OS ja VS hagi MG vastu kohustuse rikkumise lõpetamiseks ja tulevikus kohustuse rikkumisest hoidumiseks ning kinnistute kasutuskordade määramiseks ja MG vastuhagi kinnistute kasutuskordade määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. aprilli 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MG apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
06.05.2014, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
14 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: OS (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II: VS (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Triin Raudsepp ja vandeadvokaat Marko Tiiman Kostja: MG (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Eva Mägi
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.aprilli 2013 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.
Esimese astme kohtus kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad kostja, MG kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OS ja VS esitasid 11.07.2012 Harju Maakohtule hagi MG vastu, milles palusid kohustada kostjat lõpetama nende kui Tallinnas XXXXXX XX ja XXXXXX XXX asuvate kinnistute kaasomanike huvide kahjustamine ja eemaldama kinnistutelt mis tahes tõkked ja takistused, võimaldama hagejatele juurdepääs kinnistutele täies ulatuses (sh sõidukitega) ja kohustama kostjat hoiduma tulevikus hagejate kui kaasomanike huvide kahjustamisest, sh mitte paigaldama kinnistutele ilma hagejate kirjaliku nõusolekuta mis tahes tõkkeid või takistusi. Täiendava nõudena palusid hagejad määrata samade kinnistute kasutuskorra ja tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks, rikkumise lõpetamiseks ja tulevikus rikkumisest hoidumiseks. Hagejad esitasid täiendava nõude kolme alternatiivina, kirjeldades kolme erinevat kasutuskorda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuuluvad abikaasadest hagejatele kinnistud Tallinnas XXXXXXX XX (registriosa nr XXXXXX) ja XXXXXXX XXX XX (registriosa nr XXXXXX). Poolte kaasomandisse kuuluvad naaberkinnistud XXXXXX XX (registriosa nr XXXXXXXXX) ja XXXXXX XXX (nr XXXXXXXXX), mille pooled omandasid ühise eesmärgiga kasutada neid oma kinnistutele juurdepääsuks. 2008. a püstitas kostja ilma hagejate nõusolekuta XXXXXX XX kinnistule väravad ja piirdeaia, 2011. a lukustas kostja värava ja lasi kinnistu piiratud osale kurjad koerad, võttes kinnistu piiratud osa enda ainukasutusse. Kostja ignoreeris hagejate pöördumisi. Pärast hagiavalduse esitamist püstitas kostja piirdeaia ka XXXXXX XXX kinnistule, laiendades sellega omavoliliselt kostjale kuuluva XXXXXX XX kinnistu piire. Hagejad kasutavad XXXXXX XXX kinnistut sõidukite parkimiseks ja aiamaana. Kostja takistab oma tegevusega hagejatel kinnistute kasutamist. Hagejate huvi (sarnaselt kostjaga) on kasutada vaidlusaluseid kinnistuid oma kinnistutele pääsemiseks. Hagejad soovivad ehitada XXXXXXX XXX XX kinnistule tütrele elamu, kuid mootorsõidukiga juurdepääsuta ei ole see võimalik. Vaidlusaluste kinnistute kasutamise kohta ei ole pooled sõlminud kokkulepet. Hagejad kaasomanikena võtsid osa XXXXXX XX kinnistu tee uuendamisest ja tasusid selle eest võrdses osas. Uue tee rajamine hagejate kinnistutele pääsemiseks ei ole võimalik, kuna uus tee ei tagaks võimalust pääseda XXXXXXX XXX XX kinnistule ja kulgeks läbi kolmanda isiku kinnistu. XXXXXX XX kinnistu osa puhul on tegemist väärtuslike puude tsooniga, mille raiumiseks ei ole võimalik raieluba saada ja puud tuleb säilitada. XXXXX tänava kaudu ei ole hagejatel
võimalik oma kinnistutele pääseda, kuna see kuulub lisaks kostjale veel kolmandatele isikutele, kes ei ole andnud hagejatele nõusolekut tee kasutamiseks. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostjale kuulub Tallinnas XXXXXXX XXX XX asuv kinnistu (registriosa nr XXXXXX). Pooled omandasid XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistud 23.02.2006 lepingu alusel eesmärgiga tagada kostjale juurdepääs XXXXXXX XXX XX kinnistule. 2006. a sõlmisid pooled kinnistute vahetuslepingu ja asjaõiguslepingu, mille tulemusel said hagejad kostjalt XXXXXXX XXX XXX kinnistu ning kostja sai hagejatelt vastutasuks osa XXXXXX XXX kinnistust. Tehingu eesmärk oli tagada hagejatele ligipääs XXXXXXX XXX XX ja XXXXXXX XX kinnistule. Pooled sõlmisid 2006. a suulise kokkuleppe vaidlusaluste kinnistute kasutamise korra kohta. Kokkuleppe kohaselt jäi XXXXXX XX kinnistust hagejate kasutusse ala, mis külgneb hagejatele kuuluva XXXXXXX XX kinnistuga ja kostjale ala, mis külgneb kostja XXXXXXX XXX XX kinnistuga. Hagejad pöördusid kostja poole väidetava rikkumise kõrvaldamise nõudes 2011. a ja kohtusse 2012. a.
4.Hagejad nõustusid kaudse tahteavaldusega kasutuskorraga. Hagejate taotletavat juurdepääsuteed ei ole hagejad kunagi oma kinnistutele pääsemiseks kasutanud. Hagejate õigusi ei ole rikutud. Hagejad kasutasid ja kasutavad ka käesoleval ajal oma kinnistutele juurdepääsuks XXXXXXX XXX XXX kinnistut. Hagejad ei kasuta XXXXXX XXX kinnistut, vaid parkisid mõned korrad oma sõidukeid nimetatud kinnistule. Tegemist on transpordimaaga ja hagejad ei kasuta seda aiamaana.
5.Kostja paigaldas XXXXXX XX kinnistule piirdeaia 2007. a ja värava XXXXXX XXX kinnistule 2012. a. XXXXXX XX väravad on lukustatud alates nende paigaldamisest. Väravad paigaldati turvalisuse ja privaatsuse huvides, mitte hagejate juurdepääsu tõkestamises. Hagejatel puudub vajadus nimetatud värava kasutamiseks. Koerad elavad kostja kinnistul juba alates 2007. a ega ole varasemalt hagejaid häirinud. Kostja on alati avanud väravad, kui hagejad on seda soovinud. Kostja rahastas vaidlusalustele kinnistutele tee ehitamist ja kasutab neid XXXXXXX XXX XX kinnistule ligipääsuks. Hagejad ei panustanud tee ehitamisse. Hagejad kasutavad oma kinnistutele ligipääsuks XXXXXXX XXX XXX kinnistut. Hagejad pöördusid kostja poole ettepanekuga muuta detailplaneeringut XXXXXX XX kinnistule elumaja ehitamiseks ja kinnistu võõrandamiseks. Hagiavalduse eesmärk on survestada kostjat nõustuma XXXXXX XX detailplaneeringu muutmisega. Vastuhagi
6.MG esitas 12.12.2012 vastuhagi kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks tema taotletud viisil ja märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse.
