Kohtulahend

1(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-45751 määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-45751 ole selge, millistest lepingutest ja millal on OÜ Virmalen võlg panga/hageja ees tekkinud. Selge ei ole, millest tuleneb kostja võlg 83 085,14 eurot. Ei ole tõendatud, et teise käendaja, MM arvelt poleks saanud nõuet rahuldada. 07.04.2008.a, 18.06.2009.a ja 02.07.2001.a sõlmiti lepingud. Hageja nõuded viiviste ja intresside saamiseks lepingu nr 08-049942-JL järgi pärinevad 2008. aastast. 08.11.2012.a pöördus hageja kohtusse. Nõue on aegunud. Käenduslepingu sõlmimisest on möödunud kolm aastat (sõlmiti 07.04.2008.a), seega on käenduslepingust tulenev nõue aegunud. Lepingust nr 08-049942-JI tulenev nõue oli tagatud ühishüpoteegiga kinnisasjadel nr 1371501 ja 1390301 summas 3 400 000 krooni (217 299,60 eurot) ja hüpoteegid on kustutatud pärast käenduse andmist, mistõttu väheneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 5 järgi kostja vastutus 217 299,60 euro võrra laenuandja ees, kuna laenuandja on loobunud tagatisest. Kostjal ei ole kohustust sellest lepingust tulenevaid nõudeid täita. Esimese astme kohtu otsus

3(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-45751 143,93 eurot ja see on 01.01.2011.a konverteeritud 2373,93 euroks. Kostja ei ole tõendanud, et põhivõlgnik või kostja ise oleks märgitud viivise 2373,93 eurot ära tasunud. Intressivõlale ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega on hageja põhjendanud ja tõendanud esitatud arvelduskrediidilepingu kohta käiva andmekandja väljavõttega, et arvelduskrediidilepingust tulenev nõue põhivõlgniku vastu oli seisuga 01.01.2011.a kokku 2445,70 eurot, sh intressivõlg 71,77 euro ning viivised 2373,93 euro. Eeltoodud tõenditega on hageja tõendanud, et AS-il Swedbank oli mainitud laenulepingutest ja arvelduskrediidilepingust tulenev nõue OÜ Virmalen vastu 02.02.2011.a seisuga kokku 167563,16 eurot. Kohtule esitatud ning hageja ja AS-i Swedbank vahel 02.02.2011.a sõlmitud nõude loovutamise lepingu p-st 1 nähtuvalt loovutas pank hagejale nõude summas 167 563,16 eurot: 1) laenulepingutest nr 08-049942-JI tuleneva nõude: põhiosa võlg 129 286,43 eurot, intress 4398,99 eurot, viivised 4515,76 eurot, kokku 129 286,43 eurot; 2) laenulepingust nr 09-049000JK tuleneva nõude: põhiosa võlg 22 215,66 eurot, intress 1386,72 eurot ja viivised 3313,90 eurot, kokku 26 916,28 eurot; 3) 02.07.2011.a arvelduskrediidilepingutest nr 01-051652-KT tuleneva nõude: intressid 71,77 eurot, viivised 2373,93 eurot, kokku 2445,70 eurot (t I kd lk 5). Hinnates esitatud nõude loovutamise lepingut koos AS-i Swedbank laenuprogrammi ja arvelduskrediidilepingu kohta käiva programmi väljavõttega, leidis kohus, et hageja on tõendanud asjaolu: (I) et OÜ Virmalen võlgnes AS-le Swedbank: 1) laenulepingu nr 08049942-JI järgi laenuvõlga 129 286,43 eurot, intresse 4398,99 eurot, viivised 4515,76 eurot, kokku 129 286,43 eurot, 2) laenulepingu nr 09-049000-JK järgi laenuvõlga 22 215,66 eurot, intressi 1386,72 eurot ja viiviseid 3313,90 eurot, kokku 26 916,28 eurot ning 3) 02.07.2011.a sõlmitud arvelduskrediidilepingu nr 