Kohtulahend

Hagi asjaolud VZ esitas 19.12.2011 Harju Maakohtusse hagi OO vastu alusetult saadud 19 110,19 euro tagastamiseks, kahju 1200 euro hüvitamiseks, korteriomandi 1⁄4 kaasomandiosa tunnustamiseks ja väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest. Alusetu rikastumise alusel nõutavad summad põhinevad tasutud laenumaksetel, korteri remondikuludest, köögimööbli soetamisest ja autokulust. VZ leidis, et poolte suhe oli käsitletav vabaabielusuhtena. Riigikohtu praktika kohaselt ei teki vabaabielukaasadel ühisvara ning puuduvad vastastikused rahalised kohustused, kui omavahelises lepingus pole kokku lepitud teisiti. Poolte vahel ei ole sõlmitud ühtegi kirjalikku seltsingulepingut või muud lepingut, mis reguleeriks vastastikuseid või ühiseid rahalisi kohustusi. VZ leidis, et seetõttu tuleb tekkinud õigussuhe lahendada alusetu rikastumise sätete alusel – kui üks isik teeb vabaabielusuhtes teise isiku varale kulutusi, ilma et selleks oleks seadusest või lepingust tulenev alus, käsitletakse teist isikut alusetult rikastununa. VZ kohustused piirdusid korteriomandi 1⁄4 ulatusega. Samuti puudus hagejal kohustus maksta

pangalaenu suuremas ulatuses kui 1⁄4 igast laenumaksest. Seetõttu tuleb käsitleda kõiki summasid, mis OO on saanud suuremas ulatuses kui 1⁄4 korteriga seotud kuludest, kostjapoolseks alusetuks rikastumiseks. Võttes arvesse aegumist ja VZ kaasomandiosa suurust, on VZ nõue järgmine: perioodil 31.01.2007 - 20.01.2011 kandis VZ OO pangakontole eluasemelaenu katteks 490 096 krooni ja 389,50 eurot, kokku 31 712,34 EUR. Sellest 11 095,06 eurot on aegunud, 255,65 eurot on OO hüvitanud, kandes selle summa tagasi VZ pangakontole. Seega on VZ nõue: 31 712,34 – 11 095,06 - 255,65 = 20 361,63 EUR x 3⁄4 = 15 271,22 eurot; korteriremondiga seotud kulud 36 544 + 1998,6 + 1772 + 242 (san.tehnika) = 40 556,60 krooni ehk 2592,04 eurot. Sellest 38 771,40 krooni on aegunud. Seega on VZ nõue 40 556,60 – 38 771,40 = 1785,20 krooni x 3⁄4 = 1338,90 krooni ehk 85,57 eurot; köögimööbli soetamine ja paigaldus 35 157 krooni ehk 2246,94 eurot x 3⁄4 = 1685,21 eurot; autole tehtud kulutused 181 (varuosad) + 2946 (kindlustus) + 2204,25 (remont) = 5331,25 krooni. Sellest 1109 on aegunud. Seega on VZ nõue 5331,25 - 1109 = 4222,25 krooni ehk 269,85 eurot. Hageja leidis, et OO on alusetult rikastunud 15 271,22 + 85,57 + 1685,21 + 269,85 = 17 311,85 euro võrra. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel oli kehtiv seltsinguleping, millest tulenevalt on VZ-il õigustamatu nõuda seltsingusse panustatud summasid. OO esitas vastuhagi, milles palus lõpetada poolte kaasomandi korteriomandi XXXXXXX, XXXXXX XX XX-XXX suhtes selliselt, et see hakkab kuuluma OO ainuomandisse ja mõista VZ-lt välja võlgnevus 805,80 eurot, mis on tekkinud seoses laenumaksete ja laenuga kaasnevate maksete mittetasumisest. OO leidis, et kuna VZ kohustus ostuhinna tasumisel on 21 250,62 eurot ja nimetatud kohustuse täitmine toimus laenu arvelt, siis VZ peab tasuma laenusummast mitte 25% (mis vastaks korteri kaasomandiosa suurusele), vaid 37% (21 250,62 eurot x 100% / 57 270,48 eurot = 37%) laenusummast ja selle teenindamisega seotud maksetest (kindlustusmaksed, intressid jms). Laenulepingu kohaselt on pooled solidaarvõlgnikud. Laenu põhisummale 57 520,48 eurot lisanduvad intressid ja kohustuslikud kindlustusmaksed, seega pangale tuleb kokkuvõttes tagastada märksa suurem summa. Müügilepingus fikseeritud VZ-ile kuuluva korteri kaasomandiosa ostuhind 21 250,62 eurot ei vasta tegelikult sellele summale, mis kulutatakse nimetatud korteri