BIGBANK AS-i hagi Liudmila Kondratieva vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3619 eurot 57 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006), lepingulised esindajad Artur Maljukov (e-post [email protected]) ja Pirjo Toomsoo ([email protected]) Kostja: Liudmila Kondratieva 46709263714, elukoht teadmata)
Menetlus
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Liudmila Kondratievalt BIGBANK AS-iga (endine ärinimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS) 03.07.2008 sõlmitud käenduslepingu alusel tagastamata krediidisumma 2065 eurot 11 senti, intress 1139 eurot 87 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 142 eurot 28 senti, lepingu sõlmimise tasu 25 eurot 56 senti ja 176 eurot 46 senti võla sissenõudmisega seotud kulud, kokku 3549 eurot 28 senti (kolm tuhat viissada nelikümmend üheksa eurot ja kakskümmend kaheksa senti) BIGBANK AS-i kasuks
3.Jätta välja mõistmata Liudmila Kondratievalt võla sissenõudmisega seotud kulud summas 70 eurot 29 senti BIGBANK AS-i kasuks.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jaotada menetluskulud järgmiselt: BIGBANK AS-i menetluskuludest jätta 98% Liudmila Kondratieva ja 2% BIGBANK AS-i enda kanda; jätta Liudmila Kondratieva menetluskulud tema enda kanda.
6.Välja mõista Liudmila Kondratievalt menetluskuluna riigilõiv 269 eurot 50 senti (kakssada kuuskümmend üheksa eurot ja viiskümmend senti) BIGBANK AS-i kasuks.
7.Jätta TsMS § 175 lg 2 alusel välja mõistmata Liudmila Kondratievalt õigusabikulu 100 eurot BIGBANK AS-i kasuks.
8.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Otsuse kättetoimetamine
12.Toimetada otsus kätte pooltele.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
13.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
14.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses krediidisaajale krediidi väljastamisel oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga käenduslepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses (03.07.2008 kehtinud redaktsioon). Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 246 eurot 75 senti. Hagist nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt krediidisaajale ja kostjale saadetud meeldetuletuskirjade (204 eurot 48 senti) ja inkassomenetluse (42 eurot 27 senti) kulu, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt hageja hinnakirjale. Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tühine. Tarbijakrediidilepingu nr 0800355/27kt üldtingimuste p 7.5 (vers 3.7, tlk 49; lepingu sõlmimisel kehtinud tüüptingimuste p 6.6, vers 3.1, tlk 54) kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb
hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast (tl 47) nähtub, et meeldetuletuskiri maksab 200 krooni ehk 12 eurot 78 senti ja meeldetuletuskiri käendajale, tagatise omanikule või solidaarvõlgnikule maksab 100 krooni ehk 6 eurot 39 senti. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tarbijakrediidilepingust nr 0800355/27kt (tlk 9) ja ka käenduslepingust (tlk 56) nähtub, et lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi S, mis võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et krediidilepingute üldtingimusi S tuleb pidada tüüptingimusteks. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud laenusaajale ja kostjale võla sissenõudmisega seotud kirju 11 korral (kokku 21 kirja, tlk 22-42). Hageja ei ole selgitanud, mida meeldetuletuskirjade tasu endas sisaldab ja miks on meeldetuletuskirja hind lähtuvalt saajast erinev. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud meeldetuletuskirjade (mis saadetakse laenusaajale) maksumus 200 krooni ehk 12 eurot 78 senti on ebamõistlikult suur, arvestades kulu võimalikele töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on üldtingimuste p 7.5. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus osas, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike meeldetuletuskirjadega seotud kulutuste hüvitamist hageja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade maksumus 6 eurot 39 senti, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 134 eurot 19 senti (21 × 6 eurot 39 senti) võla sissenõudmisega seotud meeletuletuskirjade eest. Hageja kandis seoses inkassomenetlusega kulusid summas 42 eurot 27 senti, seega on hageja sissenõudmisega seotud kuludeks kokku 176 eurot 46 senti.
15.Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja kanda 98% ulatuses ja hageja kanda 2% ulatuses. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
16.Hagilt hinnaga 3619 eurot 57 senti tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tasuda 275 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 275 eurot. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja 98% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 269 eurot 50 senti.
17.Kohus märgib, et hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel TsMS § 150 lg 4 sätestatud korras taotleda riigilõivu tagastamist enam tasutud osas. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.