01-051652-KT järgi intresse 71,77 eurot, viivised 2373,93 eurot, kokku 2445,70eurot; ja (II) et eelviidatud lepingutest tulenevad laenu-, intressi- ja viivisenõuded on kokku summas 167 563,16 eurot loovutatud hagejale. Nii on ümber lükatud kostja väide nõude loovutamise lepingu alusel väidetava nõude olemasolu ja selle suuruse tõendamatusest. Eeltoodu alusel on mainitud lepingutest tulenevad nõuded loovutatud VÕS § 164 järgi hagejale, kes on uus võlausaldaja. Vaidlus puudutab vaid laenulepingut nr 08-049942-JL ja arvelduskrediidilepingut nr 01051652-KT, kuna nendest tulenevate nõuete tagamiseks on kostja käendus ja nendest lepingutest tulenevad nõuded on hageja kostja vastu esitanud. Järgnevalt vaatles kohus nende lepingutega seotud nõudeid ja väiteid. Nõude loovutamise lepingust nähtuvalt on laenuleping nr 08-049942-JI, laenuleping nr 0904900-JK ning arvelduskrediidileping lõpetatud 18.03.2010.a (lepingu p-d 1.1.1–1.1.3, t I kd lk 5). Lisaks on hageja tõendanud kohtule esitatud teatistega 18.03.2011.a, 17.01.2011.a (t I kd lk 117, 118), et pank on OÜ-le Margus Murakas ja Partnerid kohustuste rikkumise tõttu arvelduskrediidilepingu üles öelnud 18.03.2010.a ning laenulepingu nr 08-049942-JI, nr 09049000-JK üles öelnud 01.02.2011.a (teatised ka võlgniku poolt kätte saadud 18.03.2010.a, 17.01.2010.a, t I kd lk 117,118). Kuivõrd laenuleping nr 08-049942-JI on üles öeldud põhivõlgniku kohustuste rikkumise tõttu 01.02.2011.a ja arvelduskrediidileping vastavalt 18.03.2010.a, siis lõppesid lepingud ja võlausaldaja ehk AS-i Swedbank nõuded muutusid nendest lepingutest OÜ Margus Murakas ja Partnerid vastu VÕS § 399 lg 1 ja § 401 lg 1 järgi sissnõutavaks vastavalt arveldus-

4(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-45751 krediidilepingu järgi 18.03.2010.a ja laenuleping 01.02.2011.a. Kostja pole neid väiteid ümber lükanud ega tõendanud, et lepingud oleks lõppenud varem või muul ajal. Hageja nõuab laenulepingu nr 08-049942-JI järgi laenuvõlga 129 286,43 eurot, intresse 4398,99 eurot, viiviseid käendaja vastutuse piirmäära 63 911,65 euro ulatuses. Kuna laenulepingu nr 08-049942-JI järgi muutusid panga nõuded põhivõlgniku vastu sissenõutavaks 01.02.2011.a, siis pole õige kostja väide, et hageja nõuded viiviste ja intresside saamiseks lepingu nr 08-049942-JI järgi pärinevad 2008. aastast ja oleks justkui aegunud. Hagi on sellest lepingust tulenevas nõudes esitatud kohtule 08.11.2012.a, seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi kolmeaastase aegumistähtaja sees. Eeltoodu tõttu leidis kohus, et hageja nõue, mis tuleneb lepingust nr 08-049942-JI, ei ole aegunud. Kostja väide, et käendusleping sõlmiti 07.04.2008.a ja sellest tulenevalt on nõue aegunud, ei ole õige. Vaidlus puudus selles, et laenulepingust nr 08-04994-JI tulenevaid nõudeid käendab kostja lepinguga nr 08-049942-KÄ, mis on sõlmitud 07.04.2008.a (vastutuse maksimumsumma 63 911,65 eurot). Käenduslepingu p-st 1 nähtub, et sellega tagatakse põhikohustuse täitmist. Käenduslepingu p 4 II lausest tuleneb, et kui leping öeldakse üles, on käenduskohustuse täitmise päevaks päev, milliseks