1.Jätta Harju Maakohtu 17.12.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta GH kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.GH esitas 08.10.2013 Harju Maakohtusse hagi MHilt elatise saamiseks seaduses sätestatud miinimumsummas.
2.Hagiavalduse kohaselt asus hageja koos isaga elama 05.02.2013, koos emaga elas alates 24.09.2013 ja ajavahemikul 30.09 - 07.10.2013 viibis hageja XXXXXXXXX XXXXXXXX XXXXXXXXXX. Hageja elab koos isaga alates 07.10.2013. Hageja nõuab kostjalt elatist hagiavalduse esitamisest ja ajavahemiku 05.02 - 23.09.2013 eest. Seisuga 08.10.2013 on elatise võlg 1343,13 eurot. Hageja igakuised kulud on 392 eurot. Hageja seaduslikul esindajal kinnisvara puudub, tema töötasu suuruseks on 2100 eurot brutos, kostjal märkimisväärset vara ei ole, töötasuks on teadaolevalt 448 eurot brutotöötasuna. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja töötab XXXXX XXXXXXXXXXXX kolmveerand kohaga, kuna tema tervislik seisund ei luba rohkem töötada. Hageja viibib ka kostja juures 12-15 päeva kuus, ülejäänud aja elab isa juures. Lapse kulutused kostja juures viibides katab kostja. Kostja sissetulek on tunduvalt väiksem kui lapse isal, lisaks on kostjal veel kaks 9 aastast ülalpeetavat. Pere saab sotsiaalabist toidupakke ja riideabi. Esimese astme kohtu otsus
4.17.12.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistis MHlt GH kasuks välja igakuise elatise 40 eurot alates 08.10.2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
5.MH ja EHa tütar G sündis XX.XX.XXXX. Asjas puudus vaidlus, et laps elab koos isaga. Vaidlus oli elatise suuruse üle. Kostja leidis, et elatis ei saa olla suurem kui 15 eurot. Hageja kulude suurusele kostja vastu ei vaielnud. Kostja konto väljavõttest nähtus, et veebruaris ja märtsis 2013 koosnes kostja sissetulek mh pensionist 134,10 eurot kuus, aprillis oli pensioni suuruseks 140,81 eurot. Eesti Töötukassa poolt maksti töötukassahüvitist veebruaris 67,62 eurot, märtsis 135,24 eurot, aprillis 19,32 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti poolt maksti peretoetust veebruaris 153,44 eurot. Edaspidi laekus kostja kontole töötasu XXXXX XXXXXXXXXXXXt, pension ja peretoetus. Ajavahemikul 01.02. - 23.10.2013 laekus kostja kontole kokku 4388,87 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 487,65 eurot.
6.Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kostjale vara ei kuulu, äriregistri kohaselt osad ja aktsiad puuduvad, autoregistrist sõidukite omandiõiguse kohta teave puudub. Seega puudub kostjal vara, mille võimalikust müügist saadud summadest elatist tasuda. Elatise määramisel tuleb arvestada ka PKS § 102 lg 2 teist lauset, et kui vanem on
olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. 2004 sündinud E ja EJ elavad koos kostjaga. Kohus leidis, et kostja kõik ülalpeetavad lapsed peaksid saama elatist võrdselt.
7.PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatis saav laps.
8.Sotsiaalkindlustusameti otsuse järgi on kostja töövõime kaotuse protsent 40 %, põhjuseks liiklusõnnetuses saadud vigastus. Kostja ja XXXXXX XXXXXXXXXXX vahel sõlmitud töölepingu kohaselt asus 30.08.2013 kostja seal tööle osalise tööajaga. Kostja väidete kohaselt ei võimaldanud tema tervislik seisund täistööajaga töötada. Kostja väidetel kulub suurem osa sissetulekust eluasemele. Üürimakse 1-toalise korteri eest ja kommunaalkulud on igakuiselt umbes 250-260 eurot. Majandusliku olukorra tõttu saab ta kord nädalas Mustamäe Linnaosa valitsuselt toidupakke. Mustamäe Linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna teatise järgi on kostja perekond abivajajana Mustamäe LOV sotsiaalhoolekande osakonnas arvel.
9.Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hageja viibib vahel ka kostja juures ja on siis tema ülalpidamisel. Harju Maakohtu 18.06.2013 määrusega on kinnitatud EHi ja MHi vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt suhtleb hageja kostjaga alates 2013 juulikuust ühe pika nädalavahetuse reedest-pühapäevani ja ühe lühikese nädalavahetuse ja sellele eelneva või järgneva tööpäeva. Lisaks on hageja kostjaga 1 tööpäeva õhtu nädalas. Kokku lepiti ka jõulude, aastavahetuse ja teistel tähtpäevadel suhtlemise kord.
