Kohtulahend

1(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-2478 Asjaolud

2(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-2478 tekivad üürnike võlgnevustest korteriühistutele. Lähtudes asjaolust, et OÜ Perlos on avaldaja alaealiste laste vara valdusfirma, on soov üle anda OÜ-le Perlos kinnisasjad (kinnistusregistriosad nr xxxxxxxxxxxxxxxxx), kuna OÜ-l Perlos on korterite ja ridaelamuboksi haldamine ja majandamine ühiselt kasumlikum kui eraldi. Avaldaja eesmärgiks on laste varalt, mida nad ei vaja enda otstarbeks, neile tulevikuks rohkem tulu teenida. Avaldaja soovib anda ridaelamuboksi xxxxxxxxxxxxx äriühingule, et edasised investeeringud sinna teha äriühingu kaudu ja kanda ka kulud äriühingu kaudu. Ridaelamuboks ei ole üüriturul eriti atraktiivne ning kui üürnikku leida ei õnnestu, tuleb see vara müüa, kuna ei ole alaealiste laste huvides seda jätkuvalt hoida ja remontida ning kanda ainult kulusid. Äriühingu kaudu Trummi tn 30R müük on laste vara valitsemise seisukohalt soodsam ning müügist saadud tuluga saab teha kapitaalremonti või hooldusremonti teistes korterites ja suurendada olemasolevat kinnisvara- või finantsinvesteeringute portfelli, mis üksnes suurendab alaealiste laste vara väärtust. Avaldaja hinnangul ei ole mõistlik maksta äriühingust dividende jooksvate kulude katmiseks ja remondiks, kuna see vähendab liigselt laste vara väärtust. Dividende on mõistlik maksta siis, kui lapsed soovivad saada rahalisi vahendeid omale näiteks eraldi elukoha sisseseadmiseks või soovivad investeerida oma haridusse, nt õpinguteks välismaal. Alles siis on põhjendatud realiseerida finants- ja/või kinnisvarainvesteeringud, maksta ära riigile tulumaks ja seejärel maksta dividendid lastele välja. Aga kuni sinnamaani ei ole mingit põhjust osanikele kuuluva kinnisvara jooksvateks majandamiskuludeks kasutada dividendimakseid. Avaldaja soov on, et kogu korteriomandite üürimisest saadud tulu jääks osaühingule edasi investeerimiseks, mis on just laste seisukohalt majanduslikult kasulik ning annab võimaluse kasutada kõiki seaduslikke võimalusi, et suurendada laste pärandiks saadud vara ja sellest saadavat kasumit. Korteriomandite ja ridaelamuboksi üürimine, hooldamine, säilitamine ja haldamine on kasumlikum teostada osaühingu kaudu. Vara üleandmine osaühingule on mõistlik, kuivõrd seda vara hallatakse ja kasutatakse vaid ärilisel eesmärgil. Kummagi lapse osalus OÜ-s Perlos suureneks 222 euro võrra ning OÜ Perlos osakapital suureneks 444 euro võrra, uus osakapitali suurus oleks 3000 eurot. Puudutatud isik I saab enda omandisse OÜ Perlos osa nimiväärtusega 1500 eurot, andes üle mitterahalise sissemaksena vara, mille võõrandamiseks annab kohus nõusoleku, ja puudutatud isik II saab enda omandisse OÜ Perlos osa nimiväärtusega 1500 eurot, andes üle mitterahalise sissemaksena vara, mille võõrandamiseks annab kohus nõusoleku. Kumbki osanik tasub ülekursiga, mille arvelt saab tulevikus teha osanikele väljamakseid. Kinnisasjade üleandmine osaühingule mitterahalise sissemaksena ei vähenda alaealiste laste vara väärtust, vaid vastupidi, annab parema ja soodsama võimaluse nende haldamiseks ning seeläbi ka tulu teenimiseks. Selline üleandmine on kooskõlas puudutatud isikute huvidega, mistõttu kohtu poolt selleks nõusoleku andmine on põhjendatud. Negatiivse otsuse korral jääb lastel olulisel määral saamata lisatulu. Avaldaja soov on avalduses märgitud laste vara majandada kõige tulutoovamal viisil. Kasutuseta seisva ridaelamuboksi remontimine äriühingu tuludest ja vastavate kulude kandmine äriühingu poolt on majanduslikult mõistlikum kui äriühingust dividendide väljavõtmine ja sellega kasutuseta seisva vara remontimine. Kasutuseta ridaelamuboksi müük äriühingu kaudu on majanduslikult soodsam kui vara müük alaealiste laste varana. Nimetatud vara müügist saadud vahenditest kõigi teiste üürikorterite haldamine ja majandamine on majanduslikult soodsam äriühingu kaudu. Nimetatud vara müügist saadud vahenditest saab soetada täiendavaid üürikortereid, mis on soodsam kui rahaliste vahendite hoiustamine,

