Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.05.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-60053
Tsiviilasi
AS XXX hagi XXXvastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
130,47 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS XXX (XXX, XXX), esindaja Uljana Feldman (e-post [email protected]) Kostja XXX(XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: Swedbank AS-is (a/a EE932200221023778606); AS-is SEB Pank (a/a EE891010220034796011); Danske Bank AS Eesti filiaalis ( a/a EE403300333416110002) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE701700017001577198), kõikidel viitenumber 3100057358. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Viivis VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt 17.12.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhinõudelt 65,21 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 0,15% päevas (54,75% aastas) ja arvestanud viivist võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest 25.07.2010 kuni 17.12.2013. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt märgib kohus, et hageja saab viivist arvestada alates 26.07.2010, sest viimase arve nr 16105034 tasumise tähtaeg oli 25.07.2010. Hageja on õigustatud viivist nõudma seega alates 26.07.2010. Asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja tarbijana sõlmisid tüüptingimustega liitumislepingu (t.lk 21) ja tüüptingimustega rendilepingu (t.lk 22). Hageja esitas kohtule ka AS-i XXX elektroonilise side võrguga liitumise, teenuste ja seadmete müügi ning kasutamise tüüptingimused (t.lk 23-34), mille punkti 5.13 (t.lk 27) kohaselt võib maksetähtajaks tasumata osamakse ja/või üüritasu summalt operaator nõuda viivist 0,3% ja teenustasu maksmisega viivitamise korral 0,15% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Kuna lepingu viivise tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud AS-i XXX elektroonilise side võrguga liitumise, teenuste ja seadmete müügi ning kasutamise tüüptingimuste p 5.13 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,15% suuruse viivise määra osas (54,75% aastas), sest viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kohus on seisukohal, et 54,75% suurune viivise määr aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, mistõttu tuleb VÕS § 41 järgi kohaldada tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgset määra. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Alates 01.07.2010 kuni 31.12.2010 oli seadusjärgne viivisemäär 8% aastas, alates 01.01.2011 kuni 30.06.2011 oli seadusjärgne viivisemäär 8% aastas, 01.07.2011 kuni 31.12.2011 oli seadusjärgne viivisemäär 8,25 % aastas, 01.01.2012 kuni 30.06.2012 oli seadusjärgne viivisemäär 8,25 % aastas, 01.07.2012 kuni 31.12.2012 oli seadusjärgne viivisemäär 8 % aastas, 01.01.2013 kuni 14.04.2013 oli seadusjärgne viivisemäär 7,75 % aastas, 15.04.2013 kuni 30.06.2013 oli seadusjärgne viivisemäär 8,75 % aastas, 01.07.2013 kuni 31.12.2013 oli seadusjärgne viivisemäär 8,5% aastas. Viivist tuleb arvestada põhivõlalt 65,26 eurot. Kohus esitab oma viivise arvestuse:
Perioodi algus 26.07.2010 01.01.2011 01.07.2011 01.01.2012 01.07.2012 01.01.2013 15.04.2013 01.07.2013
Perioodi lõpp Viivitatud päevi 31.12.2010
30.06.2011
31.12.2011
30.06.2012
31.12.2012
14.04.2013
30.06.2013
17.12.2013
Viivise määr 8% 8% 8,25% 8% 8% 7,75% 8,75% 8,5%
Võlgnetav summa 65,26 € 65,26 € 65,26 € 65,26 € 65,26 € 65,26 € 65,26 € 65,26 €
Viivis kokku 2,27 € 2,59 € 2,71 € 2,60 € 2,63 € 1,44 € 1,20 € 2,58 €
Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale viivisena kokku 18,02 eurot. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt välja 83,28 eurot, millest 65,26 eurot on põhivõlg ja 18,02 eurot viivis 17.12.2013 seisuga. Menetluskulud Kohus määrab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 63,8% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 63,8% ulatuses kostja ja 36,2% ulatuses hageja kanda. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõivu 60 eurot, õigusabikulu 100 eurot (summa on ilma käibemaksuta) ja kohtutäituri tasu 36 eurot, kokku 196 eurot. Kohus, arvestades, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud kohtu määratud ajaks kohtule, leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile ei saa olla suuremad kui 50 eurot, summa on ilma käibemaksuta. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 146 eurot (60+36+50). Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludest 63,8%, mis teeb summa 93,15 eurot.
Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.