10.Kohus leidis, arvestades hageja vajadusi ja kostja võimalusi, et kostjalt tuleb hageja kasuks hagiavalduse esitamisest, s.o alates 08.10.2013 välja mõista elatis 40 eurot igakuiselt. Nimetatud summa väljamõistmisel arvestas kohus hageja vajadusi, kostja osalist töövõimetust, tema sissetulekute suurust, varalist olukorda, teiste ülalpeetavate olemasolu ja hagejaga suhtlemise korda. Eeltoodust nähtuvalt tuleb kostjal tasuda elatist vähem, kui seaduses sätestatud miinimummäär. Kohus leidis, et hageja vajadused ei saa kahjustada, kui kostjalt mõistetakse välja väiksem elatis kui seaduses sätestatud miinimummäär. Hageja seadusliku esindaja töötasu on 2100 eurot kuus, perioodil
01.02.- 22.10.2013 moodustasid tema sissetulekud kokku 17 402,46 eurot, mis teeb keskmiseks sissetulekuks kuus umbes 1933,60 eurot. Lisaks on hageja seaduslikule esindajale Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud ka peretoetust. Hageja seaduslik esindaja kinnitas istungil, et ta elab koos hagejaga kahekesi. Kuna hageja seaduslikul esindajal peale hageja teisi lapsi ei ole, on temal võimalik hageja kulud suuremas osas katta oma sissetulekust.
11.Kohus leidis, arvestades eeltoodud põhjendusi, et ka tagasiulatuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vähendatud elatis 40 eurot igakuiselt. Hageja palub kostjalt elatise võlg välja mõista alates 05.02. - 23.09.2013 ja alates 07.10.2013. Seega oli elatise võlg hagiavalduse esitamisel 8 x 40 = 320 eurot - 10 päeva (1,3 x 10 = 13). Kokku 307 eurot. Apellatsioonkaebus
12.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega rahuldada hagi täies ulatuses, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
13.Kohtuotsuse põhjendustest nähtub, et kohus on elatise suuruse kujundamisel lähtunud ühe asjaoluna sellest, et lapse isal ei ole peale hageja muid ülalpeetavaid. Lisaks sellele,
et nimetatud asjaolu tuli hagejale kohtuotsusest üllatuslikuna, ei vasta see ka tõele. Nimelt on hageja isal alaealine tütar EH, mida tõendab vastav kanne rahvastikuregistris. Hagejale ei ole teada, milliste asjaolude tõttu jõudis kohus vastupidisele arvamusele, kuivõrd pooltelt ei ole kohtumenetluse käigus küsinud mistahes selgitusi nimetatud asjaolu kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Asjaolu, et otsuse tegemisel võeti arvesse tegelikkusele mittevastav fakt, muudab kogu kohtuotsuse ebaõigeks.
14.Kohus lähtus olulises ulatuses kostja huvidest, mis kogumis kaalusid üles hageja huvid ning hageja õiguse ja kostja kohustuse lapsele miinimumulatuses elatist tasuda. Kohus pidas olulisteks teguriteks kostja osalist töövõimetust, kostja sissetulekute suurust, kostja varalist olukorda, kostjal teiste ülalpeetavate olemasolu ja kostja koosviibimist lapsega. Hagejast lähtuva kriteeriumina on kohus toonud välja üksnes lapse vajadused.
15.Igakuise elatissumma vähendamine alla miinimummäära ei ole kohtu kohustus, vaid PKS § 102 lg-st 2 tulenev õigus, mille kasutamiseks peavad esinema äärmiselt olulised eeldused. Üheks mõjuvaks põhjuseks võib olla vanema töövõimetus, millest käesoleval juhul on kohus lähtunud absoluutselt ilma mingisuguse reservatsioonita. Nimelt on kostja esitanud asja materjali juurde tõendi 40% töövõime kaotusest, mida kohus võttis otsuse tegemisel aluseks, süvenemata seejuures teistesse tähtsust omavatesse asjaoludesse, nagu näiteks kostja võimalustesse leida endale tasustavam töö tervislikust seisundist lähtuvalt.