3(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-2478 arvestades väga madalaid tähtajaliste hoiuste määrasid. Avaldaja soovi laste vara majandada kõige tulutoovamal viisil ei tohiks kohus ignoreerida, mistõttu peaks kohus põhjendama avaldaja taotlust iga kinnisasja kohta eraldi. Perekonnaseaduse (PKS) järgi, alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamisel lähtutakse eestkoste regulatsioonist. PKS § 183 lg 1 kohaselt on eestkostja kohustus eestkostetava vara valitseda, säilitada ning võimaluse korral suurendada. Seega tuleks ka vanemal võimaldada oma alaealiste laste vara suurendada. Kinnisasjade osaühingule üleandmisega muutub omanikuks osaühing ning kaob kohtulik kontroll eraldi iga järgneva korteri müügitehingu üle. Avaldaja kinnitas, et ta ei soovi korteriomandeid (üürikortereid) võõrandada ning on põhjendanud Trummi tn 30R võimaliku müügi vajadust. Vara, mille avaldaja soovib üle anda lastele kuuluvale äriühingule, on äritegevuseks mõeldud vara ning lapsed ei vaja seda vara isiklikuks otstarbeks ka tulevikus, mistõttu ei kahjusta vara üleandmine laste huve. Kohus peab asja otsustamisel olema veendunud, et tehing on laste huvides. Kuid kohtul on ka kohustus hinnata tehingu majanduslikku otstarbekust. Vara säilitamine laste omandis kuni laste täiskasvanuks saamiseni ei kaalu üles vara suurendamise võimaluste äravõtmist. Avaldaja leidis, et kohus saab avalduses taotletud nõusolekud anda, kehtestades sellised lisatingimused, mis tagavad üürikorterite säilimise osaühingus kuni laste täiskasvanuks saamiseni. Kohus saab anda nõusoleku tingimusel, et OÜ-l Perlos keelatakse kõigi üürikorterite võõrandamine enne mõlema tütre täiskasvanuks saamist või näiteks tingimusel, et OÜ Perlos peab iga üürikorteri müügiks saama kohtu nõusoleku. Kohtul on võimalik teha OÜ-le Perlos teisigi ettekirjutusi, juhindudes PKS § 193 sätetest. Näiteks saab kohus kohustada avaldajat esitama kohtule kord aastas aruande üürikorterite olemasolu kohta. Sellega saab kohus kontrollida kohtu poolt määratud tingimuste täitmist. Avaldaja on nõus selliste lisatingimustega ning kohustub neid täitma nii nagu kohus määrab.