7.Kostja lähtus kasutuskorra nõuetes täiendavalt asjaoludest, et hagejatel on võimalik rajada uus tee XXXXXX XX kinnistule ja see ei eelda ühegi puu maharaiumist. Hagejatel on võimalik pääseda XXXXXXX XXX XX kinnistule XXXXX tänava kaudu. Kostja kui üks XXXXX tänava kinnistu kaasomanikest pole kunagi olnud vastu, et hagejad seda kasutaksid. Vastuväited vastuhagile
8.Hagejad vaidlesid vastuhagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Hagejate peamised vastuväited olid põhihagis esitatud seisukohad. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus määras Tallinnas XXXXXX XX (registriosa nr XXXXXXXXX) ja XXXXXX XXX (registriosa nr XXXXXXXXX) asuvate kinnistute kasutuskorra järgmiselt: kinnistu asukohaga Tallinnas XXXXXX XX kaasomaniku M. G või isiku, kes omandab temalt kaasomandiosa, ning O. S ja V. S või isiku, kes omandab neilt nende kaasomandiosa ühisesse kasutusse jääb kohtuotsuse lisas toodud plaanil kollasega tähistatud ala ning M. Gle või isikule, kes omandab temalt kaasomandiosa ainukasutusse jääb kohtuotsuse lisas toodud plaanil rohelisega tähistatud ala ning O. S ja V. S või isiku, kes omandab neilt nende kaasomandiosa ainukasutusse jääb otsuse lisas toodud plaanil lillaga tähistatud ala; kinnistu asukohaga Tallinnas XXXXXX XXX MG või isiku, kes omandab temalt kaasomandiosa ning O. S ja V. S või isiku, kes omandab neilt nende kaasomandiosa ühisesse kasutusse jääb kohtuotsuse lisas toodud plaanil kollasega tähistatud ala ning M. G või isiku, kes omandab temalt kaasomandiosa ainukasutusse jääb kohtuotsuse lisas toodud plaanil rohelisega tähistatud ala. Kohus tuvastas M. G kohustuse anda nõusolek kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 toodud kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks ja asendas vastava nõusoleku käesoleva kohtuotsusega. Kohus kohustas M. Gt eemaldama Tallinnas XXXXXX XX asuvalt kinnistult väravad, mis asuvad kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3 alapunktiga 3.1.1 poolte ühiskasutusse jäetud alal, samuti samalt alalt valvekoerad ja muud takistused; võimaldama O. Sle ja V. Sle juurdepääs, sh sõidukiga kinnistutel asukohaga Tallinnas XXXXXX XX ja XXXXXX XXX asuvale teele, sh mööda seda teed võimaldama O. Sle ja V. Sle juurdepääs neile kuuluvatele kinnistutele asukohaga Tallinnas XXXXXXX XX (registriosa nr XXXXXX) ning XXXXXXX XXX XX (registriosa nr XXXXXX). Juurdepääsutee on tähistatud kohtuotsuse lisas toodud plaanil XXXXXX XX ulatuses tumeoranži värviga ja XXXXXX XXX ulatuses kui XXXXXX tänav; hoiduma tulevikus O. S ja V. S kui kaasomanike huvide kahjustamisest XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistute kasutamisel, sealhulgas mitte paigaldama ilma O. S ja V. S kirjaliku nõusolekuta mis tahes tõkkeid või takistusi kinnistu kasutamiseks kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3 alapunktiga 3.1.1 poolte ühiskasutusse jäetud alal. Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4 märgitud kohustuse kostja poolt täitmata jätmise korral lubada kohustused täita hagejatel või nende määratud kolmandal isikul TMS § 182 alusel. Kohus lisas kohtuotsusele plaani, mis on kohtuotsuse lahutamatu lisa. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust XXXXXXX XX, XXXXXXX XXX XX, XXXXXXX XXX XX, XXXXXX XX, XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistute omanike osas. Samuti ei vaielnud kostja vastu, et hagejad on abikaasad ja kostja omab koeri. Pooled on vaidlusaluste kinnistute kaasomanikud.
11.Kostja kahe alternatiivi sisuline erinevus seisneb selles, et XXXXXX XX kinnistu nurk suurusega 26 m2, mis paikneb XXXXXXX XXX XX ja XXXXXXX XX kinnistute vahel, jääb esimese alternatiivi järgi kostja kasutusse ja teise alternatiivi järgi poolte ühiskasutusse.
12.Kohus leidis, et hagejate avaldatud seisukohad haldusasjas nr 3-04-355 ei tõenda seda, et hagejatel puudus huvi XXXXXX XX kinnistu kasutamiseks. Samuti ei tõenda need poolte kokkuleppe olemasolu. Pigem näitab see seda, et kinnistute kasutamine oli ebaselge, aga mõlemal poolel oli huvi kasutada vaidlusaluseid kinnistuid erinevalt detailplaneeringust juurdepääsuks. Selle alusel ei saa tuvastada poolte üksmeelt vaidlusaluste kinnistute kasutamise korra osas.
13.Kostja ei tõendanud, et pooltel oleks TsÜS § 68 lg-le 4 vastavaid kokkuleppeid või praktikat nn vaikiva tahteavalduse tegemise osas. Kohus ei saa lugeda tegevusetust või vaikimist selliseks tahteavalduseks, mis tõi endaga kaasa kasutuskorra kokkuleppe
sõlmimise. Samuti ei nähtu piirete paigaldamisest ja vastavast ajast, et hagejatel oli tahe loobuda vaidlusalustel kinnistutel asuva tee kasutamisest ja/või jätta see ala kostja ainukasutusse. Ka hagejate vaikimine, tegevusetus ega tegevus ei näita kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist kostja märgitud viisil.
14.Pooled omandasid XXXXXX XX kinnistu 2006. a. Selleks ajaks kehtestatud detailplaneeringu kohaselt oli nii hagejate kui ka kostja kinnistule juurdepääs märgitud XXXXX tänava kaudu. XXXXXX XX kinnistu omandamisel pidid pooled teadma, et detailplaneering ei näe ette ligipääsu XXXXXX XX kaudu XXXXXXX XXX XX ja XXXXXXX XXX XX kinnistutele. Tõendatud ei ole kostja väide, et hagejad omandasid XXXXXX XX kinnistu selleks, et tagada kostjale juurdepääs XXXXXXX XXX XX kinnistule. Projekteerimis- ja ehitustegevuse valdkonna õigusaktid ja planeeringud ei reguleeri kaasomanikevahelisi suhteid kaasomandis oleva asja kasutamisel.
