Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Samal päeval, kasutades internetipanga identifitseerimisvahendeid, kandis XXX hageja kontolt kostja juures enda kontole SEB Pangas 198 eurot ning võttis välja sularaha kostja Õismäe kontoris hageja pangakontolt 49 eurot ja Rocca Al Mare kontoris 147 eurot. Eesloetletud kuupäevadel sõlmis XXX erinevaid lepinguid teiste krediidiasutustega, millest hageja sai teada hiljem, kui tema suhtes olid alustatud täitemenetlused. 23.11.2011 XXX suri ja kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetati. Pärnu Maakohtu 10.02.2012 otsusega mõisteti hagejalt välja Raha 24 OÜ kasuks võlgnevus 390,93 eurot. Raha 24 OÜ esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 20.02.2012. Hageja nõue 524,69 eurot koosneb kohtuotsusega väljamõistetud 390,93 eurost ja täitekulust 133,76 euro suuruses. Kostja hooletu käitumine võimaldas kolmandale isikule (XXX) ligipääsu hageja arvelduskontole interneti kaudu väljastades nimetatud isikule paroolikaardi ning andis hageja kontolt välja kahes pangakontoris sularaha 49 eurot ja 147 eurot. Dokumenti omades peaks olema võimalik usaldusväärselt isikut tuvastada, kuid kostja kliendihaldurid võimaldasid lepingu sõlmimist võõral isikul, kes esines hagejana. Kostja hooletuse tõttu sai hagejale võõras isik ligipääsu hageja kontole. Kahju hüvitamise nõude materiaalõigusliku alusena on hageja viidanud VÕS § 127 lg-tele 1 ja 4 ning TKS § 3 lg-le 5. Nõude tõendamiseks esitas hageja oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.08.2011-19.08.2011 kohta, 10.02.2012 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kohtutäitur Elin Vilippuse 22.02.2012 täitmisteate hagejale, pildid panga videoregistraatorist, kostja üldtingimused, politseile hageja poolt 22.05.2014 esitatud avalduse. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei saa aru nõude suurusest. Raha24 OÜ väljastas laenuna 150 eurot, millest koosneb ülejäänud Raha24 OÜ nõue, on arusaamatu. Arusaamatuks peab kostja ka seda, mis alusel ja millistele tõenditele tuginedes nõuab hageja väidetava kahju hüvitamist kostjalt. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab kahju hüvitama vaid juhul, kui asjaolu, millel vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 139 lg 1 alusel kuulub kahjuhüvitis vähendamisele, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Kostja ei ole toime pannud ühtegi tegu, mis oleks võinud kaasa tuua kahju tekkimise hagejal. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt väidetava kahju hüvitamist. Hageja ise oma käitumisega suurendas väidetavat kahju. Hageja ise andis oma ID-kaardi ja internetipanga paroolikaardi kolmanda isiku valdusesse. Seda tõendab kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Hageja ei vastanud Pärnu Maakohtust saadetud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele, mistõttu mõistis kohus hagejalt võlgnevuse välja. Hageja jättis täitmata kohtuotsuse, mistõttu Raha24 OÜ algatas täitemenetluse. Õiguste õigeaegse kaitsmise korral oleks hageja saanud vältida täitedokumendi tegemist kohtu poolt ning sellisel juhul ei oleks täitemenetlust algatatud. Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et kostja väljastas sularaha valele isikule. Kostja Õismäe kontori kaamerate salvestused sularaha võtnud isikust ja temaga koos olnud meesterahvast ning hageja ID-kaardi koopia võrdlusest nähtub, et sularaha pangakontorist võttis hageja ise, mitte kolmas isik. Vastuväidete tõendamiseks esitas kostja tõenditena vastuse kriminaalasjas tehtud päringule, kostja Õismäe kontori kaamerate salvestused, kostja ID-kaardi koopia.