4(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-2478 on praegu välja jäänud. Hiiumaal on kaasomandis kinnistu, seetõttu on see siit avaldusest välja jäänud. Praegune avaldus puudutab ridaelamuboksi ja nelja Mustamäe korterit. Avaldaja soovib suurendada osakapitali nii, et kummalegi tütrele jääb osa nimiväärtusega 1500 eurot ja ülejäänud oleks ülekurss mõlemal võrdselt 191 828 eurot. Mitterahalise sissemakse üleandmine on notariaalne leping. Avaldaja on nõus ka täiendavate tingimustega, mis tuleneb taotluse punktist 2.2.26. Avaldaja kuulub juhatusse alates pärandi saamisest. OÜ Perlos tegeleb aktsiate investeerimisega, teine ettevõte tegeleb kinnisvaraga. Avaldaja soov on laste vara kõige targemal viisil majandada ja avaldaja näeb, et see parem viis oleks läbi osaühingu. Avaldaja vastas kohtule, et pärandaja kaks last said seadusejärgsete pärijatena võrdlemisi suure pärandvara, sinna hulka kuulusid kinnisvara ja ettevõtted. Avaldaja on vara hallanud ja majandanud ning kinnisvara tahab pidevalt kas investeeringuid või remonte, korteritesse on avaldaja leidnud üürnikke. Kolm korterit on olnud 8 aasta jooksul antud üürile. Trummi tänaval on ridaelamuboks, mis seisab täiesti tühjana, see valmis 90-ndatel aastatel. Avaldajal oli plaan Trummi tänava ridaelamuboks müüa ja ta sai ka selleks loa 2007.a, kuid ei jõudnud seda müüa, kuna enne müümist oli vaja remonti teha. 2007–2008.a algas majanduslangus, hinnad langesid ja avaldaja arvas, et ei ole mõtet seda müüa. Avaldaja endine töökaaslane kasutas ja hoidis korterit korras. Avaldaja tahab kohtult nõusolekut, et need neli korterit ja Trummi ridaelamuboks kanda äriühingule OÜ Perlos, mis kuulub lastele. OÜ-l on kasum ja seda ei ole kasutatud. Pangakontodel olevad summad, mis pärandati lastele, investeeris avaldaja OÜ-le Perlos. See maja, kus pere praegu elab, on ka laste oma. Auto realiseeris avaldaja politseist loa saades. Trummi tänaval ei ole üürnikke ja seal peaks tegema nüüd soojustamise, milleks avaldajal endal vahendeid ei ole, aga OÜ-l Perlos oleks see võimalus. Korterid on hüpoteekidena kätte jäänud. Avaldaja peab mõistlikuks laste pärand võimalikku kasumit teenima panna. Deposiidid ja muud hoiused toovad väga vähe raha sisse. Avaldaja on kaks korterit omadest vahenditest korda teinud. Hetkel on olukord rendi- ja kinnisvaraturul tõusu teel. Avaldajal oli pärandajaga 9 aastat kooselu. Vilivere suvila realiseeris avaldaja pereringis. Avaldaja vanematelt on päritud Hiiumaal maatükk ja avaldaja veedab lastega oma suved seal. Hiiumaa maatükid seisavad nii nagu nad on jäänud. Nendega tehinguid teha ei saa, kuna nad on kaasomandis ja looduskaitse all ning seal on ka mingi kinnisvara peal. Kaasomanik elab Saksamaal ja temaga ei ole ühendust õnnestunud saada. Puudutatud isik I vastas kohtule, et õpib xxxxxxxxxxja elab Nõmmel oma majas. Emaga saab hästi läbi, riidu ei ole läinud. Vahel on pahandusi, kui puudutatud isik I teeb pahandust. Koolis läheb hästi. Lapsel on kõik olemas ja ta käib reedel peale kooli klaasiringis, ujumistrennis käib ka. Laps käis terve perega Filipiinidel.

Puudutatud isikutele määratud esindaja avaldust ei toetanud.

Avaldusest nähtuvalt kuulub lastele pärandvarana mh kümme kinnistut, millest viie kinnistu laste nimel üleandmiseks mitterahalise sissemaksena OÜ Perlos osakapitali, tasumaks kummagi lapse täiendava osaluse nimiväärtusega 222 eurot, palutakse kohtult nõusolekut. Nimetatud kinnistud on: kinnistusregistriosad nr xxxxxxxxxxxx (ekspertarvamusekohase turuväärtusega 160 000 eurot), nr xxxxxxxxxxxxx (turuväärtusega 39 400 eurot), nr xxxxxxxxxx (turuväärtusega 45 700 eurot), nr xxxxxxxxxx (turuväärtusega 38 800 eurot), nr xxxxxxxxxx (turuväärtusega 46200 eurot), kokku 330 700 eurot. Avaldaja ei ole veenvalt põhjendanud, kuidas ja miks on laste huvides ca 330 000 euro väärtuses kinnisvara mitterahalise sissemaksena üleandmine laste täiendava osaluse, kokku