15.Poolte tegevusest nähtub, et nad ei soovinud sellisel kujul detailplaneeringu realiseerumist. Detailplaneering näeb ette elamu rajamist XXXXXX XX kinnistule, aga elamu planeeritaval asukohal paiknevad tegelikkuses tee ja hiljem rajatud piirded. Seetõttu ei ole põhjust lähtuda detailplaneeringust. Kostja ei tõendanud, et XXXXX tänava kaudu oleks juurdepääs võimalik. Hagejad ei ole XXXXX tänava omanikele esitatud pöördumisele vastust saanud. Vastavat nõusolekut ei ole. Lisaks sellele tuleb võtta arvesse, et XXXXX tänava kaudu juurdepääsu rajamine eeldab ehitustöid XXXXXXX XXX XX kinnistu piirdeaias, sest praegu ei ole seal väravat XXXXX tänava suunas.
16.XXXXXXX XXX XXX kinnistu omandamisest ei saa järeldada, et hagejatel kadus huvi vaidlusaluste kinnistute kasutamiseks. Kui üks kaasomanik asja parasjagu ei kasuta ja seda kasutab vaid teine kaasomanik, ei saa sellest järeldada kaasomaniku täielikku huvipuudust. Kaasomaniku õigust kasutada kaasomandis olevat asja teataval viisil ei saa piirata põhjusel, et ta sel viisil asja mingil ajal ei kasutanud või et ta asja heaks kulutusi ei teinud.
17.Tõendite põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata, kas uue tee rajamine on võimalik. Tõendatud on see, et uue tee ehitamine on suhteliselt kulukas ja eeldab olulisi muudatusi olemasolevatest piiretes. Põhjendatud ei ole kasutuskorra määramine viisil, mis eeldab ühe kaasomaniku poolt uue tee ehitamist varasema juurdepääsu taastamiseks või säilitamiseks. Pooltele kuulub 1⁄2 mõttelist osa XXXXXX XX kinnistust ja seega on pooltel olemasoleva tee kasutamisel samasugused õigused. Kostja pakutav kasutuskord ei võimaldaks hagejatel olemasoleva tee kasutamist ja eeldaks uue tee ehitamist, mis võib maksma minna ca 5000 eurot, mis on ebamõistlikult kulukas. Sellise kulu arvelt juurdepääsu taastamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ja ei arvesta hagejate kui kaasomanike huvidega.
18.Kostja pakutud kasutuskord XXXXXX XX osas ei arvesta piisavalt hagejate kui kaasomanike huvidega kinnistu kasutamisel ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
19.Põhjendatud ei ole määrata hagejate soovil kogu XXXXXX XX kinnistut poolte ühiskasutusse. Hagejate täiendava nõude teine ja kolmas alternatiiv XXXXXX XX kinnistu osas erinesid hagejate ainukasutusse jääva ala osas. Kasutuskorra määramisel ei ole põhjust põhjendamatult kaugeneda poolte kaasomandi osade suurusest. Hagejate kolmanda alternatiivi kohaselt jääks hageja ainukasutusse kokku 1880 m2 (1760 m2+120 m2) ja kostja ainukasutusse (koos XXXXXX XXX kinnistuga) 1880 m2. Põhjendatud on määrata kasutuskorrana hagejate kolmas alternatiiv, mis vastab kõige paremini poolte mõtteliste osade suurusele. Hagejate kahe esimese alternatiivi osas tuleb jätta hagi rahuldamata.
20.Samadest põhimõtetest lähtuvalt tuleb XXXXXX XXX kinnistu osas eelistada kasutuskorda, mis tagab kõige paremini poolte võrdsuse vastavalt nende kaasomandiosa suurusele. Selle kriteeriumi kohaldamise eelduseks on muude oluliste huvide või saavutatava lahendusega tekkivate kohustuste puudumine. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub XXXXXX XXX kinnistust hagejatele 3/10 kaasomandist ja kostjale 7/10 kaasomandist. Poolte pakutavad kasutuskorrad ei võimalda jätta poolte kasutusse osasid nii, et kostjale jääks 7/10 ja hagejatele 3/10. Kõige parema tasakaalu poolte ainukasutusse jäävate alade pindalade vahel tagab hagejate kolmas alternatiiv. Ka selle kinnistu osas jääb vastuhagi ja hagejate nõue kahe esimese alternatiivi osas rahuldamata
21.Rahuldamisele kuulub ka hagi kohtu määratava kasutuskorra osas kostja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega hagejate kolmanda alternatiivi osas.
22.Kostja rajatud piirded poolte kaasomandis oleval kinnistul rikuvad hagejate omandiõigust. Kaasomanikul ei ole üldjuhul õigust ilma teiste kaasomanike nõusolekuta ühist asja muuta, sh sellele ehitada. Siinjuures ei oma tähtsust, kas ehitis vastab seaduses sätestatud nõuetele. Kostja ei tõendanud, et tal oli piirete ehitamiseks hagejate nõusolek. Sarnaselt muu tahteavaldusega ei ilmne nõusolek vaikimisest ega tegevusetusest. Kaasomaniku hagiga teise kaasomaniku vastu saab nõuda ka lemmikloomade pidamist kõigi kaasomanike huvidele vastaval viisil. Kui hagejad ei ole nõus kostja loomade pidamisega kaasomandisse kuuluval kinnistul, rikub selline tegevus hagejate õigusi.
23.Hagejate viidatud piiretest takistavad kohtu määratud kasutuskorra realiseerimist ainult XXXXXX XX kinnistule rajatud väravad. Muus osas tuleb hagejatel kostja rajatud piirdeid taluda, sest need paiknevad kas kostja ainukasutusse jääval alal või piiritlevad ühe poole ja ühiskasutuses oleva ala. Seega kuulub hagejate nõue piirete osas rahuldamisele juurdepääsuteel oleva värava osas. Kostja koerad takistavad hagejate liikumist samuti üksnes poolte ühiskasutusse jäetaval alal. Vastav nõue tuleb rahuldada osaliselt. Vaatluse käigus on tuvastatud, et kostja valduses olev sõiduauto paikneb kohtu määratava kasutuskorraga poolte ühiskasutusse jääval alal, mistõttu on vastava ala osas põhjendatud rahuldada hagi ka muude takistuste keelamise osas.
24.Tulevikus võib esineda oht, et tee kasutamine on piiratud väravate lukustatuse või kostja muu tegevuse tõttu. Väravad asuvad nimetatud kohas alates 2008. a ja on kostja poolt lukustatud. Hagejatel puudub vabalt otsustatav ja kasutatav ligipääs teele läbi nende väravate. Seega ei saa hagejad kontrollida olukorda, kas ja millal neile on tagatud ligipääs teele või mitte.
