Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 10. juuni 2014 kell 16.00 Tsiviilasja number
2-13-61264
Tsiviilasi
PlusPlus Baltic OÜ hagi A K vastu võla nõudes
Hagi hind
642.46 eurot
Menetlusosalised
Hageja: PlusPlus Baltic OÜ (registrikood 12273105, asukoht: Jõe 3-II korrus, 10151 Tallinn, Harjumaa), lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post: [email protected]); Kostja: A K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
10. juuni 2014 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A K’ult hageja PlusPlus Baltic OÜ kasuks 642 (kuussada nelikümmend kaks) eurot 46 senti, s.h põhivõlgnevus 321.23 eurot ja viivis 321.23 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostja A K’ult hageja PlusPlus Baltic OÜ kaskuks menetluskulud kokku summas 340 (kolmsada nelikümmend) eurot.
4.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (6)
1.PlusPlus Baltic OÜ esitas 23.12.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. K 927.82 euro saamiseks. Kohus tegi 22.01.2014 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 31.01.2014 nõudele vastuväite, mille kohaselt ta ei nõustu avaldusega, sest nõue on aegunud. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 05.03.2014 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.31.03.2014 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti 22.10.2009 Tele2 Eesti AS ja kostja vahel Tele2 liitumisleping nr 10354797, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele.
3.Kostja kasutas Tele2 Eesti AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingute tingimusi. Viimase arve tasumise seisuga oli kostja võlgnevus Tele2 Eesti AS ees summas 463.91 eurot. Oma allkirjadega lepingutel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingute lahutamatuks lisaks oleva Tele2 Eesti AS mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 18 päeva jooksul nende esitamisest ning on kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.
4.Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 463,91 eurot, millele lisandusid kõrvalnõuded. Hageja on pöördunud korduvalt kostja poole lepingust tuleneva nõude tasumiseks, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale 642,46 eurot, millest 321,23 eurot moodustab põhivõlgnevus ja 321,23 eurot viivised.
5.Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 321.23 eurot ja viivised 321.23 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 288 eurot.
6.Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUS
7.25.04.2014 esitatud vastuses leidis kostja, et hageja nõue on aegunud ning palub kohtul kohaldada TsÜS § 143 alusel aegumist ning seoses aegumisega menetlus lõpetada.
8.Kostja lähtub alljärgnevast: Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti 22.10.2009 liitumisleping nr 10354797, mille kohaselt kostja pidi muuhulgas tasuma õigeaegselt teenuste eest vastavalt arvele. Lepinguga määratleti poolte õigused ja kohustused. Haginõude aluseks on võlg – kostja kasutas hagiavalduse kohaselt kaupa/teenust, kuid jättis nende eest tasumata. Hageja ei esitanud kohtule 2009. aasta arveid, millest nähtuks, et juba nende arvete eest oli tasumata. Hagi lisas olevast 01.01.2010 arvest nr 26323161 nähtub, et eelmisest perioodist, arve nr 26087831, mida pole kohtule esitatud, kuulub tasumisele 719.15 krooni ning lisaks arveldusperioodi arvele kuulub 2 (6)
2-13-61264 tasumisele kokku 1332.40 krooni. Vastavalt Tele2 Eesti AS mobiiltelefoniteenuste lepingule nr 10354797 on arvelduskuupäevaks 01 ning Tele2 Eesti AS järelmaksulepingule 22.10.2009 on järelmaksu kuude arv 18 ning igakuine osamakse 270 krooni. Vastavalt 22.10.2009 ettemaksu arvele nr 1196938 tasuti 127.10 krooni. Seega oli müüjale Tele2 Eesti AS 01.12.2009 arve väljastamisel selge, et kostja ei täitnud algusest peale lepingutingimusi ning vastavalt lepingu p 9.2.1.1 oli Tele2 Eesti AS õigustatud lepingu ette teatamata ühepoolselt üles ütlema ja sellest tulenevaid nõudeid esitama, mitte aastaid viivist kasvatama. Aegumistähtaeg algas 31.12.2009 ning hagiavalduse esitamisel 31.03.2014 oli nõue aegunud.
