Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-13-45030
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Donald Kiidjärv
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
18. juuni 2014, Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi Liudmila Kondratieva vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3619 eurot 57 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006), lepingulised esindajad Artur Maljukov (e-post [email protected]) ja Pirjo Toomsoo ([email protected]) Kostja: Liudmila Kondratieva 46709263714, elukoht teadmata)
Menetlus
(isikukood
Kirjalik menetlus
hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast (tl 47) nähtub, et meeldetuletuskiri maksab 200 krooni ehk 12 eurot 78 senti ja meeldetuletuskiri käendajale, tagatise omanikule või solidaarvõlgnikule maksab 100 krooni ehk 6 eurot 39 senti. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tarbijakrediidilepingust nr 0800355/27kt (tlk 9) ja ka käenduslepingust (tlk 56) nähtub, et lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi S, mis võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et krediidilepingute üldtingimusi S tuleb pidada tüüptingimusteks. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud laenusaajale ja kostjale võla sissenõudmisega seotud kirju 11 korral (kokku 21 kirja, tlk 22-42). Hageja ei ole selgitanud, mida meeldetuletuskirjade tasu endas sisaldab ja miks on meeldetuletuskirja hind lähtuvalt saajast erinev. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud meeldetuletuskirjade (mis saadetakse laenusaajale) maksumus 200 krooni ehk 12 eurot 78 senti on ebamõistlikult suur, arvestades kulu võimalikele töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on üldtingimuste p 7.5. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus osas, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike meeldetuletuskirjadega seotud kulutuste hüvitamist hageja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade maksumus 6 eurot 39 senti, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 134 eurot 19 senti (21 × 6 eurot 39 senti) võla sissenõudmisega seotud meeletuletuskirjade eest. Hageja kandis seoses inkassomenetlusega kulusid summas 42 eurot 27 senti, seega on hageja sissenõudmisega seotud kuludeks kokku 176 eurot 46 senti.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.