Kohtulahend

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

läinud ka endise korteriomaniku poolt tasumata jäänud majapidamiskulude ja muude maksude tasumise kohustus. KÜS § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KOS § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kostja leidis, et hageja nõue on osaliselt aegunud. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kostjale osutatud teenuste eest esitati vaidlusalune varaseim arve septembri 2007 teenuste eest. Seega hakkas TsÜS § 156 lg 1 tulenev kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg kulgema TsÜS § 147 lg 1 järgi 01.01.2008 kl 00.00 ja lõppes 31.12.2010 kl 24.00. Hagi esitati 29.09.2011 Seega on hagejapoolsed arved, mis esitati perioodi 01.09.2007-30.11.2007 teenuste eest, aegunud. Lisaks esitas kostja vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja esitanud nõude aluseks olevaid dokumente ja põhistamata on, millest nõue sisuliselt koosneb. Arvetel puudub makse tasumise tähtaeg. Esimene tähtajaga arve on esitatud alles 15.05.2009, viiviste alust hageja ei ole menetluse ajal täpsustanud ja selgusetu on arvetes korteriremondi töödega seonduv, ettemaks, riigilõiv ja viivise arvestus. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja kohtule rohkem tõendeid esitanud, kui arved, võlgnevuse koondtabeli seisuga 01.08.2011, võlgnevuse koondtabeli seisuga 01.05.2013. Kohtu hinnangul ei saa võlgnevuste koondtabelitega tõendada kostja võlgnevust, kuivõrd üksnes võlgnevuse koondtabeli alusel kostjale kohustust ei teki, samuti on koondtabelites näidatud üldsummad mitte iga teenuse kohta eraldi summad. Samuti ei ole hageja põhistanud ega tõendanud nõude kujunemist 01.12.200731.03.2009 ega asjaolu, millal tuli arved tasuda. Seega ei ole hageja arvetel märgitud korteriremondi töödega seonduvate, ettemaksu, riigilõivu ja nõude summade kujunemist tõendanud ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata perioodi 01.12.2007-01.03.2009 osas. Hagi kuulus rahuldamisele arvete osas, mis on esitatud perioodi 01.04.2009-31.08.2011 kohta, va arvetel märgitud korteriremondi töödega seonduva, ettemaksu, riigilõivu ja arvetel märgitud viivise summade osas. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1476,50 eurot. Hageja on palunud hagiavalduses põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmist 01.08.2011 seisuga lähtuvalt KÜS § 7 lg-st 4. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 372,68 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse rahuldatud ulatuses ja teha esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

3(5)

Kostja omandas korteriomandi täitemenetluse raames. Täitemenetlust reguleerib TMS ja TMS § 159 lg 1 on antud juhul erinormiks KÜS-s sisalduva normi (s.o KÜS § 7 lg 3) kui üldnormi suhtes. Seega KÜS sätted käesolevas vaidluses ei kohaldu ja hageja nõue kostja vastu ei lähe üle KÜS § 7 lg 3 alusel. Seega oli vaidluse üks olulisemaid asjaolusid otsustada, millise õigusakti normi tuleb asjas kohaldada, kas KÜS § 7 lg-t 3 või TMS § 158 lg-t 1. Kohus jättis selles osas oma seisukoha täiesti põhistamata. Kohus ei ole märkinud, millisel alusel on ta määratlenud võõrandamise mõiste. Kohus on vaid andnud otsuses selgituse, et võõrandamine tähendab omandiõiguse üleminekut ühelt isikult teisele. Kohus ei ole ka põhistanud, miks ta ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt korteriomandit ei võõrandatud võõrandamislepingu alusel ja et KÜS § 7 lg 3 kui üldnorm sätestab võlgade ülemineku justnimelt korteriomandi võõrandamislepingu alusel võõrandamisel, s.o siis eelkõige korteriomandi müümisel, kinkimisel, pärandamisel vms korteriomandi võõrandamisel, mis on vabatahtlik omandi loovutamine korteriomandi senise omaniku poolt. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ehk osas, milles maakohus hagi rahuldas. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud samad väited, mis ta esitas maakohtule ja maakohus on otsuses neid põhjalikult käsitletud. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti kohaldanud KÜS § 51, mille kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest ja KÜS § 7 lg 3 järgi on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega, mille kohaselt korteriomandi müümisel täitemenetluses enampakkumisel eelviidatud säte ei kohaldu ja hagejal oleks õigus nõuda eelmise omaniku võlga üksnes siis, kui selle kohta oleks tehtud märge kinnistusraamatusse. Kolleegiumi arvates kohaldub KÜS § 7 lg 3 igasugusel korteriomandi võõrandamisel ehk siis omandiõiguse üleminekul ühelt isikult teisele ja korteriomandi võõrandamisel täitemenetluses enampakkumisel ei saa lähtuda ainult TMS § 158 lg-st 1. Ebaõige on kaebuse esitaja seisukoht, et KÜS § 7 lg 3

4(5)

kohaldub ainult korteriomandi võõrandamislepingu alusel ehk vabatahtlikul võõrandamisel. Sellist seisukohta eelviidatud õigusnormid ei kinnita. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi (kostja) kanda. Maakohus on menetluskulud õigesti jaganud TsMS § 163 lg 1 järgi vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.