5(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-2478 444 eurot, tasumiseks ning miks ei ole laste huvide kaitse võimalik mõnel muul viisil, mis ei tooks lastele kaasa neile kuuluvate kinnisvarade omandiõiguse lõpetamist. Avaldaja on avalduse p-des 2.2.3–2.2.6 ning 2.2.14 ja 2.2.15 selgitanud xxxxxxxxx asuva ridaelamuboksiga seonduvat, väites, et äriühingu kaudu on xxxxxxxxxx müük laste vara seisukohalt soodsam. Kuna avaldaja ei ole viidanud ühelegi oma väidet kinnitavale maksundusalasele õigusnormile, ei saa laste esindaja olla veendunud selle väite tõesuses. Avaldaja pidanuks oma väidet kinnitama viidetega õigusnormidele. Tulumaksuseaduse § 15 lg 5 p 1 kohaselt, tulumaksuga ei maksustata kinnisasja võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana. Seega, kui avaldaja ei oleks kiirustanud enne xxxxxxxxxx ridaelamuboksi võõrandamist laste elukoha vahetusega, oleks olnud kindel tulumaksuvabastus kogu müügisummalt. Esindajal ei olnud võimalik anda arvamust avaldaja selgituste kohta perekonna sissetulekute arvelt korterite remonti (avalduse p-d 2.2.7, 2.2.8, 2.2.9) tehtud kulutuste osas, kuna puudub ülevaade aastate 2006–2013 üürituludest. Samas kinnitavad avalduse asjaolud üürilepingute ja üüritulude olemasolu. Esindaja hinnangul on ebaõiglane lastelt võtta tulevikuvõimalus kasutada oma elukohana mõnda nende surnud isa poolt soetatud kinnisvara. Avalduse p-des 2.2.16 ja 2.2.17 toodud põhjendused, mille kohaselt selleks, et lastel oleks tulevikus võimalus omaette elukohale, tuleks täna neile kuuluvad kinnistud võõrandada, on avalduse asjaolusid ja põhjendusi analüüsides ka ebamõistlik. Lastel peab olema võimalus tulevikus ise otsustada, kuhu elama asuda või mida surnud isa soetatud varaga teha ning avalduse väide, et tulevikus lapsed ei vaja isiklikuks otstarbeks seda vara, mida soovitakse äriühingule üle anda, on subjektiivne ja oletuslik. PKS § 131 lg 1, §-s 187 ja § 188 lg 1 p-des 1–3, 5 ja 7–11 sätestatud kohtuliku kontrolli eesmärgiks on eelkõige ja ainult laste huvide ja heaolu kaitse ning selle kaudu ka nende tuleviku kindlustamine; vastuolus nii PKS sätete kui ka laste huvidega on kinnisasjade osaühingule üleandmine eesmärgil vältida korterite müügitehingute ja nende tingimuste kontrolli (avalduse p 2.2.24). Mis puutub avaldaja ettepanekusse käesoleva menetluse käigus reguleerida OÜ Perlos tegevust, garanteerimaks laste õiguste ja huvide kaitse (avalduse p 2.2.27), siis laste esindaja arvates PKS § 193 ja hagita menetluse sätted seda ei võimalda, kuna reguleerivad üksnes kohtu järelevalvet eestkostja, mitte osaühingu juhatuse tegevuse üle. Kohtul puudub õigus määrata osaühingu juhatuse koosseisu kuuluvaid isikud, see on üksnes osanike otsustada. Laste esindaja palus ülalviidatud asjaoludel jätta avaldus rahuldamata. Vaatamata eeltoodule arvas esindaja, et põhjendatud on xxxxxxxxx ridaelamuboksi võõrandamise vajadus, samuti tuleks kaaluda võimalust anda OÜ-le Perlos lastele kuuluvate kinnisasjade haldamine ja majandamine mõnel muul, laste omandiõigust mittemuutval võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud alusel, võimaldamaks täita laste varalt tulu saamise ning vara suurendamise.