laenusaaja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad. Seega saab võlausaldaja nõuda käendajalt kohustuse täitmist siis, kui põhikohustus on muutunud sissenõutavaks ehk kui põhivõlgnik peab ära maksma kogu laenu ja sellelt intressi kuni lepingu ülesütlemiseni. Eeltoodu tõttu ei oma vaidluses tähtsust mitte asjaolu, millal sõlmiti käendusleping kostjaga, vaid asjaolu, millal muutus põhikohustus sissenõutavaks. Eelpool tuvastas kohus, et lepingust nr 08-049942-JI tulenev nõue muutus sissenõutavaks 01.02.2011.a ega pole aegunud. Seega on hagejal kui nõude omandajal õigus nõuda kostjalt kui käendajalt käenduslepingu nr 08-049942-KÄ järgi põhivõlgniku kohustuse täitmise tagamise kohustuse täitmist kooskõlas käenduslepingu p-ga 1 ja p 4 II lausega. Samal põhjusel ei ole aegunud ka arvelduskrediidilepingust tulenev nõue, kuna käenduslepingu nr 01-051652-KÄ/2 p 4 II lause järgi siis, kui leping öeldakse üles, on käenduskohustuse täitmise päevaks päev, milliseks laenusaaja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad. Kuna arvelduskrediidilepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 18.03.2010.a, ei tõusetu küsimust ka sellest lepingust tulenevate nõuete aegumisest ülaltoodud motiividel. Laenulepingust nr 08-049942-JI tulenev nõue Kostja väitis, et 08-049942-JI tulenev nõue oli tagatud ühishüpoteegiga kinnisasjadel nr 1371501 ja 1390301 summas 3 400 000 krooni (217 299,60 eurot) ja hüpoteegid on kustutatud pärast käenduse andmist, mistõttu väheneb tema vastutus VÕS § 145 lg 5 järgi 217299,60 euro võrra, kuna laenuandja on loobunud tagatisest. Hageja poolt esitatud 03.04.2008.a ühishüpoteegi seadmise lepingu järgi tagasid kinnisasjadele nr 1371501 ja 1390301 seatud ühishüpoteek 3 400 000 krooni AS-i Swedbank nõudeid OÜ Margus Murakas ja Partnerid vastu (lepingu p-d 2.1 ja 2.2.2, t I kd lk 176-181). Laenulepingu nr 08-049942-JI järgi tagas sellest lepingust tulenevaid nõudeid kostja käendus ja ühishüpoteek kinnisasjadel 1371501, 1390301 (t I kd lk 9). Käendusleping sõlmiti kostjaga 07.04.2008.a. Seega tagas mainitud hüpoteek laenulepingust nr 08-049942-JI tulenevaid nõudeid OÜ Margus Murakas ja Partnerid vastu ning lisaks tagas neid nõudeid kostja käendus. Kohtule kostja poolt esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (t I kd lk 141-145) nähtuvalt on ASi Swedbank kasuks kinnisasjale nr 1371501 ja 1390301 03.04.2008.a tehtud avalduse alusel seatud 17.04.2008.a hüpoteek summaga 3 400 000 krooni, kuid see on kustutatud (vastavate

5(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-45751 kinnistute kustutamise kanded 4 ja 2). Seega on hüpoteek kui nõuet tagav üks tagatis kustutatud ajal, mil käendusleping oli sõlmitud. Nõude loovutamise lepingu p-st 3.1. nähtuvalt on laenulepingust ja arvelduskrediidilepingust tulenevate AS-i Swedbank nõuete (OÜ Margus Murakas ja Partnerid vastu) tagamiseks seatud hüpoteegid asjale nr 1371501 summas 421 816,89 eurot ja nr 1390301 summas 298 786,96 eurot loovutatud Bank DnB Nord A/S Eesti filiaalile (nüüd AS DNB Pank). Seega nähtub nõude loovutamise lepingust, et OÜ Margus Murakas ja Partnerid vastu olevat nõuet viidatud hüpoteek enam ei taganud ja hageja seda hüpoteeki ei saanud. Nii on hageja sellise hüpoteegist nn loobumisega olnud ise nõus. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on nii kinnisasjale nr 1371501 kui ka kinnisasjale nr 1390301 seatud hüpoteegid summas 217299,61 eurot (3 400 000 krooni) Bank DnB Nord A/S Eesti filiaali kasuks. Hageja on kohtule esitatud laenulepinguga nr TAL 10K/98 (t I kd lk 164) tõendanud, et sai Bank DnB Nord A/S Eesti filiaalilt laenu 163 000 eurot (2 550 395,80 krooni) selleks, et finantseerida ja omandada AS-lt Swedbank nõue OÜ Virmalen (endine OÜ Margus Murakas ja Partnerid) vastu. Selle lepingu järgi hakkasid tagatised, mis olid enne seatud AS-i Swedbank kasuks vaidlusalustest laenu- ja arvelduslepingust tulenevate nõuete tagamiseks (OÜ Margus Murakas ja Partnerid vastu) kinnisasjadel nr 1390301 ja 1371501, tagama Bank DnB Nord A/S Eesti Filiaali nõudeid. Hageja on tõendanud, et viidatud Bank DnB Nord A/S-iga sõlmitud laenulepingu alusel saadud 163 000 eurot on tasutud AS-le Swedbank nõude omandamiseks OÜ Virmalen (t I kd lk 182, 21.05.2013.a teatis) vastu. Teisisõnu on hageja Bank DnB Nord A/S Eesti filiaalilt saadud 163 000-eurose laenuga omandanud AS-lt Swedbank nõude loovutamise lepingu alusel nõude summas 167 563,16 eurot OÜ Margus Murakas ja Partnerid vastu, samal ajal kui sedasama nõuet tagav ühishüpoteek summaga 3 400 000 krooni on loovutatud uuele hüpoteegipidajale hoopis uue nõude ja teise võlgniku (antud juhul hageja) kohustuse täitmise tagamiseks. Selle tulemusel ei ole aga hagejal enam OÜ Margus Murakas ja Partnerid (OÜ Virmalen) vastu vaidlusalusest laenu- ja arvelduskrediidilepingust tuleneva nõude tagamiseks täiendavat tagatist – ühishüpoteeki. Vastupidiselt on hoopis hageja enda kohustused tagatud hüpoteegiga, samal ajal kui tema enda nõue, mille ta omandas AS-lt Swedbank 02.02.2011.a lepinguga OÜ Margus Murakas ja Partnerid vastu, enam hüpoteegiga tagatud ei ole. Hageja on nõude loovutamise lepingu sõlminud AS-ga Swedbank, milles on nõustunud vähendama tagatisi, mis oleks aga taganud omandatud nõudeid. Nii on hageja nõude loovutamise lepinguga kindlustanud oma riske omaenda võlausaldaja (Bank Dnb Nord A/S Eesti filiaal) ees. Sellise lepinguga on aga kahjustatud käendajat, kuna tema vastutuse risk on oluliselt pärast hüpoteekide kustutamist suurenenud. Asjaolu, et AS Swedbank oli nõus hüpoteeki loovutama Bank Dnb Nord A/S Eesti filiaalile vaid tingimusel, et Bank Dnb Nord A/S Eesti filiaalilt saadud laen makstakse AS-le Swedbank nn hageja poolt nõude omandamise eest OÜ Margus Murakas ja Partnerid vastu, on iseenesest õige, kuid ei tähenda, et mainitud hüpoteegi loovutamise korral poleks vähenenud käesoleva hagetava nõude tagatised. Vastupidiselt on hageja kindlustanud oma kohustusi, kuid loobunud omandatud nõude tagatistest – ühishüpoteegist kinnisasjadel nr 1371501 ja 1390301 summas 3 400 000 krooni. Kohus pidas vajalikuks märkida, et VÕS § 167 lg-te 1 ja 5 alusel antakse reeglina üle nõude loovutamisel uuele võlausaldajale ka tagatised, sh hüpoteegid, kusjuures § 167 lg 1 II lause järgi eeldatakse kohustust üle anda nõudega mitteseotud tagatised (hüpoteek). Käesoleval juhul on hageja ise kinnitanud, et nõude loovutamisel, vastavalt nõude loovutajaga tehtud kokkuleppele, nõuet tagavat hüpoteeki hagejale üle ei anta. Seega on võlausaldaja tegevuse tulemusel vaidlusalusest tagatisest loobutud. Nõude loovutamise lepingu järgi oli laenulepingust nr 08-049942-JI tulenev nõue seisuga 02.02.2011.a kokku 138 201,18 eurot (seda tagas käendus 63 911,65 eurot). Seega pole õige