kaasomandiosa omandamisele, kuna sellele summale lisanduvad nii nimetatud „laenu teenindamisega seotud kulud“. Vastuhagi esitamise hetke seisuga täitis OO laenulepingust tulenevad kohustused üksinda. Alates 2011. a veebruarist ei ole VZ teinud ühtegi makset oma laenukohustuste täitmiseks. VZ võib lugeda alusetult rikastunuks, kuna temale kuulub omandiõiguse alusel korteri kaasomandiosa, mille omandamiseks on tema poolt perioodil laenulepingu sõlmimist kuni 20.01.2011 kulutatud ainult 6342,47 eurot. Lähtudes asjaolust, et alates 21.01.2011 kuni käesoleva hetkeni ei ole hageja laenukohustust täitnud, on tema võlgnevus OOu ees laenumaksete osas seisuga 12.07.2013 vähemalt 2411,93 eurot arvestus: 6518,72 eurot [ehk kogu laenumaksade summa alates 12.02.2011 kuni 12.07.2013] x 37% [VZ osa laenumaksetest]. Samuti ajavahemikus 21.01.2011 - 12.07.2013 on OO tasunud kindlustusmaksed seoses kaasomandisse kuuluva korteriga 116,52 eurot. Kuna VZ osa laenuga seotud kindlustusmaksetest on 37%, moodustab VZ võlgnevus OO eest 43,11 eurot. Seega võlgnevuse summa kokku on järgmine: 56 000 eurot (korteri turuväärtus) – 49 403,03 eurot (laenujääk) = 6596,97 eurot / 4 (1⁄4 on VZ kuuluva kaasomandiosa suurus) = 1649,24 eurot, millest lahutame 2455,04 eurot (2411,93+ 43,11 VZ võlgnevus laenumaksete osas ja võlgnevus kindlustusmaksete osas) = - 805,80 eurot, mis tähendab, et VZ on võlgnik OO ees. Lähtudes

ülaltoodust on ilmne, et OO ei saa ega pea tasuma VZ-ile rahalist hüvitist kaasomandi lõpetamisel omandi kaotamise eest, kuna laen, millega nimetatud korter oli ostetud ei ole tagasi makstud ja VZ võlgneb OO raha seoses laenumaksete ja kindlustusmaksete tasumisega. Juhul, kui OO peaks tasuma VZ-ile mingi rahasumma kaasomandi lõpetamisel omandi kaotamise eest, oleks tegemist olukorraga, mil VZ on alusetult rikastunud OO arvel.

Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus jättis 06.12.2013 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt. Kohus lõpetas VZ ja OO kaasomandi XXXXXXX XXXXXXX XX XX-XXX asuvale korteriomandile, andes VZ-ile kuuluva omandiosa üle OO-le ja mõistis OO-lt VZ kasuks välja hüvitise omandi kaotuse eest 16 380 eurot. Menetluskulud jättis kohus põhihagi osas hageja kanda ja vastuhagi osas poolte endi kanda. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et poolte kaasomandis oleva korteri kaasomandiosad ei ole võrdsed, kuna OO ja VZ panused ostu finantseerimisel olid ka erinevad. Tulenevalt sellest märgiti OO kaasomandiosa suuruseks kolm neljandikku ja VZ kaasomandiosa suuruseks üks neljandik mõttelist osa. Korteri ostuhind oli kokku 1 330 000 krooni ehk 85 002,49 eurot. Ostuhinnast 430 000 krooni oli tehingu ajaks broneeritud OO kontol. Nimetatud summa oli OO poolt saadud temale kuuluva korteriomandi XXXXXXXX XXX XX- XX müügist. Ostuhinna ülejäänud osa 900 000 krooni ehk 57 520,48 eurot tasuti laenu arvelt ja korterile seati hüpoteek Sampo Pank AS kasuks. Korteri müügilepingus ostuhinna tasumise punktis on toodud, et VZ omandisse üle läinud 1⁄4 suuruse mõttelise osa ostuhinnaks on 332 500 krooni ehk 21 250,62 eurot. Pangast võetud laenu summa oli 57 520,48 eurot. Laenusaajateks olid OO ja VZ, mõlemad olid kohustatud isikuteks panga ees. VZ leidis, et pooled soetasid ühise kodu rajamiseks korteri kaasomandisse, osadega 1⁄4 ja 3⁄4. Järelikult oli poolte tahe jagada vastavalt ka kulutused. Seetõttu pole mingit põhjust eeldada, et VZ panus oleks pidanud olema suurem kui 1⁄4 korterile tehtavatest kulutustest. Kohus leidis, et pooled olid kokku leppinud kokku kolida ja alustada ühist majandamist, teisisõnu luua leibkond. Pooled ei sõlminud abielu, seega ei kohaldu poolte varalistele suhetele perekonnaseaduses abielu reguleerivad sätted. Kohus leidis, et kooselusse panustamist ei saa hinnata ainult rahalises vääringus. Samaväärse panusena tuleb lugeda panustamist tööga, mis võis kostja osas seisneda kodu eest hoolitsemises, toidu hankimises (ka rahaline panus) ning söögi tegemises. Kohus leidis, et vabaabielu jooksul tekkivate õigussuhete reguleerimisele tuleb kohaldada VÕS

ja tegid panused kooseluga kaasnevate kulutuste ja vajaduste rahuldamiseks. Nii on mõlemad pooled teinud teineteisele ülekandeid, pidanud ühist majapidamist, soetanud vara vallasasjadena. Tulenevalt dispositiivsuse põhimõttest on seltsingulepingu pooltel vabadus valida kas seltsingulepingu kehtivuse ajal vara omandatakse seltsingule (ehk seltsinglaste ühisomandisse) või iga seltsinglase ainuomandisse või nende kaasomandisse. Kohus leidis, et antud juhul kohaldatakse poolte kaasomandisse korteri soetamisele asjaõigusseaduse kaasomandit puudutavat regulatsiooni. Vaidlust ei olnud, et VZ tasus OO kontole perioodil 31.01.2007 - 20.01.2011 kokku 31 712,34 eurot. OO on VZ kontole samal perioodil tasunud 4780,59 eurot pluss 389,50 eurot. OO kandis nimetatud summad kontole eesmärgiga tagada korteriga seotud remonttööde eest tasumise töid teostanud kolmandatele isikutele. Poolte kokkuleppel tegeles VZ korteri remondi korraldamisega, sh töövõtjate otsimisega, nende töö järelvalvega ja töö eest tasumisega OO rahavahenditest, mis jäid OO järgi pärast temale kuuluva korteriomandi müüki 2006.a detsembris. Eeltoodud asjaolud tõendasid kohtu hinnangul seda, et pooled pidasid kooselu ajal ühist majapidamist. Poolte kokkuleppel tegeles elukaaslaste rahaasjadega OO, mis nähtub ka vaidluse all mitteolevast asjaolust, et VZ tegi laenu teenindamiseks makseid OO kontole. Samuti on kostja tasunud kommunaalkulusid ühiselt kasutatava eluruumi eest ning kohus leidis, et seega on pooled teinud kulutusi ühise tegutsemise kokkuleppe raames, mis eeldab mõlema poole panuste tegemist ühise eesmärgi saavutamisele. Tuginedes VZ poolt esitatud konto väljatrükile, järeldas kohus, et VZ on täitnud enda kohustust, mis tuleneb korteriomandi ostust ja laenu teenindamisest, kuivõrd on OO-le tehtavate ülekannete selgituseks märgitud sõna „krediit“ ja VZ väidab, et tegi selle selgitusega makseid laenu teenindamiseks. Samas oli talle teada, et kostja arvelt peab pank kinni vaid konkreetse summa igakuiselt. Nii on hageja poolt laenumaksete tegemise ajal laenu kustutatud 6342,47 eurot. Hageja väide, et ta soovis kogu summas kustutada laenu, ei ole eluliselt usutav, arvestades seda, et talle kui lepinguosalisele oli teada igakuise laenumakse suurus. Kohus leidis, et kuigi VZ selgitusega „krediit“ tehtud makseid on kokku 28 105,62 eurot, ei tähenda see, et VZ-il oleks õigus nimetatud makseid suuremas osas tagasi saada, vaid nimetatud ülejääva summa tuleb lugeda samuti seltsingusse panustamiseks. Kohtu seisukohta kinnitab asjaolu, et kohe kui poolte kooselu lõppes, lõpetas VZ maksete tegemise. Eeltoodust tulenevalt VZ poolt alusetu rikastumise alusel nõutavad summad, mis põhinevad rohkem tasutud laenumaksetel, korteri remondikuludel, köögimööbli soetamisel ja autokulul, tuleb jätta rahuldamata seoses sellega, et tegemist oli panustamisega seltsingusse. Hageja väidetel OO on kohustatud hüvitama hageja korteriomandiosa omandiõiguse rikkumisega põhjustatud kahju. Kuna VZ juurdepääs korteriomandiosale on ära võetud õigusvastaselt, on tekkinud tal kahju, mis seisneb asenduspinna üürimises. Kohus leidis, et VZ kahjunõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd VZ on jätnud tõendamata, et on reaalselt ka kandnud kahjusid 1800 eurot. Ainuüksi üürilepingud ei tõenda kahju, vaid VZ oleks pidanud esitama ka maksekorraldused, millest nähtuks, et üüri on tasutud ja seega on talle reaalselt kahju tekkinud. Seejuures on OO esitanud vastuväite, mille kohaselt tema andmetel elab VZ oma vanemate juures.