25.Kostjal tuleb eemaldada XXXXXX XX kinnistult väravad ja valvekoerad, samuti muud takistused, mis piiravad hagejatel kasutada kinnistul asuvat sissesõitu teele ja tee kasutamist. Kostjal on kohustus hoiduda hagejatele takistuste tegemisest poolte ühiskasutusse määratava ala kasutamisel. Ülejäänud osas jäi hagejate esialgne nõue rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
26.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas ja jättis vastuhagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldada vastuhagi, st määrata kindlaks XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistute kasutuskord kostja poolt taotletud viisil. Juhul kui ringkonnakohus ei saa uut otsust teha, saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
27.Kohus määras ebaõigesti kindlaks XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistu kasutuskorra hagejate taotletud viisil. Kohus ei kaalunud kasutuskorra
kindlaksmääramisel kostja huve ja kohaldas motiveerimata diskretsiooniotsuse tõttu vääralt AÕS § 72 lg 5 esimest lauset. Kaasomandi kasutuskord peab olema kooskõlas seaduse ja heade kommetega.
28.Kohtu määratud kasutuskord ei arvesta senist kasutuskorda. Ebaõige on kohtu seisukoht, et pooled ei leppinud XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kasutuskorras kokku. Pooled leppisid kinnistute kasutuskorras kokku juba 2006. a, kui lepiti kokku, et kostja XXXXXXX XXX XX kinnistuga külgnev ala XXXXXX XX kinnistust jääb kostja ainukasutusse ja hagejate XXXXXXX XX kinnistuga külgnev ala hagejate ainukasutusse. Samuti lepiti kokku, et kumbki pool paigaldab tema ainukasutusse jääva ala ümber piirded ja korraldab piiratud ala igapäevast hooldust. Nii ka toimiti ja nende asjaolude üle pooled ei vaidle. Kohus ei arvestanud ega selgitanud, miks ei oma tähtsust asjaolu, et kumbki pool paigaldas XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistule piirded ja kasutas juba aastaid teatud osa kaasomandis olevast kinnistust kui oma asja ning et kostja ehitas omal kulul XXXXXX XX kinnistule tee, mis teenindab ainult kostja elumaja ega ulatu hagejate kinnistuni.
29.Kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist kinnitab ka 2011. a hagejate poolt kostjale tehtud ettepanek detailplaneeringu muutmiseks ja XXXXXX XX kinnistu reaalosadeks jagamiseks. 2011. a kostjale edastatud joonis, mis kajastab hagejate nägemust XXXXXX XX kinnistu reaalosadeks jagamisest, vastab poolte vahel 2006. a sõlmitud XXXXXX XX kinnistu kasutuskorra kokkuleppele. Ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt on hagejate tegu, millest võib järeldada soovi tuua kaasa õiguslikke tagajärgi, tegevusetus või vaikimine. Hagejad väljendasid tahet leppida kokku XXXXXX XX kinnistu kasutuskorras aktiivsete tegudega.
30.2006. a sõlmitud kokkulepet järgides jagasid pooled XXXXXX XX kinnistu ligilähedaselt pooleks, hagejad piirasid 2020 m2 suuruse ala ja kostja 2051 m2 suuruse ala kinnistust. Otsusega vähendati 2006. a kokkuleppe järgi kostja ainukasutusse jäänud ala märkimisväärselt ja seda muuhulgas poolte ühiskasutusse jääva ala võrra.
31.Kohtu määratud kasutuskord on vastuolus ka otsuse p-ga 23, kus kohus märkis, et ei näe põhjust poolte ainukasutusse jääva ala suuruse kindlaksmääramisel poolte mõtteliste osade suurusest põhjendamatult kaugeneda. Otsuse põhjendused ja resolutsioon on vastuolus, kuna otsusega on poolte mõtteliste osade suurusest oluliselt kaugenetud.
32.Hagejate taotletud ja kohtu määratud kasutuskorra järgi jäävad poolte ühiskasutuses oleva ala keskele piirded (sh XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistute piiril asuv hagejate 2009. a paigaldatud piirdeaed). Selline kasutuskord ei ole mõistlik ega vasta hea usu põhimõttele, kuna kostjal on ühiskasutusse jääva maa-alaga, mille keskel asub hagejate piirdeaed, võimatu midagi otstarbekat teha. Kohus ei arvestanud seda asjaolu otsuse tegemisel ja põhjendamiskohustust täitmata järgis hagejate soovitut, mis koormab kostjat ebamõistlikult.
33.XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistu kasutuskord tuleks kindlaks määrata kostja taotletud viisil, kuna see vastab poolte huvidele, on kooskõlas senise kasutuskorraga ja lähtub poolte vahel 2006. a sõlmitud kokkuleppest. Alternatiivne kasutuskord lähtub sellest, et hagejatel on võimalik sarnaselt kostjaga rajada XXXXXX XX kinnistule tee ning pääseda rajatavat teed ja XXXXXX XX kinnistu nurgaosa kasutades oma kinnistutele. Ka selline kasutuskord vastab poolte huvidele ja arvestab hagejate väidetavat huvi kasutada XXXXXXX XXX XX ja XXXXXXX XX kinnistutele juurdepääsuks XXXXXX XX kinnistut, hoolimata asjaolust, et hagejatel on mitu erinevat võimalust oma kinnistutele juurdepääsuks.
34.Kostja taotletav kasutuskord on enim kooskõlas poolte mõtteliste osade suurustega ning vastab hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele, samuti lähtub paigaldatud piiretest
XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistul. Kasutuskorra kindlaksmääramisel kostja taotletud viisil ei ole ühelgi poolte ühiskasutusse jääval alal liikumine piirete tõttu takistatud. Kostja taotletud lahendus on kooskõlas juba aastaid pooltele sobinud lahendusega.
35.Otsusest ei nähtu, millised asjaolud annavad alust arvata, et kostja rajatud tee on mõeldud hagejatele kasutamiseks. Seda ei saa tuletada asjaolust, et hagejad on XXXXXX XX kinnistu kaasomanikud. Kostja poolt XXXXXX XX kinnistule rajatud tee ei ole mõeldud hagejatele kasutamiseks. Kohus tuvastas, et tee rajamist finantseeris vaid kostja, hagejad sellesse ei panustanud. Kostja rajatud tee lõpeb enne hagejate kinnistuid. Olukorras, kus tee oleks ehitatud ka juurdepääsuks hagejate kinnistutele, oleks loogiline, et tee oleks hagejate kinnistuteni (XXXXXXX XX ja XXXXXXX XXX XX) välja ehitatud. Ka tee kuju viitab üheselt sellele, et see on ehitatud vaid kostja elumaja teenindamiseks. Hagejate ettepanek kostjale detailplaneeringu muutmiseks ja XXXXXX XX kinnistu jagamiseks on tehtud selliselt, et tee, mille kostja on XXXXXX XX kinnistule rajanud, jääb kostja ainuomandisse jäävale kinnistu osale. Juurdepääsu oma XXXXXXX XXX XX kinnistule märkisid hagejad lepinguprojektile lisatud joonisele XXXXX tänavalt, mitte kostja poolt XXXXXX XX kinnistule rajatud teed mööda. Kohus jättis eeltoodud asjaolud tähelepanuta.