Maakohus jättis 25.02.2014.a määrusega avalduse rahuldamata.

Kohus asus seisukohale, et pärast lastele kuuluvate kinnisasjade üleandmist mitterahalise sissemaksena OÜ-le Perlos kaoks PKS § 131 lg-st 1 ja §-st 187 tulenev avaldaja kohustus taotleda edaspidi kinnisasjadega tehtavate tehingute tegemiseks kohtult nõusolekut, mistõttu

6(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-2478 kaoks ka laste vara valitsemise üle järelevalve. Korteriomandite äriühingule mitterahalise sissemaksena üleandmisel saavad korteriomandid OÜ Perlos omandiks, kellel on asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt täielik õiguslik võim asja, antud juhul osakapitali suurendamiseks mitterahalise sissemaksena üle antud korteriomandite üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lg 2 kohaselt, omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja veenvalt põhjendanud, et ca 330 000 euro väärtuses kinnisvara mitterahalise sissemaksena üleandmine laste täiendava osaluse, kokku 444 eurot, eest tasumiseks, oleks laste huvides. Arvestades sellega, et kinnisasjade üleandmise korral võib äriühing omanikuna teha laste vara suhtes kõiki ärilisi otsuseid, milleks võib olla ka kinnisasjade võõrandamine ning võõrandamisest saadud tulu, arvestamata laste huvisid, ainult äriühingu huvides kasutamine, ning et äritegevuses ei olegi kunagi võimalik maandada kõiki riske 100%-liselt, ei saa kohtu hinnangul pidada kinnisasjade üleandmist mitterahalise sissemaksena OÜ-le Perlos laste huvidega kooskõlas olevaks. Samuti ei ole OÜ Perlos kui äriühing kaitstud võimaliku majanduslanguse ning äriliste otsuste tagajärgede eest. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud ka nõusoleku andmine OÜ Perlos osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmiseks ning lastele osaühingus täiendavate osaluste omandamiseks. Kohus nõustus lastele määratud esindaja arvamusega selles, et PKS § 193 ja hagita menetluse sätted ei võimalda reguleerida OÜ Perlos tegevust, garanteerimaks laste õiguste ja huvide kaitse, kuna reguleerivad üksnes kohtu järelevalvet eestkostja, mitte osaühingu juhatuse tegevuse üle. Kohtul puudub õigus määrata osaühingu juhatuse koosseisu kuuluvaid isikud, sest äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt on see üksnes osaühingu osanike või nõukogu otsustada, samuti ei ole kohtul õigust sekkuda mingilgi viisil äriühingu majandustegevusse ja ärilistesse otsustesse. Osaühingu juhatus on aruandekohustuslik osanike ees, kelleks OÜ Perlos puhul on nii juhatuse liikmena kui alaealiste osanike seadusliku esindajana avaldaja. Kuivõrd äriühingu juhtimisega kaasnevad alati ka teatud riskid, ei ole lastele kuuluva kinnisvara koondamine äriühingusse põhjendatud, kuna ettevõte tegutseb läbi juhtorgani, mille üle puudub igasugune järelevalve. Puudutatud isikutel on avalduse kohaselt ka nõudeõigus OÜ-le Perlos antud laenude osas kokku 179 180,45 euro ulatuses, mistõttu võib järeldada, et suur osa laste varast oleks seotud ühe äriühinguga ja vara säilimine sõltuvuses äriühingu edukusest. Kohus leidis, et antud juhul pole õige lähtuda maksimaalsest kasumlikkusest, vaid arvestada tuleb ka äriühingu juhtimisega kaasnevate riskidega. Võib küll kahelda, kui õige on takistada avaldajal lastele kuuluvat vara kasu teenimise eesmärgil kasutada, kuid laste vara täielikult järelevalve alt välja laskmine ei vasta kohtu hinnangul kindlasti laste huvidele. Lähtudes eeltoodud põhimõttest ei pidanud kohus vajalikuks põhjendada oma seisukohta iga avaldaja poolt nimetatud kinnisasja kohta eraldi ning hinnata tehingu majanduslikku otstarbekust. Avaldaja ei ole ka põhistanud, kuidas on kinnistu Trummi 30R müük äriühingu kaudu laste vara valitsemise seisukohalt soodsam. Kohus selgitas, et laste varaga tehingute tegemise piirangud on seadusega üheselt ette nähtud kõigile vanematele. Sellise regulatsiooni eesmärk on garanteerida, et lastele kuuluv vara on alles ka laste täisealiseks saamisel. Kohus ei kahelnud selles, et avaldaja kui laste ema põhimõtteks on olnud ja on ka tulevikus seada esikohale laste huvid, kuid arvestades, et vara võõrandamisel äriühingule edasist vara majandamist ei kontrollita, ei saa kohtu hinnangul olla garantiid, et laste täisealiseks saamise hetkeks on äriühingul alles sama palju vara, kui praegu äriühingule soovitakse võõrandada, seega puudub avaldaja poolt välja pakutud vara käsutamise viisil garantii, et laste täisealiseks saamise hetkeks oleks lastel nende isalt pärandvarana saadud vara alles.

