2-13-60053/17 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: Swedbank AS-is (a/a EE932200221023778606); AS-is SEB Pank (a/a EE891010220034796011); Danske Bank AS Eesti filiaalis ( a/a EE403300333416110002) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE701700017001577198), kõikidel viitenumber 3100057358. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Viivis VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt 17.12.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhinõudelt 65,21 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 0,15% päevas (54,75% aastas) ja arvestanud viivist võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest 25.07.2010 kuni 17.12.2013. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt märgib kohus, et hageja saab viivist arvestada alates 26.07.2010, sest viimase arve nr 16105034 tasumise tähtaeg oli 25.07.2010. Hageja on õigustatud viivist nõudma seega alates 26.07.2010. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja tarbijana sõlmisid tüüptingimustega liitumislepingu (t.lk 21) ja tüüptingimustega rendilepingu (t.lk 22). Hageja esitas kohtule ka AS-i XXX elektroonilise side võrguga liitumise, teenuste ja seadmete müügi ning kasutamise tüüptingimused (t.lk 23-34), mille punkti 5.13 (t.lk 27) kohaselt võib maksetähtajaks tasumata osamakse ja/või üüritasu summalt operaator nõuda viivist 0,3% ja teenustasu maksmisega viivitamise korral 0,15% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Kuna lepingu viivise tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud AS-i XXX elektroonilise side võrguga liitumise, teenuste ja seadmete müügi ning kasutamise tüüptingimuste p 5.13 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,15% suuruse viivise määra osas (54,75% aastas), sest viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kohus on seisukohal, et 54,75% suurune viivise määr aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, mistõttu tuleb VÕS § 41 järgi kohaldada tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgset määra. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Alates 01.07.2010 kuni 31.12.2010 oli seadusjärgne viivisemäär 8% aastas, alates 01.01.2011 kuni 30.06.2011 oli seadusjärgne viivisemäär 8% aastas, 01.07.2011 kuni 31.12.2011 oli seadusjärgne viivisemäär 8,25 % aastas, 01.01.2012 kuni 30.06.2012 oli seadusjärgne viivisemäär 8,25 % aastas, 01.07.2012 kuni 31.12.2012 oli seadusjärgne viivisemäär 8 % aastas, 01.01.2013 kuni 14.04.2013 oli seadusjärgne viivisemäär 7,75 % aastas, 15.04.2013 kuni 30.06.2013 oli seadusjärgne viivisemäär 8,75 % aastas, 01.07.2013 kuni 31.12.2013 oli seadusjärgne viivisemäär 8,5% aastas. Viivist tuleb arvestada põhivõlalt 65,26 eurot. Kohus esitab oma viivise arvestuse: