käigus ei ole kostja väited raha tagastamisel olnud vastuolulised. Kostja ei muutnud oma seisukohta kokkulepe kohta, mis puudutasid raha tagastamise viisi ja selle tähtaega. Hageja seaduslik esindaja eitas kokkulepet, et ta ei saanud raha viimast osa kohtumisel sularahas. Kostja oma väidete tõendamiseks esitas poolte vahel toimunud kirjavahetuse, mis tõendab, et kokkulepe raha tagastamise osas eksisteeris nii, nagu väitis seda kostja. Asjas ei ole mitte ühtegi tõendit selle kohta, et viidatud kirjavahetus puudutab teisi võlasuhteid. Hageja omapoolsete väidete tõendamiseks tõendeid esitanud ei ole. Kohtu järeldus selle kohta, et poolte kirjavahetus ja tagastuse arvestus ei ühti omavahel, ei saa tähendada seda, et kostja raha ei tagastanud. Kostja ei ole öelnud, et kõik tehingud ja ülekanded toimusid võla katteks. Kostja märkis, et kõik tehingud, mis teostati määratud perioodil, ja arvestused summade osas olid tehtud hageja juhatuse liikme RK-i poolt, kuna hageja ise otsustas, milliste teostatud tehingute arvel toimus rahasummade tagastamine kostja poolt. Kohus jättis siinjuures tähelepanuta kostja seletused ja võttis arvesse vaid hageja seadusliku esindaja seletused.

6(8)

Samuti on kohus ekslikult nõustunud hageja seisukohaga, et väidetava kolmepoolse lepingu olemasolu korral ei oleks hageja saanud tehingutest mingit tulu. Hageja, esitades arveid Eurogranuls OY-le, sai raha. Kostja kustutas tehingust saadavast tulust võlga. Hageja seadusliku esindaja RK-i ütlused vande all ei olnud usaldusväärsed, kuna esitas kohtule ütlused eesmärgiga esitada ebaõiget pilti toimunud kirjavahetusest ja selgitas olukorda selliselt, et kirjavahetus puudutab just nimelt võlasuhteid hageja ja firma Eurogranuls Oy vahel ning esitas panga väljavõtted, kust nähtub, et hageja kandis Eurogranuls OY-le raha selgitusega omanikulaen. Hageja seaduslik esindaja väitis, et sai tagasi umbes 15 000 eurot, kuid ühtegi tõendit selle kohta ei esitanud. Kohus oma otsuses on kõrvale kaldunud ka poolte võrdsuse printsiibist. Asjaolu, et maakohus ei arvestanud kostja esitatud argumente ja ei võtnud seisukohta kostja esitatud kõigi väidete kohta ega selgitanud, miks kostja välja toodud asjaolud ei oma asja lahendamisel tähendust ning võttis arvesse vaid hageja tõendid ja väited, viitab sellele, et kaevatav otsus on ühekülgne ja põhineb ainult vastustaja väidete arvestamisel. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud samad väited, mis ta esitas maakohtule ja maakohus on otsuses neid põhjalikult käsitlenud. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hageja poolt esiletoodud ja tõendatud asjaolud ei anna alust järeldada, et 12.11.2010 andis kostja hageja seaduslikule esindajale üle sularaha. Õige on see, AN OY kontolt on 12.11.2010 välja võetud 4 000 eurot, kuid ainuüksi sellest ei saa järeldada, et kostja tasus nimetatud summa hagejale laenu katteks. Vaidlust ei ole selles, kas kostja võis AN OY arvelt raha võtta, vaid selles, kas apellant andis selle oma isikliku laenu tagasimaksena üle hageja seaduslikule esindajale RK-le. Raha üleandmine RK-le on tõendamata. Maakohus on vande all ära kuulanud nii kostja kui ka hageja seadusliku esindaja RK-i ja nende ütlused raha üleandmise kohta on vastuolulised. Kolleegium ühineb maakohtu järeldusega, et ainuüksi kostja vande all antud seletus, kui seda ei tõenda muud tõendid, ei tõenda võla tasumist. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kostja väited laenu tasumise kohta on olnud vastuolulised ja kostja väiteid ei kinnita pooltevaheline e-kirjavahetus. Kostja väitis, et tema eest tagastas Eurogranuls OY 13.11.2009 4 687,50 eurot ja 22.12.2009 5 563 eurot ning ülejäänud summa

7(8)

maksti hageja seaduslikule esindajale 12.11.2010 sularahas. Esitatud hageja 14.12.2009 e-kirjas on juttu 6 939,67 eurost tasutud summana ja 08.05.2010 kirjas 7 289 eurost tasutud summana. Seega ekirjades toodu ei ühti kostja väidetega. Kolleegium märgib, et kostja väitis, et 5 563 eurot tasuti Eurogranuls OY poolt 22.12.2009, kuid sellise summa tasumist e-kirjades ei ole üldse arvestatud. Kui võtta arvesse kostja menetluse käigus esitatud seletusi, siis e-kirjades toodud arvutused ei ole kooskõlas kostja väidetega, mille kohaselt jäi tasumata ca 3 750 eurot, mis tasuti kostja poolt sularahas. Apellant ei ole tõendanud, et hageja ja tema ning äriühingu Eurogranuls OY vahel oli kokkulepe, mille kohaselt Eurogranuls OY maksab hagejale tagasi apellandi võla ja tasumisel märgitakse arvele seletuseks „agent fee“. Vaidlust ei ole, et hageja ja Eurogranuls OY vahel oli äritegevus ja osutatud teenuse eest Eurogranuls OY tasus hagejale, kusjuures ülekandele märgiti „agent fee“. Samuti on hageja ja Eurogranuls OY vahel olnud laenusuhted, mis nähtusid pangakonto väljavõttest, ja mida kinnitasid nii hageja seaduslik esindaja kui ka kostja. TsMS § 633 lg 5 sätestab, et apellatsioonkaebuse põhjendamiseks uute tõendite esitamisel tuleb apellandil kaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Apellant on esitanud koos apellatsioonkaebusega Eurogranuls OY pangakonto väljavõtte, millest nähtub väidetavalt Eurogranuls OY poolt hagejale võla osaline tasumine. Apellant ei ole kaebuses põhjendanud, miks ta ei ole esitanud tõendit varem. Hageja (vastustaja) vaidles tõendi esitamisele vastu. Kolleegium leiab, et esitatud tõend tuleb TsMS §652 lg 4 järgi jätta tähelepanuta ja tagastada apellandile, kuna apellant ei ole põhistanud apellatsioonkaebuses uue tõendi esitamise vajalikkust ega seda, miks ta ei esitanud tõendit maakohtu menetluses. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud apellandi (kostja) kanda. Maakohtu menetluses kantud kulud on maakohus õigesti seoses hagi rahuldamisega jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.