7(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-2478

Kuivõrd antud juhul ei ole tegemist perekonnaga, kus lastele kuuluva vara võõrandamisest saadavate rahaliste vahenditega oleks vaja katta laste igapäevaseid kulutusi, avaldaja poolt välja pakutud viisil vara käsutamise tulemuslikkust ei ole võimalik hinnata, vara käsutamine avaldaja poolt välja pakutud viisil võib põhjustada huvide konflikti ja lastele kuuluvat vara on võimalik kasutada muul viisil, mis ei ole küll maksimaalselt tulutoov, kuid tagab selle säilimise ning annab lastele täiskasvanuks saades võimaluse iseseisvalt otsustada oma vara kasutamise ja käsutamisega seonduvate küsimuste üle, ei ole taotletud viisil tehingute tegemiseks loa andmine põhjendatud.

8(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-2478 maakohtule ka ärakuulamisel. OÜ Perlos saab müügist saadud vahendid suunata olemasoleva investeerimisportfelli suurendamiseks või omandada täiendavalt vähemalt kaks korterit uutes kortermajades, mille üüritulu oleks ühe korteri osas keskmiselt 450–500 eurot kuus. Samas kui näiteks AS-i Swedbank (kus on alaealiste laste pangakontod) 5-aastase tähtajalise hoiuse intress summalt 60 000 eurot on 552 eurot aastas. Avaldaja hinnangul, Trummi tn 30R müük alaealiste laste nimel ja saadud raha hoiustamine olematu intressiga ei ole majanduslikult otstarbekas, mistõttu ongi müük äriühingu kaudu soodsam. Kohus on leidnud, et võib küll kahelda selles, kas on õige takistada avaldajal lastele kuuluvat vara kasu teenimise eesmärgil kasutada, kuid on jõudnud siiski järeldusele, et laste vara järelevalve alt väljalaskmine ei vasta kindlasti laste huvidele. Kohus ei pea mitte hoidma laste vara järelevalve all, vaid hindama, kas soovitud tehing on kooskõlas laste huvidega ning ei too kaasa lastele majanduslikult halba tagajärge. Kohtu arvamus, et ainuüksi fakt, et vara läheb välja kohtu järelevalve alt, toob kaasa tagajärje, et see ei vasta laste huvidele, ei ole põhjendatud. Avaldaja ei nõustunud kohtuga, et laste huvides on sundida avaldajat ülal pidama vara (xxxxxxxxxxxx ridaelamuboksi), millel ei ole tulusid ning mille kulude kandmine käib talle praeguseks üle jõu ning mis vajab investeeringuid, milleks tal vahendid puuduvad. Kohus ega ka kohalik omavalitsus ei luba avaldajal tehinguid teha, kuid nad ka ei eralda vahendeid vara parendamiseks ega