6(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-45751 hageja 28.05.2013.a menetlusdokumendis (p 2.6) toodud väide, justkui oli laenulepingust nr 08-04994-JL tulenev võlgnevus 166 170,28 eurot. Arvestades seda, et 1) ühishüpoteek summas 3 400 000 krooni ehk 217 299,60 eurot tagas viidatud laenulepingust tulenevaid nõudeid ning on suurem kui laenulepingust tulenev nõue 138 201,18 eurot, 2) seda tagavat ühishüpoteeki ei ole antud hagejale üle, 3) on kustutatud võlausaldaja tegevuse tulemusel, siis väheneb käendaja vastutus märgitud kustutatud ühishüpoteegi summa 3 400 000 krooni, so 217 299,60 euro võrra kooskõlas VÕS § 145 lg-ga 5. Seega on õige kostja väide, et tema vastutus on vähenenud 217 229,60 euro võrra, ületades laenulepingust nr 08-049942- JI tulenevat loovutatud nõuet 138 201,80 eurot kui ka käendaja vastutuse maksimumsummat – 63 911,65 eurot. Eeltoodu alusel ei ole kostjal ka kohustust täita põhivõlgniku kohustust VÕS § 76 lg 1, § 101 lg-te 1 ja 6, § 108 lg 1, § 145 lg 5 ning § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 399 lg 1, § 401 lg-te 1 ja 3 järgi ja maksta viivist. Hageja nõue laenulepingust nr 08-049942-JI tuleneva laenuvõla, intresside ja viiviste nõudes käendaja vastu summas 63 911,65 eurot jäi rahuldamata. Hageja väide, et tegelikult pole ühishüpoteeki kustutatud, vaid need on loovutatud teise panga kasuks, ei ole täpne. Kinnistusraamatust nähtuvalt (vt eespool) on vaidlusalune ühishüpoteek, mis tagas laenulepingust nr 08-049942-JI tulenevat nõuet, kustutatud. Asjaolu, et hüpoteek on loovutatud teisele pangele viimase nõude tagamises hageja vastu ehk hageja kohustuste täitmise tagamiseks tulenevalt teisest võlasuhtest (hageja laenuleping teise pangaga) ei tähenda, et ühishüpoteek pole kustutatud. Seega ei ole laenulepingust nr 08-049942-JI tulenevate nõuete tagamiseks enam ühishüpoteeki. Hageja väide, et ühishüpoteek tagas vaid hageja nõudeid 800 000 krooni ulatuses, on asjakohatu, sest ühishüpoteegi seadmise lepingust nähtuvalt tagas ühishüpoteek AS-i Swedbank kõiki nõudeid OÜ Margus Murakas ja Partnerid vastu summas 3 400 000 krooni ning tagatiste seadmise lepingust ei nähtu, et ühishüpoteek tagas laenulepingust nr 08-049942-JL tulenevaid nõudeid summas 800 000 eurot. Kostja on läbivalt väitnud, et kuna hüpoteegist on loobutud, on selle summa võrra tema vastutus vähenenud. Seega ei nõustunud kohus hagejaga, et need väited, mille esitas kostja solidaar-kohustuse jaotamise kohta tagatiste andjate vahel, ei tähenda seda, et laenulepingust nr 08-049942-JI tulenevad nõuded olid ühishüpoteegiga tagatud vaid 800 000 krooni ulatuses. Arvelduskrediidilepingust nr 01-05165-KT tulenev nõue Ülapool tuvastas kohus, et arvelduskrediidilepingust