Kohus OO seisukohaga seoses laenu tagasimaksmise, ülesjäänud kohustusega panga ees ja VZ väidetava võlgnevusega ei nõustunud ja leidis, et tõendamist on leidnud, et VZ on tasunud kuni 20.01.2011 OO kontole piisavalt rahalisi vahendeid, et katta ära enda senised kohustused panga ees. Tulevikus tehtavaid makseid saab hageja kostjalt nõuda, kui hageja on neid kustutanud kostja eest. Seni on hageja tasunud laenu 6342,47 eurot ja kostja ca 6800 eurot. Kuna hageja osa oli laenus 37% ja kostjal 67%, siis hageja ei ole asunud tasuma kostja eest laenu. Seega ei ole praeguseks kostjale üleläinud nõudeõigust hageja eest makstud laenusumma ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus rahuldamata OO rahalise nõude, lõpetas kaasomandi ja mõistis kaasomandi osa kaotanud VZ-ile välja õigustatud hüvitise kaotatud omandi eest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hüvitise määramisel tuleb arvestada, et kuivõrd kaasomandi lõpetamine riivab intensiivselt PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. 08.10.2012 oli teostatud vaidlusaluse korteri hinnang, hinnangu teostaja on Prisma Kinnisvarade OÜ. Nimetatud hinnangu kohaselt on Lasnamäel asuva eelnimetatud korteri turuväärtuseks 56 000 eurot. VZ leidis, et korteri hinnaks on 70 000 eurot tulenevalt kinnisvaraturu hetkeseisust ja analüüsist. Kuivõrd õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga, on kohus uurinud kinnisvaraportaalidest kinnisvarahindade muutuse vahet võrreldes 2012 ja 2013 aastaga ning tuvastanud, et Lasnamäel on korterite müügipakkumiste hind tõusnud 17% (mis on 9520 eurot summast 56 000 eurot) ja seega on käesoleval ajal vaidlusaluse korteri turuväärtuseks 65 520 eurot (56 000 + 9520 eurot). Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest, kusjuures see peab toimuma kõigi kaasomanike huve ja võimalikult suures ulatuses arvestades. OO ja tema perekond kasutab nimetatud korterit oma elukohana alates soetamise hetkest. OO tasub üksinda kõik korteri hoolduse ja haldamisega kaasnevad kulud. Vastavalt seadusele on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. OO palub korteriomandi kaasomandi lõpetamist selliselt, et korter jääks tema ainuomandisse. VZ vaidles kaasomandi lõpetamisele vastu. VZ soovis säilitada oma 1⁄4 osa kaasomandist, et saada selle eest üüritasu. Kohtu hinnangul ei ole VZ esitatud nõue jätta kaasomand jagamata, kuna VZ-l on eesmärk enda 1⁄4 osa välja üürida, reaalne. OO soovib säilitada enda kodu, kus on elanud selle soetamisest alates ja kus elab praegugi oma perekonnaga. Kohus märgib, et nimetatud korteriomandit ei ole võimalik ka reaalselt füüsiliselt jagada 1⁄4 ja 3⁄4 suurusteks osadeks, mistõttu ei saa ka eraldada 1⁄4 suurust osa väljaüürimiseks. Lisaks leidis kohus, et OO endise elukaaslase VZ poolt üüriliste paigutamine korterisse, kus OO uue perekonnaga elab, on ebamõistlikult OO ja tema perekonda koormav ja pereelu segav. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et korteriomand tuleb jätta OOle ning mõista OO-lt välja VZ-ile hüvitis 16 380 eurot - korteriomandi väärtus 65 520 eurot x kaasomandi osa suurus 1⁄4.