36.Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja pidi tõendama, et XXXXXXX XXX kinnistu kaasomanikud on nõus, et hagejad kasutavad juurdepääsuks oma kinnistule (XXXXXXX XXX XX) XXXXXXX XXX kinnistut olukorras, kus kehtiv detailplaneering näeb juurdepääsu XXXXXXX XXX XX kinnistule ette XXXXX tänavalt. Otsuse põhjendustest jääb mulje, et kohus lahendas AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsunõuet, millist hagejad ei esitanud. Kohus hindas erinevaid juurdepääse (sh juurdepääsu XXXXXXX XXX kinnistul paiknevalt XXXXX tänavalt) ja leidis, et hagejatele peaks olema tagatud juurdepääs oma kinnistutele ka mööda XXXXXX XX kinnistul paiknevat kostja rajatud teed. Sellises olukorras oleks kohus pidanud lahendama kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise vaidluse hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 13), kaasates menetlusse ka naaberkinnistu (XXXXXXX XXX kinnistu) kaasomanikud. Nimetatud asjaolule ei olnud kostjal varasemalt võimalik tugineda, kuna kostja ei teadnud, et kohus peab oluliseks ja vajalikuks, et XXXXXXX XXX kinnistu kaasomanikud oleks andnud hagejatele nõusoleku oma kinnistu kasutamiseks. See selgus üllatusliku sisuga otsusest.
37.Kohus lahendas sisult juurdepääsunõuet kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise raames. Hagejad argumenteerisid kaasomandi kasutuskorraga seonduvat vaidlust läbi juurdepääsuvaidlusele omaste argumentide ja kaitse-eesmärkide. Kohus aktsepteeris alusetult hagejate juurdepääsu võimaldamise nõuet kaasomandi kindlaksmääramise hagina ja tegi põhjendamatu ja ebaõige lahendi. XXXXX tänava kaudu on olemas detailplaneeringu kohane juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt XXXXXXX XXX XX kinnistule ja kostja XXXXX tee kaasomanikuna ei keeldunud juurdepääsu võimaldamisest ja on sellega nõus ka edaspidi. Hagejad oleks pidanud hagema muid XXXXX tänava kaasomanikke, kes hagejate paljasõnalise väite kohaselt keeldusid juurdepääsu võimaldamisest.
38.Arvestades, et juurdepääsu XXXXXX XX kinnistu kaudu soovivad hagejad, ei saa ehitustööde teostamise vajalikkust XXXXXXX XXX XX kinnistu piirdeaias pidada hagejate suhtes ebaõiglaseks. Otsuse jõustumisel tekib olukord, kus juurdepääsu XXXXXX XX kinnistu kaudu soovivad hagejad, kuid ehitustöid peab teostama kostja (2007. a paigaldatud värava eemaldama), kes juba teostas ehitustöid XXXXXX XX kinnistul endale juurdepääsu rajamiseks ja kandis ka kaasnenud kulud. Otsuse jõustumisel peaks kostja lisaks tema kulul väljaehitatud teele tegema täiendavaid
kulusid, samas kui hagejate mistahes kulusid enda tarbeks tee ehitamiseks pidas kohus ebamõistlikeks. Otsus kahjustab ebaproportsionaalselt kostja huve.
39.Ebaõige on kohtu seisukoht, et asjas ei oma tähtsust, et hagejad ei ole XXXXXX XX kinnistul paikneva tee ehitust finantseerinud ega pärast 2008. a kostja rajatud teed kasutanud. Asjaolu, et tee ehitust finantseeris vaid kostja, tõendab, et pooled järgisid 2006. a sõlmitud kasutuskorra kokkulepet ja tee on mõeldud kostjale kasutamiseks ning ei ole mõeldud hagejatele kasutamiseks ja hagejatel puudub vajadus kasutada oma XXXXXXX XXX XX kinnistule ligipääsuks kostja rajatud teed.
40.Ebaõige on kohtu seisukoht, et tõendite põhjal ei ole võimalik hinnata, kas XXXXXX XX kinnistule uue tee rajamine on võimalik. Kohus jaotas tõendamiskoormise ebaõigesti, rikkudes TsMS § 230 lg-t 1.
41.Kostja taotletud XXXXXX XX kinnistu kasutuskord (2. alternatiiv) lähtub hagejate soovist kasutada XXXXXX XX kinnistut ligipääsuks XXXXXXX XX ja XXXXXXX XXX XX kinnistule ja hagejatel on võimalik rajada XXXXXX XX kinnistule uus tee. Lükkamaks ümber hagejate väidet, mille kohaselt ei saa uut teed rajada, kuna see eeldab puude maharaiumist, tellis kostja eriteadmistega isiku hinnapakkumise tee ehituseks, milles on märgitud, et ehitustööde käigus ei langetata ühtegi puud. Hagejad ei tõendanud, et XXXXXX XX kinnistule uue tee rajamine eeldab puude langetamist. Kohus oleks pidanud kostja esitatud tõendi alusel lugema tõendatuks, et XXXXXX XX kinnistule uue tee rajamine ei eelda puude langetamist. Tee rajamine hagejate poolt ei saa olla vastuolus hea usu põhimõttega olukorras, kus hagejad soovivad kasutada XXXXXX XX kinnistut juurdepääsuks oma kinnistutele (XXXXXXX XX ja XXXXXXX XXX XX). Hea usu põhimõttega on vastuolus hagejate nõue kohustada kostjat eemaldama kostja poolt 2007. a XXXXXX XX kinnistule paigaldatud värav, mis maksis ligikaudu 120 000 krooni, mis kuni 2011. a hagejaid ei häirinud.
42.Kohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 238 lg-t 5, kuna jättis tähelepanuta kostja 05.09.2012 vastuse lisaks nr 9 oleva hagejate poolt kostjale 2011. a kevadel edastatud lepinguprojekti detailplaneeringu koostamiseks ja plaani, mis kajastas hagejate väljapakutud XXXXXX XX kinnistu reaalosadeks jagamise viisi. Dokumendist nähtuvalt soovisid hagejad enne kohtusse pöördumist jagada poolte kaasomandis oleva XXXXXX XX kinnistu selliselt, et kostja rajatud tee ja väravad jäävad kostja ainuomandisse jäävale alale. See tõend lükkab ümber hagejate väite, mille kohaselt vajavad nad kostja rajatud teed oma kinnistule juurdepääsu saamiseks. Tõend kinnitab ka hagejate vastuolulist käitumist. Kohus ei põhjendanud otsuses, miks ei oma kostja 05.09.2012 vastuse lisaks nr 9 olev tõend asjas tähtsust, rikkudes TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut.