9.Kostja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
HAGEJA ARVAMUS
10.07.05.2014 esitatud arvamuses selgitas hageja, et kogu nõue kostja vastu oli arve nr 26323161 alusel 1 332.38 krooni ehk 85.15 eurot. Arvestades kostja vastuväidet maksekäsu kiirmenetluses, korrigeeris hageja hagi esitamisel nõuet ja arvas sellest maha eelmisest perioodist edasi kandunud nõude summas 719.15 krooni ehk 45.96 eurot. Nõue 321.23 eurot (367.19 – 45.96) on pärit 2010. aastast ning on seetõttu täielikult sissenõutav. Vastavalt TsÜS § 147 lg-tele 1 ja 3 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega ja kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, siis algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Lähtudes kostjale esitatud arvetest algas nõude aegumise tähtaeg 31.12.2010 ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatus aegumise kulgemine TsÜS §160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt. Hageja leiab, et kostja taotlus nõude osas aegumise kohaldamiseks ei ole põhjendatud. Hageja palub jätta kostja vastuväited arvestama ning hagiavaldus kogu ulatuses rahuldada.
MENETLUSE KÄIK
11.08.05.2014 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele vastavalt TsMS § 403 lg-le 1 tähtaja asjas lõpliku seisukoha esitamiseks kuni 28.05.2014.
12.28.05.2014 esitatud arvamuses leiba kostja, et hageja ei ole selgitanud arve korrigeerimise – õiguslikku alust. TsÜS § 147 lg-te 1 ja 3 alusel aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. 01.11.2009 ja 01.12.2009 arvete esitamisel oli selge eelnevate arvete tasumata jätmine ja kohustuste mittetäitmine. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega algas aegumistähtaeg 31.12.2009 ning nii maksekäsu kiirmenetluse avalduse kui ka hagiavalduse esitamisel oli nõue selgelt aegunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3 (6)
2-13-61264
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
15.Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid 22.10.2009 liitumislepingu nr 10354797, mille lahutamatuks osaks oli Tele2 Eesti AS mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused ning kostjale esitati tasumiseks ettemaksu arve nr 1196938 summas 127.10 krooni (tl 26-27); Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid samas ka järelmaksulepingu, mis oli seotud mobiiltelefoni numbriga 55572577, mille lahutamatuks osaks oli Tele2 järelmaksuga müügi tingimused, ning kostjale esitati ettemaksu arve nr JM_ 1196938 summas 0.00 krooni. Järelmaksuga ostetud kauba hinnaks oli 4 860 krooni (tl 28 ja 30-43); Tele2 Eesti AS on kostjale esitanud 01.01.2010 arve nr 26323161 summas 1 332.40 krooni (sh eelmise perioodi arve nr 26087831 summas 719.15 krooni), 01.02.2010 arve nr 26659745 summas 5 505.30 krooni (sh eelmise perioodi arve nr 26323161 summas 1 332.38 krooni), 01.03.2010 arve nr 26890510 summas 5 655.30 krooni (sh eelmise perioodi arve nr 26659745 summas 5 505.28 krooni), 01.04.2010 arve nr 27128523 summas 5 805.30 krooni (sh eelmise perioodi arve nr 26890510 summas 5 655.28 krooni) (tl 44-51); Tele2 Eesti AS loovutas 11.12.2012 kostja vastase nõude põhisummas 463.91 eurot PlusPlus Baltic OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (tl 52). Kuna kostja väitis maksekäsu kiirmenetluses, et hageja nõue on aegunud, siis vähendas hageja põhinõuet 719.15 krooni ehk 45.96 euro võrra, milline oli tekkinud enne 2010. aastat. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 321.23 eurot ja viivised 321,23 eurot.