Kaasomandi lõpetamise kande tegemiseks on KRS § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kohus leidis, et VZ-il on kohustus teha tahteavaldus - anda nõusolek OO kandmiseks Harju Maakohtu Tallinna jaoskonna registriossa nr XXXXXXX kantud korteriomandi ainuomanikuna. VZ tahteavaldust asendab kohtuotsus. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi, menetluskulud jätta hageja kanda. Apellandi arvamusel peab kohus asja lahendamisel ja hüvitise määramisel lähtuma kutselise hindaja poolt koostatud hinnangust, mitte KV.ee leheküljel avaldatud Kinnisvarakool OÜ juhatuse liikme arvamusest Tallinnas Lasnamäel asuvate korterite müügipakkumiste hindade kohta. Hüvitis omandi kaotuse eest peaks olema kindlaks määratud konkreetse vara ehk vaidlusaluse korteriomandi omandi kaotuse eest, mille väärtus peaks olema tuvastatud eksperthinnangu alusel. Kui eeldada, et eelnimetatud portaali andmed on õiged, siis tuleb välja, et Lasnamäe korterite ruutmeetri hind oli 2012. aasta juulis 940 eurot/m2, seega vaidlusaluse korteriomandi hind oleks 61 288 eurot. Portaali andmetel oli korterite ruutmeetri hind oktoobris kõrgem kui juulis. Samas OO poolt kohtule esitatud eksperthinnangu kohaselt oli vaidlusaluse korteriomandi väärtus 2012. a oktoobri seisuga 56 000 eurot. Kohtuistungil ei olnud kohtu poolt nimetatud portaali andmeid esile toodud, OO sai kohtuotsuse aluseks olnud andmetega tutvuda alles siis, kui ta sai kohtuotsuse kätte, seega ei olnud tal võimalust kohtuistungil portaali andmete kohta oma arvamust avaldada. Seega ei vasta maakohtu viide kinnisvaraportaalidest kinnisvarahindadele uuringule tõendi lubatavuse printsiibile. Alates 2011. a jaanuarist, pärast ühise majandamise lõpetamist hoiab VZ ühiskohustuste täitmisest kõrvale ning OO oli sunnitud need täitma üksinda. Käesoleval hetkel ei esine asjaolusid, mis viitaksid sellele, et VZ täidaks edaspidi laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Maakohus märkis apellandile arusaamatult, et hageja on tasunud laenu 6342,47 eurot ja kostja ca 6800 eurot. Kokku on vastuhagi esitamise hetkeks tasutud laenust 20 035,95 eurot, seejuures alates 2011. a jaanuarist kuni vastuhagi esitamise hetkeni oli OO poolt tasutud laenumaksete ja sellega seotud kindlustusmaksete katteks nii enda kui ka VZ eest kokku 6635,24 eurot. OO-l puudub reaalne võimalus sundida VZ laenulepingu järgsete kohustuste täitmiseks. Peale selle kaasomanike ühise laenukohustuse jagamine vara jagamisel puudutab ainult nende endi omavahelisi varalisi suhteid ega saa muuta nende lepingulisi vahekordi laenuandjaga. See tähendab, et ühise laenukohustuse mittetäitmisel realiseerib pank OO’ule kuuluva korteriomandi sundenampakkumisel ja VZ huvid seejuures ei saa kahjustada. Juhul, kui maakohtu otsuse täitmiseks müüakse korteriomand, mis on OO ja tema kahe alaealise lapse alaline elukoht, sundenampakkumisel kohtuotsuses määratud hinnaga 65 520 eurot, tuleb sellest 49 403,03 eurot tagastada pangale ja 16 380 eurot tuleb omandi kaotuse hüvitisena tasuda VZ-le. Apellandile jääb võlgnevus 263,03 eurot, kuna ostuhinnast nimetatud summade tasumiseks ei jätku. Tuleb meeles pidada, et sundtäitmisega on seotud ka kohtutäituri kulud.

