lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-13-29307/11

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-29307/11
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1612
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal 22.05.2014, Tallinn 2-13-29307

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Harju Maakohtu 10.02.2014 otsus D S i apellatsioonkaebus 1 800 eurot

Menetluse liik

D S i hagi A S i vastu elatise väljamõistmiseks

Hageja D S (ik XXXXXXXX), seaduslik esindaja Jelena Ganžakova Kostja A S (ik XXXXXXXX) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 10.02.2014 otsus jätta muutmata.

2.D S i apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja hageja nõue
1.12.06.2013 esitas D S (hageja/laps) maksekäsu kiirmenetluses avalduse A S i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Kuna kostja esitas vastuväite, jätkas kohus menetlust hagimenetluses. 11.10.2013 esitas hageja hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista elatis 200 eurot kuus. Hageja ema ja kostja kooselust sündis 17.10.2005 hageja. Vanemate kooselu lõppes 2013. aasta märtsis ja hagiavalduse väidetel kasvatas sellest ajast alates hagejat tema ema üksi. Hagiavaldusest nähtus, et hageja ülalpidamiseks ühes kuus kulus keskmiselt 636 eurot, mis sisaldas eluasemekulusid 40 eurot, kulutusi toidule 180 eurot, kulutusi transpordile 50 eurot, sidekulusid 5 eurot, kulutusi tervishoiule 40 eurot, kulutusi hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 78 eurot, kulutusi riietele ja jalanõudele 100 eurot ning muid vältimatuid püsikulusid (eluaseme laen ja kindlustus) 95 eurot ja suvelaager 33 eurot. Hageja taotles elatise väljamõistmist alates 12.06.2013 summas 200 eurot kuus.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Kostja vastuväited

2.Kostja hagejaga ei nõustunud. Kostja osales lapse ülalpidamises ning täitis ülalpidamiskohustust. Kostja majanduslik olukord ei võimaldanud maksta elatist nõutud summas. Kostja elas hagejaga ühes elamus, maksis lapse eest kõiki arveid, lisaks hageja elamiskulusid ning käis hageja emaga vaheldumisi poes toitu ostmas. Elukohaks olev maja oli kaasomandis: 1⁄2 kuulus elukaaslase emale ning hageja emale ja kostjale kummalegi 1⁄4. Maja osteti laenuga. Kostja väitel tasub ta pool laenu ja suurema osa sissetulevaid arveid ning kuigi kooselu puudus, majandasid nad ühiselt. Kui elukaaslane ei soovinud valmistada toitu kõigile, siis kostja valmistas toitu endale ja lapsele. Lapsele tehtavad kulud ei olnud väga suured, kostja tasus huvialaringi ja spordi eest, ostis pesu, talveriideid, esmatarbekaupu, ravimeid, maksis lapse mobiiltelefoni eest ja käis lapsega kinos. Lisaks andis ta lapsele taskuraha. Ta ei pidanud arvestust, kui palju tal lapsele ühes kuus kulus. Kuna kostja sissetulekud olid väikesed (netopalk 670 eurot) ja peale arvete tasumist jäi vähe järgi, siis tal ei olnud võimalik eraldi lapsele elatist maksta. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Pooled vaidlesid elatise suuruse ning selle üle, kas ja millises ulatuses täitis kostja ülalpidamiskohustust. Hagiavalduse kohaselt kulus hageja ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 636 eurot. Hageja taotles elatise väljamõistmist 200 eurot kuus. Kohus märkis, et hageja ei lisanud hagiavaldusele kulutusi tõendavaid dokumente. Samuti ei ilmunud hageja ema 20.01.2014 kohtuistungile, ei teatanud kohtule kohtuistungile ilmumata jätmise põhjusest ega taotlenud istungi edasi lükkamist, kuigi sai kohtuistungi kutse kätte 22.11.2013. Kuna hagi esitamise ajal oli elatise miinimummäär 160 eurot ja hageja taotles 200 euro väljamõistmist, pidi hageja tehtavaid kulutusi tõendama vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-le 1. Kuivõrd hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et lapse mõistlikud vajadused olid suuremad seadusest tulenevast miinimumvajadusest, lähtus kohus üksnes lapse miinimumvajadustest. Kostja väitel täitis ta ülalpidamiskohustust makstes ühise majapidamise arveid, tasudes lapse huvialaringide, riiete ja meelelahutuse eest ning tasudes toidukulusid. Ülalpidamiskohustuse täitmise tõendamiseks esitas kostja 25.12.2012 - 06.11.2013 pangakonto väljavõtte. Kuna hageja taotles elatise väljamõistmist alates 12.06.2013, so hagiavalduse esitamisest, siis jättis kohus enne nimetatud kuupäeva tehtud kulutused tähelepanuta kui asjasse mitte puutuvad. Kinnistust, mis asub aadressil Kullerkupu 4 Maardus, kuulus kostjale 1⁄4 kaasomandist. Kostja kasutas nimetatud kinnistul paiknevat elamut ka elukohana, mida tõendas see, et kostja sai kohtu poolt saadetud menetlusdokumendid nimetatud aadressil kätte. Samal aadressil elasid ka hageja ja tema ema. Kohus tegi järgnevalt kindlaks, kui suures osas täitis isa lapse ülalpidamise kohustust kohtumenetluse ajal vabatahtlikult. Kostja pangakonto väljavõttest nähtus, et kostja kandis igakuiselt hageja emale üle 50% laenust ja 50% diivani rahast. Seda tegi kostja ka kooselu lõppemise ja hagiavalduse esitamise vahelisel ajal. Lisaks tasus kostja elektri ja prügi eest. Kostja tasus perioodil 12.06.2013-06.11.2013 kokku ühise majapidamise kulusid 1 359 eurot.

