2-13-53204/11 - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

samuti tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0, 07% päevas põhinõudelt (2172, 44 eurot) alates 4. jaanuarist 2014. a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud menetluskuludena riigilõivu 250 eurot ja õigusabikulu 100 eurot. Kohus leidis, et arvestades asja mahtu ja keerukust (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust), ei ole hageja õigusabikulud 1000 euro ulatuses põhjendatud. Põhjendatud on hageja õigusabikulu 100 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata taotlus kostjalt hageja esindaja kulude väljamõistmiseks 900 euro ulatuses ning teha selles osas uus otsus, millega määrata hageja esindaja kulud kindlaks kogusuuruses 1000 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 võib kohus olukorras, kus vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ei esitatud, nende kindlaksmääramisel piirduda vaid kontrollimisega, et esindaja kulud ei oleks suuremad kehtestatud piirmäärast. Hageja taotles kostjalt esindaja kulude väljamõistmist summas 1000 eurot, mis ei ületa hagihinna 3346, 87 euro puhul lubatud piirmäära. Esialgu pöördus hageja oma nõudega kostja vastu iseseisvalt, pöördumata abi saamiseks juristi poole. Kohtumenetluses hageja ise toime ei tulnud ning pöördus nõude korrektseks vormistamiseks õiguslike teadmistega isiku poole. Hageja nõudis kostjalt alates 2011. a. algusest kuni 2013. a. novembrini, s. t. peaaegu kolme aasta eest tekkinud põhivõlgnevuse ning ka viivise väljamõistmist. Kuna seadusega on sätestatud mitte ainult viivise suurus, vaid ka nõuete täitmise järjekord juhuks, kui võlgnikult saabuvad ebaregulaarsed maksed ja võlasuhtes poolte vahel puudub kokkulepe selle kohta, millise nõude katteks need maksed arvestatakse, on nõutav viivise seadusliku arvestuse tegemiseks ning nõude kohtule esitamiseks ja seletamiseks nii mainitud seaduse sätte teadmine kui ka põhivõlgnevuse, vastavalt viivise ümberarvestus, lähtuvalt toodud sättest, pärast võlgnikult iga järjekordse makse saabumist. Hagejal nagu ka enamusel teistel korteriühistutel sellise arvestuse tegemist võimaldav arvutiprogramm puudub. Seetõttu ongi nõutav kõrvalnõuete põhjendatud ning seadusliku arvestuse tegemiseks juristi abi. Sellise arvestuse esindaja asjas tegigi. On selge, et viivisearvestuse tegemine kolme aasta eest on võimatu ühe või kahe tunni jooksul, nagu peab seda võimalikuks esimese astme kohus. Tegemist on väga vaevanõudva ning olulist ajakulu nõudva tööga. Hagi põhistamiseks tuli esitada kohtule ka kõik kostjale mainitud perioodi eest esitatud arved, mis iseenesest võtab piisavalt aega, rääkimata sellest, et enne nende tõendite kohtule esitamist tuli võrrelda arvetes näidatud hagejalt saadud arvete ning laekumiste nimekirju. Võttes arvesse ülalkirjeldatud toimingute ulatust ning lisaks iseenesest õiguslikult põhjendatud hagi koostamiseks nõutavat aega, on põhjendatud esindaja poolt nendele toimingutele ajakulu vähemalt 10 tundi. Tegemist oli vajalike kuludega, arvestades eelkõige asjaolu, et just nimelt nende toimingute tegemata jätmise tõttu jäeti läbi vaatamata hageja poolt kohtule iseseisvalt esitatud hagi (tsiviilasi 2-13-13980). Vastused Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Hageja on maakohtu tagaseljaotsuse vaidlustanud üksnes osas, millega tema taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt rahuldamata jäeti. Vastavalt TsMS § 651 3(4)

lõikele 1 ei kontrolli kolleegium maakohtu otsust osas, mida ei ole vaidlustatud. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu tagaseljaotsust vaidlustatud osas tühistada. TsMS § 174 lg. 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Maakohus seda tegigi, leides, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 100 eurot. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega ega pea võimalikuks seda muuta. TsMS § 175 lg. 1 lauses 2 on sätestatud, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades hagiavalduse sisu ja asjaolu, et sisulist menetlust ei toimunud, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et õigusabikulu, mille hüvitamist hageja nõuab, on ilmselgelt ülemäärane ja osas, milles maakohus jättis selle rahuldamata, selgelt põhjendamatu. Hageja on põhjendanud õigusabikulu ulatust asjaoluga, et kuna hagejal endal ei olnud korrektset võlaarvestust, pidi selle koostama tema lepinguline esindaja, kes kulutas sellele vaevanõudvale tööle oluliselt aega, kontrollides muuhulgas ka kostjale esitatud arvete vastavust esitatavatele andmetele. Kolleegium leiab, et TsMS § 175 lõikes 1 märgitud lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikeks kuludeks saab pidada üksnes taolistele asjas vajalikele toimingutele kulutatud aega, mis sisult kujutavad endast esindatavale osutatavat õigusteenust. Raamatupidamisdokumentide alusel võlaarvestuse koostamine eeldab taolisi raamatupidamisalaseid teadmisi, millega eelduslikult iga raamatupidamiskohustuslik isik ise peaks toime tulema, mitte õigusabi. Esindatava vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluvate kulude suurus ei saa olla sõltuvuses üksnes sellest, milliseid toiminguid esindaja faktiliselt tegi, vaid ka sellest, kas taolised toimingud on käsitletavad õigusabi osutamisena esindatavale. Tunniarvestust toimingute liikide lõikes ei ole apellant esitanud, arvestades aga hagiavalduse sisu, sealhulgas seda, et tegemist ei ole keeruka vaidlusega, aga samuti asjaolu, et kohtuistungit ega sisulist vaidlust ei olegi asjas toimunud, ei ole alust maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud õigusabikulu suurendada. Vastavalt TsMS § 171 lõikele 1 jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud apellandi kanda.