OO pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et korteriomandi soetamiseks oli võetud laen, mis on käesolevaks hetkeks suuremas osas tagastamata ning nimetatud asjaolu ei saa korteriomandi väärtuse määramisel tähelepanuta jätta. OO arvamusel on olukord, mil ta üksinda täidab nõuetekohaselt kaasomandis oleva varaga seotud laenukohustused, samas kaasomandi lõpetamisel peab tasuma VZ-ile hüvitise, mis on mitu korda rohkem, kui VZ panus korteriomandi soetamisel, ebaõiglane. Kaasomandi lõpetamisel tuleb arvestada kõigi kaasomanike huvidega, samuti lähtuda õiglusest. Arvestades ülaltoodut oleks OO arvamusel õiglane määrata VZ-ile omandi kaotuse eest hüvitis: 56 000 eurot (korteri turuväärtus) – 49 403,03 (laenujääk seisuga 12.07.2013) = 6596,97 eurot / 4 (1⁄4 on VZ-ile kuuluva kaasomandiosa suurus) = 1649,24 eurot. Vastuhagi nõude aluseks on asjaolu, et OO poolt on pangale laenumaksetest ja kohustuslikest kindlustusmaksetest tasutud kokku 6635,24 eurot. Pooled on laenulepingu kohaselt solidaarvõlgnikud panga ees, omavahelistes suhetes jagunevad nende kohustused järgmiselt: 37% VZ ja 63% OO. Kuivõrd OO on täitnud kohustused nii enda kui ka VZ eest, on ta esitanud tagasinõude VZ vastu seoses nimetatud kohustuse täitmisega. Tagasinõude summa on 37% pangale hageja poolt tasutud summadest ehk 2455,04 eurot. Võttes arvesse ülaltoodut, on põhjendatud nõuda VZ-ilt OO kasuks nimetatud summade vahet 805,80 eurot (2455,04 eurot 1649,24 eurot). Vastustaja seisukoht Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi põhjendused TsMS § 651 lg 1 järgi kolleegium kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatatud. VZ ei ole vaidlustanud otsust tema hagi rahuldamata jätmises ega osas, millega on poolte kaasomand XXXXXXX, XXXXXX XX XXXXX asuvale korteriomandile lõpetatud ning korteriomand on jäetud apellandi ainuomandisse. Apellant on vaidlustanud otsust vastustajale hüvitise väljanõudmise osas, leides, et väljamõistetud hüvitise puhul ei arvestanud kohus asjaoluga, et alates 2011.jaanuarist on pangalaenu maksnud üksnes tema ning et arvesse ei ole võetud laenujääki. Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised, nende esindajad ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele alljärgnevatel põhjendustel. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude osas: ● 26.12. 2006 kuni 03.01.2011 elasid pooled ühise perena. ● 08.01.2007 ostsid pooled korteriomandi kaasomandina. ● XXXXXXX, XXXXXX XX XX-XXX asuv korteriomand kuulub 1⁄4 osas VZ-le ja 3⁄4 osas OO-le; ● 08.01.2007 on poolte ja AS Sampo Pank vahel sõlmitud laenuleping nr EEL-08010700, mille kohaselt laenusumma 57520,48 eurot on antud pooltele korteriomandi ostmiseks, laenu tagastamise lõpptähtajaks on 12.01.2037. Seega poolte näol on tegemist solidaarvõlgnikega. ● Danske Bank AS-i Eesti filiaali õiendi kohaselt on laenulepingu täitmiseks perioodil 12.02.2011 kuni 12.05.2014 makstud põhiosamaksena 4 516,20 eurot ja intressina 3 364,31