43.Kohus rikkus TsMS §-st 436 tulenevat kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, kajastades otsuse põhjendustes faktilisi asjaolusid ja kostja väiteid ebaõigesti. Kostja ei väitnud üheski menetlusdokumendis, et kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist poolte vahel tõendab asjaolu, et hagejad ei vaidlustanud XXXXXXX XXX XX/XXXXXX XX kinnistute ja lähiala osalist detailplaneeringut, vaid osalesid haldusasjas nr 3-04-355 kolmanda isikuna, toetades kostja kaebust. Kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist poolte vahel tõendab kostja hinnangul asjaolu, et kumbki pool paigaldas XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistule piirded, korraldas tema poolt piiratud ala igapäevast hooldust ja kasutas vastavaid osasid XXXXXX XX kinnistust juba aastaid kui oma asja. Asjaolu, et hagejad detailplaneeringut ei vaidlustanud, tõi kostja välja tõendamaks, et hagejad ei omandanud XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistuid oma kinnistutele (XXXXXXX XX ja XXXXXXX XXX XX) juurdepääsu saamise eesmärgil.
44.Otsuses märgiti ebaõigesti, et kostja vaidlustas detailplaneeringu seetõttu, et see piiras tema ligipääsu XXXXXXX XXX XX kinnistule (so hagejate omandis olev kinnistu). Tegelikkuses vaidlustas kostja detailplaneeringu põhjusel, et see piiras kostja ligipääsu kostja omandis olevale XXXXXXX XXX XX kinnistule. Pooled ei vaidlustanud detailplaneeringut põhjusel, et see piirab ligipääsu XXXXXXX XXX XX kinnistule, mis omakorda kinnitab, et juurdepääs XXXXXXX XXX XX kinnistule XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistu kaudu ei olnud hagejatele varasemalt oluline.
45.Kostja ei väitnud, et hagejate kaudne tahteavaldus (so tahe leppida kokku XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kasutuskorras) väljendub selles, et hagejad pöördusid oma väidetavate õiguste kaitseks kohtusse ligi viis aasta pärast piirete paigaldamist. Hagejate kaudne tahteavaldus väljendub selles, et kumbki pool paigaldas piirded XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistule ja korraldas enda piiratud ala igapäevast hooldust. Sellega leppisid pooled XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistu kasutuskorras kokku.
46.Kostja ei väitnud, et hagejad omandasid XXXXXX XX kinnistu selleks, et tagada kostjale juurdepääs XXXXXXX XXX XX kinnistule (so hagejate omandis olev kinnistu). Kostja väitis läbivalt, et hagejate eesmärk XXXXXX XX kinnistu omandamisel oli vaidlusalusel kinnistul kauni loodusmiljöö ja privaatsuse säilitamine.
47.Ebaõige on kohtu järeldus, et igasugune kaasomaniku tegevus, millega teine kaasomanik nõus ei ole, rikub automaatselt teise kaasomaniku õigusi, kuna see on kaasomandi olemusega vastuolus. Olukord, kus kaasomanik võib kaasomandit kasutada teatud viisil üksnes juhul, kui teine kaasomanik on sellega nõus, on ka vastuolus põhiseaduse §-ga 32, mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
48.AÕS § 72 lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Seega on kostjal õigus XXXXXX XX ja XXXXXX XX kinnistut kasutada (sinna väravad/piirdeid jmt paigaldada) sõltumata teise kaasomaniku nõusolekust eeldusel, et see ei riku hagejate õigusi. XXXXXX XX kinnistule paigaldatud värav ei riku hagejate omandiõigust. Hagejatel puudub vajadus kasutada XXXXXX XX kinnistule rajatud teed (so vaidlusaluse värava tagust ala) ja see tee ei ole mõeldud hagejatele kasutamiseks. Kostja ei ole hagejatele värava avamisest kunagi keeldunud (ja vastupidist ei ole hagejad tõendanud). Ka kostja koerad ei riku hagejate õigusi. Paljasõnaline ja tõendamata on hagejate väide, mille kohaselt on kostja koerad kurjad ja kujutavad hagejatele ohtu. Koerad elavad XXXXXXX XXX XX kinnistul ja satuvad vahetevahel XXXXXX XX kinnistu sellele alale, mis on piirdeaiaga ümbritsetud juba 2007. aastast. Kuni 2011. a koerad hagejaid ei häirinud ning muutusid „kurjadeks koeradeks“ alles siis, kui kostja teatas hagejatele, et ei nõustu detailplaneeringu muutmisega ja kinnistu jagamisega hagejate väljapakutud viisil. AÕS § 72 lg-st 3 ega ühestki muust AÕS sättest ei tulene, et kui üks kaasomanik teise kaasomaniku tegevusega kaasomandis oleval kinnistul nõus ei ole, rikub see automaatselt kaasomaniku omandiõigust. Vastasel juhul muutuks kaasomandis oleva kinnistu kasutamine kaasomaniku poolt reaalselt võimatuks, kuna pahatahtlik kaasomanik võib igal ajal väita, et ta pole nõus teise kaasomaniku tegevusega kaasomandis oleval kinnistul.
49.Ebaõige on kohtu seisukoht, et väidetav rikkumine (kostja poolt piirete paigaldamine kaasomandis olevatele kinnistutele) võib tulevikus korduda. Jääb arusaamatuks, kuidas järeldub faktist, et värav on XXXXXX XX kinnistul juba 2008. aastast, et väidetav rikkumine võib korduda. Veelgi enam jääb arusaamatuks, kuidas võib väidetav rikkumine korduda XXXXXX XXX kinnistu osas olukorras, kus kohus ei leidnud, et kostja poolt XXXXXX XXX kinnistule paigaldatud piirded rikuvad hagejate õigusi.
50.Kohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 200 lg-t 2 ja kohaldas ebaõigesti TsÜS § 138 lg-t 1, kuna võimaldas hagejatel oma õigusi kuritarvitada. Kostja märkis korduvalt, et olukorras, kus XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistule paigaldasid piirded mõlemad pooled, nõuavad hagejad kostja paigaldatud piirete eemaldamist esimest korda ligi neli aastat pärast nende paigaldamist, kuritarvitavad hagejad oma õigusi. Isegi kui hagejatel oleks kostja vastu nõue, siis on nad selle hea usu põhimõttest tulenevalt minetanud. Otsusega rahuldati ka hagejate nõue kohustada kostjat eemaldama XXXXXX XX kinnistult koerad. Ka sellise nõude esitamine ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas olukorras, kus kostja koerad, kes elavad kostjale kuuluval XXXXXXX XXX XX kinnistul juba 2007. a ja satuvad vahetevahel XXXXXX XX kinnistule, hakkasid hagejaid häirima alles 2011. a.