nr 01-05165-KT tulenev nõue põhivõlgniku vastu oli seisuga 01.01.2011.a vastavalt intressivõlg 71,77 eurot ning viivised 2373,93 eurot, kokku 2445,70 eurot. Kostja ei ole väitnud, et intress 71,77 eurot ja viivised 2373,93 oleks põhivõlgniku poolt tasutud. Seega rikub põhivõlgnik arvelduskrediidilepingust nr 0105165-KT tulenevat intressi tasumise kohustust VÕS § 100 ja § 401 lg 1 järgi. Kuna vaidlus puudus selles, et põhivõlgnik oli saadud krediidi tasumisega viivituses ning kohus tuvastas, et 01.01.2011.a seisuga oli viivis 2373,93 eurot, siis oli põhivõlgnik rikkunud lepingust tulenevat krediidi tagastamise kohustust. 11.08.2005.a käenduslepinguga nr 01-051652-KÄ/2 ja kinnituskirjadega (t I kd lk 17-25) on tõendatud, et kostja käendas arvelduskrediidilepingust nr 01-05165-KT tulenevaid põhivõlgniku kohustusi piirsummas 300 000 krooni ehk 19 173,49 eurot. Käendaja vastutus on lepingu p 1 järgi põhivõlgnikuga solidaarne. Hageja nõuab kostjalt võlga kokku 2445,70 eurot, mis ei ületa kostja vastutuse maksimumsummat. Kuna kostja pole tõendanud, et märgitud ulatuses viivised ja intressid oleks tasunud, on hageja õigustatud kostjalt nõudma põhivõlgniku kohustuse täitmist ja viiviseid kooskõlas käenduslepingu p-ga 1, VÕS § 65 lg-ga 1, § 76 lgga 1, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, §-ga 108, § 401 lg-ga 1, § 142 lg-ga 1, § 145 lg-tega 1 ja 2. Kostja

7(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-45751 väide, et hageja pole tõendanud, et ta oleks nõudnud teise käendaja poolt kohustuse täitmist ja nõuet rahuldanud, on asjakohatu, kuna kostja käendus oli lepingu p 1 järgi põhivõlgnikuga solidaarne ning võlausaldaja võib nõuda VÕS § 65 lg 1 alusel põhi-võlgniku kohustuse täitmist kas osaliselt või korraga kõigilt solidaarvõlgnikelt või igaühelt neist eraldi. Seega ei oma vaidluses tähtsust asjaolu, kas hageja on nõudnud arvelduskrediidi-lepingust tulenevat intressivõlga ja viivist muult käendajalt või ei. Eeltoodu alusel kuulub hageja arvelduskrediidilepingust nr 01-05165-KT tulenev intressinõue 71,77 eurot ja viivisenõue 2373,93 eurot, kokku 2445,70 eurot rahuldamisele ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Mis puudutab poolte väiteid, kas kostja oli põhivõlgnikuga seotud isik, kuidas ja millised isikud on hageja osanikud jne, ei oma vaidluses tähtsust. Kohtul puudub seetõttu vajadus anda hinnang hageja ja OÜ Virmalen registriandmete väljavõttele. Menetluskulude jaotuse osas märkis kohus, et kostja pakkus hagejale kompromissi korras 16 000 eurot, hageja sellega ei nõustunud (vt 03.04.2013.a protokoll). Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 2 jäid hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus

8(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-45751 sõlmitud laenulepingusse ei olnud märgitud, millises ulatuses hüpoteek tagab justnimelt OÜ Virmalen vastu olevaid nõudeid. Seega on kohtu järeldus, et kogu hüpoteek tagas OÜ Virmalen vastu olevaid nõudeid, ennatlik ja alusetu. Kui tutvuda XXXXXX XXX X ja XXXXX XX X kinnistusraamatu väljavõtetega, siis nendest nähtub, et mõlemat kinnistut koormasid esmajärjekorras hüpoteegid MM ja AM isiklike kohustuste katteks ning alles teisel ja kolmandal järjekohal oli hüpoteek, mis tagas OÜ Virmalen vastu olevaid nõudeid. Ka nimetatud hüpoteegi seadmise lepingust nähtub, et hüpoteek tagas ka kõiki hüpoteegipidaja nõudeid MM ja AM vastu, mitte ainult OÜ Virmalen vastu olevaid nõudeid. Eeltoodu nähtub ka 03.04.2008.a ühishüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust. Kohus on jätnud lahendis täielikult tähelepanuta asjaolu, et kuivõrd kinnistutel oli juba enne laenulepingut tagava ühishüpoteegi seadmist hulgaliselt muid hüpoteeke ja kohustusi, ei oleks kinnistute väärtusest ilmselget piisanud AS-i Swedbank nõude rahuldamiseks kogu ulatuses. Oluline on siinkohal välja tuua ka hüpoteetiline olukord, kus hageja ei oleks ära tasunud OÜ Virmalen kohustust AS-i Swedbank ees. Sellisel juhul oleks AS Swedbank oma nõude sissenõudmiseks pöördunud kohtutäituri poole, kes oleks asunud kinnistuid realiseerima. Arvestades 2011.a kinnisvara-turgu, asjaolu, et kinnistutel lasusid ka mitmed teised hüpoteegid ja ka kohtutäiturite tasu suurusi, on ilmselge, et kinnistute müügist sundtäitmise korras ei oleks saanud tasutud kogu OÜ Virmalen võlgnevust, millisel juhul oleks ka pank pöördunud oma nõude rahuldamiseks hagiga käendaja vastu. AS-i Swedbank ja OÜ Margus Murakas ja Partnerid vahel sõlmiti 07.04.2008.a laenuleping, milles sätestati, et laenu tagatiseks on ühishüpoteek kinnistutele asukohaga XXXXXX XXX X ja XXXXX XX X ning kostja käendus. Laenulepingus ei ole välja toodud, millises summas hüpoteek tagab laenulepingut ning samuti ei ole välja toodud, et üks tagatis (ühishüpoteek kolmandale isikule kuuluvale isikule) peaks realiseeritama enne kui käendusnõue kostja vastu. Nimetatud laenulepingu tagatiseks sõlmiti kostjaga 07.04.2008.a käendusleping. Hageja hinnangul, juba käenduslepingu sõlmimisel kostja teadis või pidi teadma, et kinnistute väärtusest ilmselgelt ei piisa kõikide nõuete tagamiseks, sest vastasel juhul ei oleks olnud vajalik nõuda kostjalt ka käenduslepingu sõlmimist. Seega on ebaõige kohtu järeldus, et kostja vastutus justkui vähenes 217 229,60 euro võrra. Nõude loovutamise lepingu kohaselt loovutas laenuandja ehk AS Swedbank nõuet tagava hüpoteegi tõepoolest mitte nõude omandajale, vaid DnB Nord A/S Eesti filiaalile, kuid seda üksnes põhjusel, et DnB Nord A/S Eesti Filiaal laenas hagejale 163 000 eurot sihtotstarbega „AS Swedbank loovutamise teel omandatud nõuete ostmise finantseerimine“, millise summa hageja tasus nõude eest AS-le Swedbank. Seega antud juhul tagavad esialgse laenulepingu tagatiseks olevad hüpoteegi seadmise lepingud hageja kohustust DnB Nord A/S Eesti filiaali ees, kuid see kohustus tuleneb tegelikult asjaolust, et hageja on tasunud põhivõlgniku võlgnevuse omandamise eest AS-le Swedbank ehk sisuliselt tasunud põhivõlgniku kohustuse. Kohus on otsuses jätnud analüüsimata hageja selgitused ja väited selles osas, et alates 31.12.2011.a kuni 26.07.2012.a olid kostja ja hageja juhatuse liige MM põhi-võlgniku võrdsete osalustega osanikud ning juhatuse liikmed. Kohus märkis, et nimetatud asjaolud ei oma tähtsust, kuid hageja sellega ei