Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud, hageja nõue ja kostja vastuväited Financial Accounting Company OÜ ja hageja sõlmisid 02.02.2011 üürilepingu Kuninga 24 Pärnus asuvate äripindade kohta. Lepingu p 2.8 kohaselt oli üürisumma 192 eurot + käibemaks ja üür tuli tasuda iga kuu 10. kuupäevaks. Hagiavalduse kohaselt lisaks üürile kohustus üürnik tasuma esitatud arvete alusel igakuised kõrvalkulud. Üürnik jättis lepingust tulenevad kohustused korduvalt täitmata ning lahkus üüripinnalt 10.05.2013. Üürnik võlgneb hagejale üüri ja kõrvalkulude eest kokku 3 026 eurot. Vastavalt üürilepingu punktile 7.2 kuulub tasumisele viivis 0,5 % päevas. Hagi kohtusse esitamise hetkeks on arvestuslik viivis 3 107.28 eurot, mida hageja vähendab 1 974 euroni. 16.07.2012 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille kohaselt kostja vastutab üürniku poolt kohustuste täitmise eest. 14.05.2013 saatis hageja kostja e-posti aadressile nõudekirja solidaarkohustuse täitmiseks, millele kostja ei reageerinud. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Hagiavalduse alajaotus Lisad ei sisalda mistahes viidet hageja esindaja esitatud volikirja digiallkirjade kinnituslehele, lisaks ei ole usaldusväärselt tuvastatav kohtule esitatud volikirja digiallkirjastamine. Hageja esindaja esindusõigus on tõendamata. Täiendavas kirjalikus vastuses hagile teatas kostja, et tema sai hagiavaldusele lisatud üürilepingu ühel lehel ning käendusleping on signeerimata. Hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud üüri- ja käenduslepingu sõlmimist, seega üürilepingust tulenevate nõuete olemasolu. Ühel lehel esitatud üürileping lõpeb punktiga 3.1, hagis on viidatud üürilepingu punktidest 4.2. ja 7.2. tulenevatele nõuetele. Hageja ei ole põhjendanud, miks üürileping esitatakse vaid osaliselt. 14.05.2013 signeerimata nõudekirja käendajale sai kostja koos tsiviilasja materjalidega kohtu kaudu. Hagiavaldus on paljasõnaline ja tõendamata ning tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata. Kohus edastas kostja vastuväited hageja lepingulisele esindajale. Esindaja asus seisukohale, et kuigi kostja hinnangul on oluline esitada allkirjastatud dokumendid, ei ole kostja eitanud ühtegi hagi aluseks olevat asjaolu. Hageja esindaja hinnangul ei ole vaidlust selle üle, et kostja tagas käendusega üürniku, Financial Accounting Company OÜ poolt täitmata kohustusi, mille tõendamiseks hageja esitab digitaalselt allkirjastatud käenduslepingu. Käendajale esitatud nõudekiri on otseselt seostatav hageja nõudega. E-kirjast nähtuvalt on samaaegselt see saadetud ka Ingvar Pärnale, mistõttu kostja poolt tõstatatud nõudeõiguse tõendamatuse küsimus on ainetu. Võla suuruse arvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Hageja esindaja palub vaidlus lahendada kirjalikus menetluses ilma täiendava viivituseta; menetluse koormamine täiendava materjaliga ei ole vajalik. Kohtuistungitele 20.05.2014 ja 05.06.2014 kostja ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikku takistust ei ole kummalgi korral kohtule tõendanud. Kohus lahendab asja sisuliselt. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hoolimata kostja vastuväitest ei ole hageja esitanud kohtule Aresco Food OÜ ja Financial Accounting Company OÜ vahel 02.02.2011 sõlmitud üürilepingu tervikteksti, vaid ainult esimese lehe (tl 6), millelt nähtuvad lepingupoolte rekvisiidid, esindajad (vastavalt Ingvar Pärn ja Ranto Lupp), lepingu objekt, üürimäär ja üüri kogusumma ilma käibemaksuta ning üüri tasumise tähtpäev. Nimetatud tõendiga on kooskõlas tl 53 olev Võla tasumise kokkulepe V012012, mille p 2. kohaselt kinnitab Financial Accounting Company OÜ Ranto Luppi esindamisel 02.02.2011 sõlmitud üürilepingust tulenevat võlgnevust Aresco Food OÜ ees. Kokkuleppel puudub selle sõlmimise kuupäev, kuid lisatud digitaalallkirjade kinnituslehe (tl 56) kohaselt on Ranto Lupp allkirjastanud Võla tasumise kokkuleppe ja Käenduslepingu 31.07.2012. Sellega on kohtule tõendatud hageja ja Financial Accounting Company OÜ vahel üürilepingu sõlmimine 02.02.2011.

VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Hageja ei ole esitanud kohtule üürilepingu tervikteksti, mistõttu kohtul ei ole võimalik tuvastada, et poolte vahel oli kokkulepe lisaks üürile ka kõrvalkulude maksmiseks. Hageja on hagiavalduses viidanud üürilepingu punktile 4.2. Kostja on oma vastuses juhtinud hageja tähelepanu sellele, et üürilepingu punktile 4.2 tuginev nõue on tõendamata. Hageja on esitanud kostja vastusele vastates muid täiendavaid tõendeid, kuid üürilepingu tervikteksti ei ole pidanud vajalikuks lisada. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kokkulepet kõrvalkulude maksmise kohustuse kohta ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tl 7 oleva kliendivõlgnevuse aruande kohaselt on hageja esitanud üürnikule 01.07.2012 arve üüri tasumiseks summas 230.40 eurot ja kõrvalkulude tasumiseks. Üüri arve vastab üürilepingu punktis

Kostja käendajana, vastutades käenduslepingu kohaselt põhivõlgnikuga solidaarselt ka viivise tasumise eest, peab maksma hagejale seadusjärgset viivist 31.05.2014 seisuga kokku 253.69 eurot. Perioodi eest 01.07.2012.a. kuni 30.04.2013.a. on viivise summa 59.17 eurot: Aasta Kuu Igakuuline makse, € Viivise määr, % Viivis, € 2012 juuli 53,34

3,29 august 230,4

12,58 september 230,4

10,97 oktoober 230,4

9,37 november 230,4

7,78 detsember 230,4

6,21 2013 jaanuar 230,4 7,75 4,49 veebruar 230,4 7,75 2,99 märts 230,4 7,75 1,49 aprill 230,4 8,75

Perioodi eest 01.05.2013.a. - 31.05.2014.a. on viivise summa 194.52 eurot: Aasta Periood Võla summa, € Viivise määr, % Viivis, € 2013 01.05.-30.06.2013 2126,94 8,75 31,02 01.07.-31.12.2013 2126,94 8,5 90,39 2014 01.01-31.05.2014 2126,94 8,25 73,11 TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja sellesisuline nõue on seaduslik ja põhjendatud. Kohus mõistab R. Luppilt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 2. lauses sätestatud määras alates 01.06.2014 kuni üürniku või kostja poolt põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel TsMS § 163 lg 1 kohaselt Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtuotsusega rahuldatakse hageja 5 070.80 euro suurune nõue 2 380.63 euro, so 47 % ulatuses. Kohus jätab menetluskulud vastavalt 53 % ulatuses Aresco Food OÜ kanda ja 47 % ulatuses Ranto Luppi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.