51.Otsus ei ole täidetav, kuna otsuse lisaks oleva plaani järgi poolte ainu- ja ühiskasutusse jäävate alade täpsed piirid ei ole looduses tuvastatavad. Otsus on vastuoluline, kuna otsuse lisaks oleval plaanil märgitud tumeoranži ala ligikaudne asukoht ja looduses XXXXXX XX kinnistul paikneva tee asukoht ei kattu. XXXXXX XX kinnistul paiknev tee jääb tegelikkuses osaliselt otsuse lisaks oleva plaani järgi kostja ainukasutusse jäävale alale. Lisaks jäävad otsusega poolte ühiskasutusse jäetud alale puud, mida ei tohi langetada. Ka seetõttu ei saa hagejad otsuse järgi poolte ühiskasutusse jäetud ala juurdepääsuteena kasutada. Seega ei ole otsus täidetav.
52.XXXXXX XXX kinnistu kasutuskord ei vasta poolte mõtteliste osade suurustele olukorras, kus kostjale kuulub 7/10 suurune mõtteline osa XXXXXX XXX kinnistust. Otsuse p-s 23 kohus märkis, et ei näe põhjust kasutuskorra kindlaksmääramisel poolte mõtteliste osade suurusest põhjendamatult kaugeneda. Otsuse resolutsioon ja põhjendav osa on vastuolus, kuna otsusega on XXXXXX XXX kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramisel poolte mõtteliste osade suurustest oluliselt kaugenetud. Vastus apellatsioonkaebusele
53.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
54.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata.
55.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
56.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
57.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtu menetluses esitatud väiteid, millistele on maakohtu otsuses juba piisava põhjalikkusega vastatud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
58.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kohus ei kaalunud otsuse tegemisel kostja huve ja tegi motiveerimata diskretsiooniotsuse. AÕS § 72 lg 5 kohaselt
on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kasutuskorra määramisel on kohtul diskretsiooniõigus. Maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus otsust tehes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestas poolte kui kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega ning samuti sellest, et AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust.
59.Kohus analüüsis otsuses põhjalikult mõlema poole hagiavaldustes esitatud kasutuskordade variante XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kinnistute kohta. Kohus põhjendas, miks ta jättis kostja nõuded kasutuskorra määramise osas rahuldamata ja rahuldas hagi hagejate taotletud kolmanda alternatiivi järgi.
60.Maakohus tuvastas, et pooled ei ole sõlminud kokkulepet vaidlusaluste kinnistute kasutuskordade kohta ja ringkonnakohtul puudub alus teistsuguse järelduse tegemiseks. Kostja ei tõendanud oma väidet, et pooled leppisid kinnistute kasutuskorras kokku juba 2006.a ja on seda järginud. Hagejad vaidlesid eeltoodule vastu ja asja materjaliga ei ole kooskõlas apellatsioonkaebuse väide, et pooltel ei ole selle asjaolu üle vaidlust. Kokkuleppe sõlmimist ei tõenda ettepanekud detailplaneeringu muutmiseks ja XXXXXX XX kinnistu reaalosadeks jagamiseks, mis ei realiseerunud. Maakohus jättis 2011. a kevadel koostatud XXXXXX XX ja selle lähiala detailplaneeringu koostamise lepingu joonise õigesti tõendina arvestamata (otsuse p 32), mitte tähelepanuta, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab.
61.Hagejate väitel oli vaidlusaluste kinnistute kaasomandisse omandamise eesmärgiks privaatse elukeskkonna ja loodusmiljöö säilitamine ning samal ajal nende kaudu mõlemale poolele juurdepääsu tagamine oma kinnistutele - kostjale XXXXXXX XXX XX kinnistule ning hagejatele XXXXXXX XX ja XXXXXXX XXX XX kinnistutele, sest XXXXXXX XX tagumisele küljele ja XXXXXXX XXX XX kinnistule ei ole võimalik pääseda XXXXXXX XXXlt või XXXXXXX XXX XXX kinnistu kaudu. Arvestades vaidlusaluste kinnistute ja poolte ainuomandis olevate kinnistute paiknemist, 1999.a XXXXXXX XXX XX/XXXXXX XX katastriüksuse plaani ja 2001.a koostatud XXXXXXX XXX XX/XXXXXX XX kinnistu ja lähiala detailplaneeringu põhijoonist, millistelt nähtub vaidlusaluse tee varasem olemasolu ja hagejate kinnistutele juurdepääsude tähistamine XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kaudu, on see hagejate väide eluliselt usutav. Seega ei ole asja materjaliga kooskõlas kostja väide, et hagejatel ei ole tegelikult huvi vaidlusaluseid kinnistuid oma kinnistutele juurdepääsuna kasutada ja hagi esitamise eesmärgiks on üksnes kostja survestamine seetõttu, et viimane ei olnud nõus XXXXXX XX detailplaneeringu muutmisega.
62.Tõendatud ei ole asjaolu, et poolte kokkuleppel paigaldati piirded selliselt, et kummagi poole ainukasutusse jääks teatud osa kinnistutest. Sellisel juhul oleks pidanud jääma kummagi poole ainukasutusse osa, mis vastaks poole kaasomandi osale. Kohtule esitatud plaanidelt nähtub, et kostja paigaldatud piirdeaed ei jaga XXXXXX XX kinnistut kaheks võrdseks osaks. Ei ole usutav, et pooled sõlmisid kokkuleppe selliselt, et kostja kasutab kinnistust suuremat osa hagejatele kompensatsiooni maksmata. Samuti ei ole tõendatud, et hagejad võtsid nö nende kasutusse jääma pidanud osa igapäevasesse kasutusse oma asjana, korraldades sellel alal ka igapäevast hooldust. Ringkonnakohtul selgitasid hagejad, et nad paigutasid ühiskasutuses olevale kinnistule võrkaia üksnes eesmärgiga vältida kolmandate isikute pääsemist kinnistule. Iseenesest asjaolu, et kostja
uuendas kinnistul asunud tee ja piiras hagejate nõusolekuta osa kinnistust aiaga, mille väravad on suletud, ei saa anda talle kasutuskorra kindlaksmääramisel hagejate ees eelist. Maakohus leidis õigesti, et kostja pakutud kasutuskorrad ei arvesta piisavalt hagejate kui kaasomanike huvidega kinnistute kasutamisel ja hagejatele tuleb jätta juurdepääsuvõimalus XXXXXXX XX ja XXXXXXX XXX XX kinnistutele olemasoleva tee kaudu. Kostja leiab ekslikult, et tal on tee uuendamise tõttu ainuõigus seda kasutada. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kes kaasomanikest ja kui palju tee ehitusse raha paigutas.
63.Maakohus ei tuvastanud hagejate poolt oma õiguste kuritarvitamist ja seda ei leia ka ringkonnakohus. Hagejate väitel said nad teed kasutada ka pärast 2008. a kostja poolt väravate ja aia paigaldamist, sest väravad ei olnud lukustatud ja koeri ei olnud lahti lastud. Kostja lukustas väravad 2011. a, mille tõttu pöördusid hagejad oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse 11.07.2012, so mõistliku aja jooksul ja nad ei ole nõudeõigust minetanud, nagu kostja leiab.