Lisaks tasus kostja nimetatud perioodil otseselt lapsega seotud kulude eest (ujumistunnid, klassiraha, kino jms) 191 eurot. Kostja väitel valmistas ta toitu endale ja vajadusel ka lapsele. Samal perioodil tasus kostja toidukauplustes kokku 713 euro ulatuses, mis tegi keskmiselt 143 eurot kuus. Arvestades keskmiselt kuus toidule tehtud kulutusi ja asjaolu, et nii hageja kui tema isa elavad ühes elamus, siis oli usutav, et kostja kattis osaliselt ka hageja toidukulusid. Tulenevalt eeltoodust peaks kostja 5 kuu (12.06.2013 - 06.11.2013) eest tasuma, lähtudes elatise miinimummmäärast, 800 eurot (5 kuud *160 eurot). Kostja tõendas kulude tasumist samal perioodil üldkulude osas 1 359 eurot ulatuses, millest lapsele langev osa oli 1⁄2 ehk 679 eurot 50 senti, otsesed lapsega seotud kulud 191 eurot ja arvestades lapse vanust siis toidukuludest 1/3 ehk 238 eurot, kokku 1 108 eurot 50 senti (679, 50 +191+238). Kohus, hinnanud tõendeid kogumis leidis, et kostja on oma lapse ülalpidamiskohustust lapse miinimumvajaduste piires vabatahtlikult täitnud nii enne hagi esitamist kui ka ajal kui hagi oli kohtu menetluses. Kuna kostja elas jätkuvalt koos lapsega, siis märkis kohus, et ta jätkab ka edaspidi lapse ülalpidamist vabatahtlikult vähemalt seaduses ettenähtud määras 177 eurot 50 senti kuus, mistõttu puudus alus hagi rahuldamiseks. Kohus märkis, et hagejal oli õigus pöörduda hagiga uuesti kohtusse, kui kostja jätab oma lapse ülalpidamiskohustuse täielikult või osaliselt täitmata. Apellatsioonkaebus