eurot. Kindlustusmakset on eelnevalt nimetatud perioodil tasutud 160, 86 eurot, seega on kokku tasutud 8041.37 eurot. ● Apellatsioonimenetluses jõudsid pooled kokkuleppele, et korteriomandi väärtuseks on 72 000 eurot. Vaidlus puudub selles osas, et perioodil 12.02.2011 kuni 12.05.2014 ei ole VZ pangalaenu ega kindlustusmakseid maksnud. AÕS § 76 lg 1 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi osas, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kuivõrd kaasomand lõpetati sel teel, et korteriomand jäeti apellandile, siis oli vastustaja õigustatud nõudma omandi kaotamise eest õiglast hüvitist. Apellandi väide on õige, et maakohtul tulnuks korteriväärtuse suurust arutada menetlusosalistega ning otsus ei tohi tulla pooltele üllatusena. Kolleegium andis pooltele apellatsioonimenetluses võimaluse esitada tõendid korteriomandi väärtuse kohta. Korteriomandi turuväärtuse suuruse osas 72 000 eurot jõudsid pooled apellatsioonimenetluses kokkuleppele, millest tulenevalt puudub vajadus hinnata poolte esitatud tõendeid korteriomandi väärtuse kohta. Maakohus tuvastas, et poolte vahel olid seltsingulepingust tulenevad suhted, milline õigussuhe on lõppenud. Korteriomand on ostetud kaasomandisse, seega poolte omandiõigus korteriomandile on määratletud. Panga ees on pooled solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 1 mõttes, seega mõlemad pooled on vastutavad laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel oli seltsinguleping korteriomandi otsmise ajal ja laenu võtmisel ning et pooltel oli ühine majapidamine. Seega tegutsesid pooled laenukohustuse võtmisel seltsinguna. VÕS § 595 kohaselt eeldatakse, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuste eest vastutavad seltsinglased solidaarselt. Käesoleval juhul soovib OO seltsinglaste sisesuhtest tulenevalt määrata ära kohustuste jaotus pangalaenu osas, arvestades pooltele kuuluvat kaasomandi osa. Apellandi väidetel tuleb õiglase hüvitise väljamõistmisel arvesse võtta, et korteriomandi ostmiseks on kooselu ajal võetud laenu ning laenujäägiks on 48 655,44. eurot. Kolleegium leiab, et VÕS § 600 lg-st 1 tulenevalt on võimalik seltsinglaste sisesuhtest tulenevalt arvesse võtta kaasomandi lõpetamisel pangajääki ning jätta laenukohustus ühe seltsinglase kanda. Kolleegium on seisukohal, et AÕS § 77 lg 2 kohaselt tuleb kaasomandi lõpetamisel vastustajale hüvitamisele kuuluva õiglase hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta korteriomandi turuväärtust 72 000 eurot, millest tuleb maha arvata pangajääk 48 655,44 eurot, saadud summa 23344,56 eurot tuleb jagada 4 (VZ-ile kuulub 1⁄4 kaasomandist), saame 5836,14 eurot. VÕS § 602 lg 2 kohaselt kui seltsinguvarast ei piisa seltsingu kohustuste täitmiseks, vastutavad seltsinglased puudu oleva summa eest vastavalt nende osale kahjumi katmises. Seejuures seltsinglasele läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud seltsinglase vastu, millise nõude ongi OO esitanud. Kolleegium nõustub apellandiga selles, et õiglase hüvitise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta, et apellant maksis perioodil 12.02.2011 kuni 12.05.2014 pangalaenu ja

kindlustusmakseid kokku 8041.37 eurot, millest vastustaja osa oli 1⁄4 , s. o 2010.34 eurot. Selle summa võrra tuleb hüvitise suurust vähendada. Seega kuulub vastustaja kasuks väljamõistmisele apellandilt 3825,80 (5836,14- 2010, 34) eurot. Eeltoodu põhjendustel tuleb otsust hüvitise suuruse osas osaliselt tühistada. Ülejäänud osas tuleb otsus jätta muutmata. Menetluskulu jaotus Kuivõrd apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1 järgi). Maakohtu otsus menetluskulu jaotuse osas tuleb jätta muutmata, arvestades asjaolu, et hagi jäeti rahuldamata ning vastuhagi kuulub osalisele rahuldamisele.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.