säilitamiseks. Avaldajale jäi arusaamatuks, miks ta peab säilitama üürikortereid ilma nende parendamise võimaluseta veel 10 aastat ning kaotama seeläbi võimaluse teenida suuremat üüritulu; miks ta peab loobuma laste vara suurendamisest iga-aastaselt ligikaudu 1800 euro võrra, mida annab võimalus, kui äritegevust teostada äriühingu kaudu; miks ta peab loobuma võimalusest teenida poole suuremat üüritulu (eeldusel, et ka kaks viimast üürikorterit on remonditud). Lastele määratud esindaja seisukoht, et ebaõiglane on võtta lastelt tulevikus võimalus kasutada oma elukohana mõnda nende surnud isa poolt soetatud kinnisvara, on põhjendamatu. Laste surnud isa soetas need kinnisasjad ärilisel eesmärgil. Lapsed ei vaja elukohaks kumbki kahte korterit korraga, mistõttu ainuüksi seetõttu 8–10 aastat edasi vara mitte kasumlikult majandada, et lapsed võiksid soovi korral valida, kas ja millist 1- või 2-toalist amortiseerunud korterit nad sooviksid kasutada oma elukohana tulevikus, ei tundu eriti mõistlik. Kui lastele määratud esindaja oleks kohtunud esindatavatega ning hinnanud nende elutingimusi ja neile kuuluvat vara kogumit, siis tulnuks ta õigele järeldusele, et juba praegu alaealistele kuuluv vara võimaldab neil teha kõiki tulevikus elu- või õppimiskohta puudutavaid valikuid ning neile ei ole vaja säilitada üürikortereid, mida nad siiski suure tõenäosusega ei soovi kasutada elukohana. Avalduses soovitud tehingute tegemisega laste vara üksnes suureneb ning nende huvid ei saa seeläbi kahjustatud. Laste huve kahjustab kohtu keeld tehingute tegemiseks, kuna see paneb avaldaja olukorda, kus ta peab vara säilitama olukorras, kus tal ei ole selleks vajalikke vahendeid ning seda pikkadeks aastateks. Lastele määratud esindaja soovitab anda laste vara haldamine ja majandamine OÜ-le Perlos üle mõnel muul, laste omandiõigust mitte muutval VÕS-is sätestatud alusel. Avaldaja leidis, et haldusteenuse osutamise kaudu lastele ei ole võimalik saavutada üüritulu suurenemist. OÜ Perlos ei saaks haldusteenuse osutamise lepingu alusel teha ka varadele parendusi ilma, et tal ei tekiks sellest endal maksurisk, kuna maksuhalduril võib tekkida küsimus, kas tegemist on OÜ Perlos ettevõtluseks vajaliku kuluga. Kui VÕS-is sätestatud alusel on võimalik saavutada samad tagajärjed, mis omandi võõrandamisel nagu arvab riigi poolt määratud esindaja, siis