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja tõenditega ning ära kuulanud pooled, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd hageja esitas kostja vastu nõude vaid Pärnu Maakohtu otsuse alusel temalt väljamõistetu ja sellega seotud täitekulu väljamõistmiseks, ei puutu käesoleva vaidluse lahendamisse XXX poolt hageja nimel võetud teised laenud ega XXX poolt hageja arvelt kostja Õismäe ja Rocca Al Mare kontorites väljavõetud sularaha. Hageja on nimetatut oma avaldustes ja ärakuulamisel kinnitanud. Sellest tulenevalt kohus ei analüüsi tõendeid, mis ei ole seotud hagiavalduses esitatud nõudega. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tekitanud hagejale kahju sellega, et väljastas paroolikaardi kolmandale isikule XXX , kes valdas hageja ID-kaarti esitades selle kostjale, mis võimaldas XXX saada hageja nimel laenu Raha24 OÜ-lt. Arvestades, et poolte vahel olid lepingulised suhted (hageja oli kostja klient omades kostja juures arvelduskontot), kuulub hagi lahendamisele võlaõigusseaduse (VÕS) alusel. VÕS § 127 sätestab kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. §127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada hagejal kahju tekkimine ja põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Hageja kahjuks saab lugeda 524,69 eurot, mille ta peab täitemenetluses tasuma XXX poolt võetud 150 eurose laenuga seotuna, kokku 390,93 euro suuruses, mis hagejalt Pärnu Maakohtu otsusega välja mõisteti ning täitemenetlusekulud 133,76 euro suuruses (lk 10). Esitatud asjaolude ja tõendite alusel puudub igasugune alus pidada kostja tegevust õigusvastaseks, pidada kostjat süüdi olevaks hagejale kahju tekitamises, ka puudub põhjuslik seos hageja kahju ja kostja tegevuse vahel. Nii on Põhja Prefektuuri 10.02.2012 kriminaalasja lõpetamise määrusega (lk 8-9) tuvastatud, et XXX sai hagejalt endalt tema ID-kaardi ja interneti paroolikaardi. Seda asjaolu kinnitas hageja ka ärakuulamisel ning seda tõendab ka hageja poolt 23.05.2014 menetlusdokumendi lisana esitatud (lisa 2) hageja avaldus politseiprefektuurile (lk 76-77). Ärakuulamisel kinnitas hageja ka seda, et XXX oli tema sõbra tuttav ja ta oli teda varem näinud. ID-kaardi asemel andis XXX hagejale tagasi kasiino kaardi, kuid hageja seda ei märganud (ei pööranud sellele tähelepanu); ID-kaarti vajades avastas hageja selle puudumise, ei arvanud et teda petetakse. Seega esitas hageja hagiavalduses mittetõese väite märkides, et tundmatu isik varastas tema IDkaardi. See, et hageja ei märganud, et pärast tema poolt oma ID-kaardi XXX kätte andmist, ei andnud XXX talle tagasi tema ID-kaarti vaid kasiino kaardi, on hageja hooletus, millest saigi alguse kogu ülejäänud sündmuste ahel, mis võimaldas XXX hageja ID-kaarti edaspidi kasutada. Swedbank ASi üldtingimuste p 10.1.1 kohaselt oli hagejal kohustus kostjale teatada oma kontole ekslikult kantud rahast (XXX poolt võetud laenud); hageja jättis selle kohustuse täitmata. Üldtingimuste p 5.2.5 kohaselt oli hagejal kui kostja kliendil kohustus teatada kostjale isikut tõendava dokumendi (käesoleval juhul ID-kaart) kaotusest, vargusest või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest väljumisest. Hageja jättis ka selle kohustuse täitmata. Panga turvakaamerate lindistuste fotodest teeb kohus samuti järelduse panga poolt hoolsuskohustuse mitterikkumise kohta. Lindistustest tehtud fotosid hageja ID-kaardil oleva hageja fotoga (lk 11, 60, 62) võrreldes nähtub, et pangakontoris võis käia koos XXX hageja ning

kui mitte hageja, siis vähemalt hagejaga väga sarnane isik, keda pangatöötaja võis mõistliku isiku hoolsust järgides pidada hagejaks. ID-kaardil oleval fotol ja lindistustest tehtud fotodel olevate isikute näojoonte sarnasus (kulmud, silmad, suu, soeng) on märkimisväärne, praktiliselt kokkulangev. Seega kostja oma üldtingimuste p 2.1.3 ei rikkunud ning kostjal puudus alus üldtingimuste 6.1.2 rakendamiseks. Kuna hagejale kahju tekitamine kostja poolt on tõendamata, jätab kohus hagi rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. TsMS § 124 lg 1 alusel on tsiviilasja hind 524,69 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.