nõustu. Laenulepingute sõlmimisel AS-ga Swedbank oli poolte eesmärk ja soov mõlema juhatuse liikme ja osaniku poolt tagada laenukohustuste täitmine võrdselt – MM abikaasa AM oli nõus temale kuuluvatele kinnistutele MM palvel ja eest seadma põhivõlgniku laenu tagatiseks teise ja kolmanda järjekoha hüpoteegid ning kostja oli nõus andma tagatiseks enda käenduse. Kostja ja MMe sooviks ja tegelikuks tahteks oli tagada laenulepingut võrdsetes osades. Nad teadsid, et juhul, kui kohustust AS-i Swedbank ees ei

9(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-45751 suudeta täita, kohustuvad kostja ja MM tasuma kohustuse panga ees võrdsetes osades. Laenulepingust nr 08-49942 tuleneva kohustuse jääk on 166 170,28 eurot, millise summa on hetkel sisuliselt kinni maksnud MMle kuuluv äriühing so hageja. Isegi juhul, kui kostja tasub ära käenduslepingust tuleneva kohustuse summas 63 911,65 eurot, jääb hageja kanda suurem osa kohustusest. Antud juhul tuleb tõlgendada kostja poolt antud tagatiseks olevat käendust mh ka vastavalt kostja tegelikule tahtele käenduse andmisel ning samuti tuleb vaadelda koos kostja tegeliku tahtega ka teise põhivõlgniku juhatuse liikme ning osaniku MM ja tema abikaasa AM tegelikku tahet. On ilmselge, et kui kaks isikut on äriühingu võrdsed osanikud ja juhatuse liikmed, siis oli osanike selge tahe see, et mõlemad osanikud pakuvad välja omapoolse võrdse tagatise tagamaks äriühingu nimel võetud kohustust. Kostjapoolseks tagatiseks oli käendusleping ning hageja sooviks on hetkel nõuda kostjalt välja tema poolt antud tagatisest tulenev kohustus. Hageja rõhutab, et ta ise on kandnud kohustuse märkimisväärselt suuremas summas kui ta kostjalt kohustuse täitmist nõuab tulenevalt käenduslepinguga sätestatud vastutuse piirmäärast. Maakohus on lahendis viidanud küll VÕS § 145 lg-le 5 ja jõudnud järeldusele, et võlausaldaja enda tegevuse tulemusel tuleb lugeda käendaja vastutus vähenenuks 217 229,60 euro võrra, kuid kohus on jätnud analüüsimata tõendid ja seisukohad kogumis, mis on tinginud ebaõigete järeldusteni jõudmise. Vastustaja seisukoht

10(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-45751

11(12)

Tsiviilasi nr: 2-12-45751 täitmiseks esitada kohtule näiteks kinnisvara spetsialistide arvamused selle kohta, milline oleks olnud vastaval ajahetkel vaidlusaluste kinnisasjade väärtus ning sellest tulenevalt milliseks oleks eelduslikult võinud kujuneda vaidlusaluste hüpoteekide realiseerimise tulem. Selliseid konkreetseid asjaolusid, tõenditest rääkimata, ei ole hageja kohtu ette toonud. Eespool toodud asjaolud, et tegemist oli konkreetses suuruses summaga hüpoteegiga, mida varasemalt aktsepteeris tagatisena AS Swdbank ning hilisemalt samas suuruses uue laenu andmisel veel ka varasemate õigussuhetega mitteseotud AS DNB Pank, andsid maakohtule aluse järeldada VÕS § 145 lg-s 5 sätestatud eelduste täitmist ning hageja ei ole VÕS § 145 lg-s 5 sätestatud asjaolusid ümber lükanud ega toonud kohtu ette VÕS § 145 lg 5 kohaldamist välistavaid asjaolusid.

Maakohus ei eksinud menetluskulude jaotamisel.

Menetluskulude jaotus

Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.