9(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-2478 sellise tehingu eesmärk on kohtu käest tehingute tegemiseks nõusoleku küsimisest kõrvale hiilida, mis ei ole aga seaduse mõte ning mis ei ole avaldaja eesmärk. Kohus leidis, et äriühing omanikuna võib teha kõiki ärilisi otsuseid, arvestamata laste huve, vaid ainult äriühingu huve. Avaldajale jäi arusaamatuks, millised on need äriühingu enda huvid, mida kohus silmas peab. Äriühingu ülesandeks on tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil korraliku ettevõtja hoolsusega ning kasvatada osanike vara. Osanikeks on antud juhul ju lapsed. Kohus leidis, et kuna äritegevuses ei ole kunagi võimalik maandada kõiki riske 100%, ei ole äritegevus laste huvides. Ka igal hommikul kodunt väljudes ei saa me 100% kindlad olla, et me õhtul koju tagasi jõuame. Lapsed on juba praegu äritegevuses, ainult et sunnitult füüsiliste isikutena, kes ei saa seetõttu kasutada kõiki eeliseid, mis on äriühingu kaudu äritegevusel (nt kõigi kulude mahaarvamine tuludest). Nad ei saa tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjatena (sest nad ei ole täisealised). Kuivõrd kohus ei ole hinnanud laste varakogumit tervikuna ja kavandatavast tehingust tulenevat riski varakogumisse tervikuna või kavandatava tehingu üksikute osade riski varakogumisse tervikuna, on kohus tulnud väärale järeldusele, et kavandatav tehing ei ole laste huvides. Kohus on leidnud, et kuna lastel on laenulepingutest tulenevaid nõudeid OÜ Perlos vastu summas 179 180,45 eurot, siis võib järeldada, et suur osa laste varast on seotud ühe äriühinguga ja vara säilimine on sõltuvuses äriühingu edukusest. Avaldajale jäi arusaamatuks, kuidas on kohus sellisele järeldusele tulnud lastele kuuluvate nõuete kaudu. Avaldaja arvates on tema kohustuseks juhtida äriühingut selliselt, et laste laenud on võimalik neile tagasi maksta. Olemasoleva äritegevuse tulem seda praegusel juhul ei võimalda, mistõttu täiendavate varade ja seeläbi tekkiva rahavoo suunamine äriühingusse loob kindlasti tulevikus ka võimaluse need laenud tagastada. Kohus leidis, et puudub garantii, et laste täisealiseks saamiseks on isalt saadud pärandvara alles. Avaldaja on juba avalduses märkinud, et 2005.a, kui pärandaja suri, tuli tal üle võtta OÜ Perlos juhtimine. Laste finantsinvesteeringute portfelli väärtus oli tollal 457 701 eurot, seisuga 31.12.2012.a oli see 779 873 eurot. Seega kinnisvaraportfelli väärtuse võrra, mille võõrandamist avaldaja käesolevaga taotleb (330 000 eurot), on laste pärandvara juba suurenenud. Samuti on avaldaja viimased 8 aastat lastele kuuluvaid üürikortereid mõistlikult majandanud, on teinud sinna perekonna arvelt investeeringuid, on kandnud kõik üürilistele poolt tekitatud kahjud. Kuna avaldaja saab kohtust aru selliselt, et kõige suurem risk tehingule nõusoleku andmiseks on avaldaja halvad ärilised otsused või muud halvad kavatsused, siis on avaldaja nõus alluma kohtu järelevalvele ka pärast võõrandamist. Avaldaja on kinnitanud, et ta ei soovi üürikortereid müüa ja seda ka siis mitte, kui need on osaühingu omandis. Riigikohtu kohtupraktika analüüs tehingu tegemiseks nõusoleku andmise kohtumenetluse kohta näitab, et paljudel juhtudel antakse nõusolek teatud tingimustega. Nii on kohtud kohustanud avaldajat paigutama vara võõrandamisest saadud tulu teatud viisil ning esitama kohtule vastav arux. Seega saab kohus kehtestada avaldajale täiendavaid tingimusi tehingu tegemiseks nõusoleku andmisel nii nagu eestkostjale, millest üheks tingimuseks saab olla ka iga-aastase aruande esitamine vara valitsemise kohta. Kohtul on PKS § 136 lg 2 alusel õigus nõuda vanematelt laste vara nimekirja ja vara valitsemise aruxt, kui lapse vara on ohustatud. Kohtu arvates puudub tal võimalus reguleerida OÜ Perlos tegevust, mis aga ei tähenda, et kohus ei saaks kohustada avaldajat kui laste seaduslikku esindajat esitama kohtule nt iga-aastaselt OÜ-le Perlos võõrandatud üürikorterite kohta koostatud vara valitsemise aruxt või seada muid tingimusi. Kohus ei kohustagi äriühingu juhtorganit millekski. Avaldaja enda kohus on tagada

10(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-2478 juurdepääs OÜ Perlos dokumentidele ja raamatupidamisandmete, et selline arux avaldajana ja lapsevanemana koostada ja kohtule esitada.

11(12)

Tsiviilasi nr: 2-14-2478 müügihinda. Maksude ajatamine võib tunduda küll atraktiivne, kuid see ei õigusta sellest seaduse nõudest möödaminekut, mille kohaselt on alaealiste laste kinnistute võõrandamine allutatud kohtulikule kontrollile.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.