16.Asjas on tuvastatud, et kostjal on peale hageja veel kaks alaealist last, kes elavad kostjaga koos ja on tema ülalpidamisel. Kohtu seisukoha järgi tuleb lapsi kohelda võrdselt ja seega kõik kostja ülalpeetavad lapsed peaksid saama elatist võrdselt. Kohtu seisukoht on vastuolus vaidlustatava kohtuotsusega. Kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 487,65 eurot ning jagades sissetuleku neljaks võrdseks osaks, on iga inimese kohta 121,91 eurot. Kuivõrd kohtuotsusega on hagejal kasutada 40 euro suurune elatis, on kostjal ning tema teistel kahel ülalpeetaval kasutada igakuiselt kokku 447,65 eurot, mis teeb ühe inimese kohta 149,21 eurot. Seega rikkus kohus PKS § 102 lg-s 2 sätestatud tingimust kohelda kõiki ülalpeetavaid võrdselt.
17.Kohus leidis, et kostja igakuise ülalpidamiskohustuse suuruseks on 40 eurot. Seetõttu pidas kohus põhjendatuks lähtuda ka 40 euro suurusest elatissummast tagasiulatuva elatisvõlgnevuse väljamõistmisel. Kahetsusväärselt ei põhine kohtu hinnangud seadusel. Lisaks on selgusetud elatisvõlgnevuse vähendamisel tehtud arvutused. Kohus korrutas 40 euro suuruse elatissumma kuude arvuga, mil kostja kohustust täitnud ei ole. Saadud summast on aga kohus lahutanud maha 10 päeva, mis on kujunenud korrutisena koefitsiendiga 1,3. Hagejale on arusaamatu, mida üks või teine number kohtu arvutustes kajastama peaks, mistõttu ei ole kohtuotsus täielikult mõistetav. Vastustaja seisukoht
18.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.
20.Maakohus on piisavalt põhjendanud, millistel asjaoludel kohaldab ta PKS § 102 lg-t 2 ja mõistab elatise alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja ei ole neid asjaolusid ümber lükanud. Eelkõige on selliseks asjaoluks kostja osaline töövõimetus, mis ei võimalda tal suuremapalgalist töökohta valida. Hageja ei ole näidanud, millised
võimalused oleksid kostjal, arvestades tema tervislikku seisundist ja kutseoskusi, leida endale tasustatavam töö. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kostja kasvatab üksikemana kahte kooliskäivat last ning perekond elab vaesuse piiril. Kostja perekond on abivajajana Mustamäe LOV sotsiaalhoolekande osakonnas arvel.
21.Asjaolu, et maakohus tugines otsuse tegemisel ebaõigele asjaolule, nagu ei oleks hageja seaduslikul esindajal peale hageja teisi lapsi, ei muuda otsust ebaõigeks, nagu apellant leiab. Tegemist on hagimenetlusega, kus kumbki pool määrab ise, millistele asjaoludele tema nõuded või vastuväited tuginevad. Hageja seaduslik esindaja ei ole maakohtus esile toonud, et tal on veel üks laps, kellele ta elatist maksab. Sellele on hageja viidanud alles apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja esindaja, et ta maksab elatist lahuselavale tütrele E 200 eurot kuus.
22.Kui arvestada asjaoluga, et hageja seaduslik esindaja maksab teisele lapsele elatist, jääb tema sissetulek ikkagi kordades suuremaks, kui kostja oma, mistõttu hageja ei jää vähem kindlustatuks, kui kostja teised lapsed. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seadusliku esindaja arvamusega, et laste võrdsust silmas pidades tuleb kostja sissetulek jagada neljaks võrdseks osaks ja sellest üks osa välja mõista hagejale. Hagejal on ka teine lapsevanem, kelle juures hageja elab ja kes on võimeline kandma suurema osa hageja ülalpidamiskuludest. Kostja teistel lastel sünniaktis isa kanne puudub ja ka faktiliselt on kostja nende ainus ülalpidaja.
23.Maakohus lähtus õigesti 40 euro suurusest elatissummast ka tagasiulatuva elatisvõlgnevuse väljamõistmisel, sest kohus tuvastas, et sellises summas on kostja suuteline elatist maksma. Tagasiulatuva elatise arvutus on mõistetav. Hageja nõudis elatist tagasiulatuvalt ajavahemiku 05.02.2013 kuni 23.09.2013 eest, see on 10 päeva vähem kui 8 kuud, mistõttu kohus lähtus 8 kuu elatisest ja lahutas sellest 10 päeva elatise - 13 eurot, arvestusega, et 1,3 eurot on elatise summa päevas. Menetluskulude jaotus ja selgitus
24.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.