4.Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha ringkonnakohtul asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja märkis, et kuna kohtukutset e-toimiku kaudu edastatud ei ole, siis ei teadnud hageja ema 20.01.2014 kohtuistungi toimumisest. Hageja ema valmistas hageja igakuised kulutusi tõendavad dokumendid kohtuistungiks ette ning plaanis need kohtule esitada. Hageja ülalpidamiseks ühes kuus kulus keskmiselt 636 eurot, mis sisaldas eluasemekulusid 40 eurot, kulutusi toidule 180 eurot, kulutusi transpordile 50 eurot, sidekulusid 5 eurot, kulutusi tervishoiule 40 eurot, hügieenitarvetele 15 eurot, kulutusi koolikohustuse täitmiseks 78 eurot, kulutusi riietele ja jalanõudele 100 eurot ning muid vältimatuid püsikulutusi (eluaseme laen ja kindlustus) 95 eurot ja suvelaager 33 eurot. Hagejal on viieliikmeline perekond. Hageja lisas apellatsioonkaebusele tõendid, millest nähtuvad 2013. aasta oktoobris tehtud kulutused hagejale. Hageja esitatud tõenditeks on: -väljavõte pangakontolt ja Maxima maksekviitungid, millega hageja tõendab kulutusi toidule ca 180 eurot kuus; -Eesti Energia arved 03.10.2013 – 30.10.13 summas 57 eurot 24 senti ja 31.10.2013 summas 159 eurot, kokku 216 eurot 24 senti (1/5 – 43, 24 eurot), seega elektri peale kulus keskmiselt kuus 40 eurot; -maksekorraldused AS Telset teenuste eest keskmiselt 20 eurot kuus (1/5 – 4 eurot); -eluasemelaen 347 eurot 74 senti kuus (1/5 – 115 eurot 91 senti); -kulutused hageja riietele ja muudele elulistele vajadustele, sealhulgas kulutused kultuuriüritustele, trennid SK Garant, mänguasjadele, raamatutele ning puhkusele 155 eurot kuus. Kokku kulus hageja peale kuus vähemalt ca 510 eurot, 1⁄2 sellest on 255 eurot. Kostja vastus
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja vanemad elavad Maardus, Kullerkupu 4, olles kumbki elamu kaasomanikud 1⁄4 mõttelises osas. Hageja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, et kostja elab lapsega koos (t.lk 25), osaleb lapse ülalpidamiskulude kandmises, kuid ei tee seda piisavalt. Seega ei olnud maakohtus vaidluse all, et mõlemad vanemad, elades lapsega koos, osalevad vahetult tema ülalpidamises. Vaidluse all oli asjaolu, kas kostja võtab piisavalt osa lapse ülalpidamiskulude kandmisest. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 pidi kumbki pool menetluses tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hagiavalduse väidetel soovib hageja ema lapse ülalpidamiskulutustest poole, so 200 euro hüvitamist kostja poolt. Kostja väitel on ta lapse ülapidamiskohustust täitnud vabatahtlikult ja seda suuremas ulatuses hageja poolt nõutust. Pooled on mõlemad esitanud oma väidete ja vastuväidete kinnitamiseks tõendeid ja maakohus on neid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1. Ringkonnakohus leiab, maakohus ei rikkunud asja lahendamisel kaebuses väidetud menetlusnorme, lahendades asja ilma hageja seadusliku esindaja osavõtuta. Hageja seaduslik esindaja oli asja arutamisest teadlik, kohtukutse kätte saanud ja nõustunud kirjaliku menetlusega (t.lk 54-58). Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on täitnud vahetult vabatahtlikult piisavalt lapse ülalpidamiskohustust ning elatist ei tulegi välja mõista. Maakohus on hinnanud vanemate igakuiseid tehtavaid kulutusi lapse vajaduste rahuldamiseks. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt tehtavate kulutuste suurust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kulutused lapsele on mõlema vanema arvestuste kohaselt suuremad kui pool PKS § 101 lg-s 1 sätestatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja et vanematel kulub lapse vajaduste rahuldamiseks rohkem kui miinimumelatis. Seega tuli hagejal tõendada, millises ulatuses ei ole kostja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtud kulutusi katnud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja on täitnud vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ja elatise väljamõistmiseks hagiavalduses ja apellatsioonkaebuses esile toodud asjaoludel ei ole alust. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust ja teha asjas tõendeid hinnates teistsugust lahendit. Maakohtu otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8 ja seaduslik. Hageja apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele ja tema kanda jäävad TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioonimenetluse kulud.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.