64.Kohus ei kaugenenud oluliselt poolte ainukasutusse jäävate alade suuruse määramisel poolte mõtteliste osade suurusest. Otsuse resolutsioon ei ole selles osas põhjendava osaga vastuolus, nagu kostja leiab. XXXXXX XXX kinnistust jäeti ca 1/3 kostja ainukasutusse ja ülejäänud osa ühiskasutusse. Hagejate ainukasutusse sellest kinnistust midagi ei jäänud. Seega ei ole apellatsioonkaebuse väited ka selles osas põhjendatud.
65.Tõendatud on asjaolu, et olemasolev tee kostja poolt piiratud alal on ainuke mootorsõidukiga läbimist võimaldav juurdepääs XXXXXXX XXX XX kinnistule, kuhu hagejate tütar A S, kes on käesoleval ajal kinnistu XXXXXXX XX omanik ja vaidlusaluste kinnistute kaasomanik, soovib ehitada elamut. Juurdepääsu XXXXXXX XXX XX kinnistule XXXXX tee kaudu ei ole, sest sellisel juhul peaks läbima kinnistut, mis on mitmete isikute kaasomandis, kes ei ole hagejatele selleks nõusolekut andnud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Samuti tuvastas maakohus, et XXXXX tee poolses küljes ei ole XXXXXXX XXX XX kinnistule pääsemiseks väravaid. Üks XXXXXXX XXX kinnistu kaasomanikest, IB, vastas juurdepääsu taotlusele läbi nimetatud kinnistu 16.12.2013 kirjas keeldumisega ja soovitas XXXXXXX XXX XX omanikul kasutada XXXXXX XX kinnistul olemas olevat teed.
66.Kohus ei lahendanud käesolevas asjas AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsunõuet, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. AÕS § 156 lg 1 alusel saab nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Antud juhul ei ole sellise vaidlusega tegemist. Juurdepääsu võimalus poolte ainuomandis olevatele kinnistutele oli üks asjaolu, mida kohus pidi kaasomandi kasutuskorra kohta tehtava otsuse tegemisel arvestama. Maakohus ei pidanud kaasama kaasomanike vahelisse vaidlusesse XXXXXXX XXX kinnistu kaasomanikke ja hagejad ei pidanud esitama nende vastu hagi juurdepääsu saamiseks olukorras, kus nad on kinnistute XXXXXX XX ja XXXXXX XXX kaasomanikud, mille kaudu on võimalik XXXXXXX XXX XX kinnistule pääseda.
67.Maakohus leidis õigesti, et tõendite alusel ei ole võimalik üheselt hinnata, kas uue tee ehitamine hagejate juurdepääsuks oma kinnistule on võimalik. Poolte esitatud tõendid, sh ringkonnakohtule esitatud tõendid (so hagejate esitatud RAAM Arhitektid AI OÜ hinnang ja kostja esitatud OÜ Hendrikson & Ko 26.11.2013 hinnang) on selles osas vastuolulised. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 12.11.2013 ja 16.12.2013 kirjades on avaldatud kindlat seisukohta, et uue juurdepääsutee ehitamine on võimalik üksnes uue detailplaneeringu kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et uue tee ehitamine hagejate poolt, mida kostja soovib, ei ole mõistlik ja on pealegi kulukas. OÜ Takkeris hinnapakkumise järgi on ainuüksi XXXXXXX XX ja XXXXXXX XXX XX piirdeaia ümberehitamise kulud 12 948 eurot ning selles ei sisaldu tee rajamisega seotud kulud, sh ka projekteerimisega kaasnevad kulud.
68.Hagejatel on kaasomanikena õigus samaväärselt kostjaga kasutada kostja poolt ilma õigusliku aluseta piiratud XXXXXX XX ja XXXXXX XX kinnistuid, kuid kostja on selleks teinud takistusi. Samuti on hagejatel õigus juurde pääseda nendelt kinnistutelt kulgevat, kuid praegu kostja piiratud alale jäävat teekiilu mööda XXXXXXX XXX XX ja XXXXXXX XX kinnistute juurde. Kostja tegevus takistab hagejate kaaskasutust ja seega on ebaõige kostja väide, et tal on õigus paigaldada väravaid, piirdeid jm hagejate nõusolekuta. Arvestades, et kostja on paigaldanud piirded õigusvastaselt, ei saa ta ka tugineda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele tema poolt väravate ja piirete paigaldamisel kantud kulude osas. Juurdepääsuteel asuva värava eemaldamine takistuse kõrvaldamise eesmärgil ei ole kostja jaoks ebamõistlikult kulukas ega töömahukas.
69.Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas kostja on keeldunud hagejatele värava avamisest või mitte. Hagejatel peab olema vaba juurdepääs XXXXXXX XXX XX ja XXXXXXX XX kinnistutele ilma, et nad peaks selleks kostjalt igakordselt luba küsima.
70.Mõistlik on ka hagejate soov, et kostja koerad ei käiks poolte ühiskasutusse jäetaval alal. Kostja on ka ise kinnitanud, et koerad elavad XXXXXXX XXX XX kinnistul. Kostjal on võimalik nende sattumist XXXXXX XX kinnistule vältida ja see ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav.
71.Maakohus tuvastas nii omandiõiguse rikkumise kui ka kohtuotsusega nõude rahuldamise ulatuses hagejate talumiskohustuse puudumise. Põhjendatud on maakohtu otsus ka selles osas, kus kohus leidis, et ka tulevikus esineb oht, et hagejatel on tee kasutamine piiratud väravate lukustatuse või kostja muu tegevuse tõttu.
72.Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud Hendrikson & Ko 04.12.2013 ja 24.01.2014 hinnangud ei tõenda hagejate vastuolulist ja halvas usus käitumist, nagu kostja leiab. Hagejate poolt kostjale kompromissivariantide pakkumine, millistega kostja ei nõustunud, seda ei tõenda.
73.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kohtuotsus ei ole täidetav, sest poolte ainuja ühiskasutusse jäävate alade täpsed piirid ei ole looduses tuvastatavad. Täpseid piire on võimalik looduses tuvastada ja nende järgimiseks ei ole vaja langetada ühtegi puud. Asjaolu, et XXXXXX XX kinnistul paiknev tee ei kattu poolte ühiskasutusse jäetud alaga, ei oma tähtsust. Kinnistu plaanide järgi RAAM Arhitektid AI OÜ hinnangu lisade 5 ja 9 järgi on ühiskasutusse jäetud teest laiem ala, mis ei takista selle looduses piiritlemist olenemata sellest, et tee kõrval on ühiskasutusse jäetud alal ka puid. Maamõõtja VK on piiripunktid looduses kindlaks teinud, mis on tõendatud katastrimõõdistamise plaani ja seletuskirjaga.
74.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata.
75.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud kostjad.
76.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.