16.Hageja on maksekäsu kiirmenetluses nimetanud oma põhinõudena märksa suuremat summat (927.82 eurot) kui hagis (642.46 eurot). Riigikohus on 05.03.2014 lahendi nr 3-2-1-186-13 p-24 sedastanud, et teatud juhtudel võib selline hageja tegevus viidata kelmusele, kuid käesoleval juhul on hageja nõuet nii maksekäsu kiirmenetluses kui ka hagimenetluses põhistatud asjakohaste tõenditega. Hageja on hagiavalduses märkinud, millest tema väiksem nõue koosneb ning 07.05.2014 arvamuses kostja vastusele täpsustanud, miks ta on nõuet muutnud. Kohus on seisukohal, et vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 1 otsustab hageja, milline on hagi ese. Seega võis hageja kiirmenetluse jätkumisel hagimenetluses oma nõuet lähtuvalt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitest muuta ja põhjendamatu on kostja etteheide, et hageja ei ole selgitanud hagimenetluses maksekäsu kiirmenetlusest erineva nõude esitamist.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on 4 (6)
kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2-13-61264 lg 1 järgi, kui
18.Kostja on seisukohal, et 01.11.2009 ja 01.12.2009 oli Tele2 Eesti AS-ile selge eelnevate arvete tasumata jätmine ja kohustuse mittetäitmine. Seega algas aegumistähtaeg 31.12.2009 ning nii maksekäsu kiirmenetluse avalduse kui hagiavalduse esitamisel oli nõue aegunud. Hageja on selgitanud, et lähtuvalt kostja aegumise vastuväitest maksekäsu kiirmenetluses vähendas hageja nõuet 45.96 euro, s.o arve võõra, mis esitati enne 2010. aastat, ning nõue 321,23 eurot, mis on pärit 2010. aastat, on sissenõutav.
19.Kohus nõustub hageja seisukohaga, millest tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud. Kuivõrd Tele2 järelmaksulepingu (tl 30) kohaselt tuli tasuda seadme ostuhind igakuiste osamaksetena 270 krooni 18 kuu jooksul, on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda kindlaks määratud summa). Seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel järelmaksulepingu puhul kohaldada TsÜS §-i 154, mille järgi on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks.
20.Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning vastavalt TsÜS § 147 lg 3 teisele lausele, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega algas Tele 2 mobiiltelefoniteenuste lepingu nr 10354797 alusel tasumisele kuuluvate arvete aegumistähtaeg vastava arve esitamise kalendriaasta lõppemisest.
21.Hageja on esitanud nõuded alates 01.01.2010 arvest nr 26323161, kus on kajastatud ka järelmaksu 3. osamakse (tl 44) ning millest on maha arvatud eelmisel perioodil esitatud arve nr 26087831 alusel tasumisele kuulunud 719.15 krooni. Kogusummas on hageja esitanud nõude 5 026.13 krooni ehk 321.23 eurot (tl 72-73). Vastavalt TsÜS §-le 154 algas kõige varasema nõude aluseks oleva järelmaksu osamakse (3. osamakse) ning TsÜS § 147 lg 3 ls 2 alusel kõigi nelja nõude aluseks oleva telefoniteenuse osutamise arve aegumistähtaeg 00:00 01.01.2011. Kuivõrd avaldus maksekäsu kiirmenetluses on esitatud 23.12.2013 ja TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, on hageja nõude esitanud tähtaegselt.
22.Kostja ei ole vaidlustanud Tele2 Eesti AS-iga lepingute sõlmimist ega asjaolu, et ta ei ole nõude aluseks olevaid arveid Tele2 Eesti AS-ile tasunud. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud ülaltoodud lepingud ja arved. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele järelmaksulepingu ja arvete alusel põhivõlgnevus summas 321.23 eurot.
23.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Tele2 Eesti AS mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste punktile 7.3 arvestatakse maksete mittetähtaegsel 5 (6)
2-13-61264 tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (tl 38-39). Hageja arvestas viivised alates 19.04.2010, s.o viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast (tl 50) kokku summas 695.30 eurot, kuid vähendas viivise nõuet ja nõuab viiviste tasumist summas 321.23 eurot.
24.Hageja on edastanud kostjale arved, millel oli märgitud maksetähtajad. Kostja pidi ette nägema, et lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Riigikohtus on 17.06.2009 otsuse nr 3-2-1-70-09 p-s 14 asunud seisukohale, et VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka viivis 321.23 eurot. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
26.Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot (tl. 4) ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 55 eurot (tl. 59). Samuti on hagejale esitatud arve õigusabikulude eest summas 288 eurot (tl. 58). Hageja õigusabikulud sisaldavad käibemaksu 48 eurot. Hageja õigusabikulud sisaldavad käibemaksu 27.69 eurot. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-2406 punkti 12 kohaselt saab menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Hageja ei ole kohtule teatanud, et tal puudub õigus käibemaksu tagasiarvestamiseks ning seega kohus eeldab, et seaduse alusel on hagejal õigus arvestada tasutud käibemaks tagasi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjalt välja mõistmata õigusabikulult arvestatud käibemaksu 48 eurot. TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 340 eurot, s.h riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud ilma käibemaksuta 240 eurot.
27.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.