Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht: Tornimäe 2, Tallinn), lepinguline esindaja: Liivi Väärsi (e-post: [email protected]); Kostja: M L (isikukood xxxx, elukoht: xxxx; e-post: xxxx).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja M L’lt hageja AS-i SEB Pank kasuks 8 528 (kaheksa tuhat viissada kakskümmend kaheksa) eurot 76 senti (s.h laenu põhiosa 5 364.75 eurot, intress 475.74 eurot, viivis 1 601.63 eurot, leppetrahv 1 086.64 eurot).
3.Välja mõista kostja M L’lt hageja AS-i SEB Pank kasuks viivis põhinõudelt 5 364.75 eurolt alates 18.02.2014 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
5.Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. Edasikaebamise kord 1 (6)
2-13-55010 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil
ASJAOLUD
1.SEB Pank AS esitas 20.11.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldused võlgnikult M L’lt 2 189.41 eurot nõudes (tsiviilasi 2-13-55010) ja 6 248.44 eurot nõudes (tsiviilasi 2-13-55011). Võlgnik esitas 27.12.2014 mõlemas asjas nõuetele vastuväited, millede kohaselt samades asjades on sissenõudja avalduse alusel alustatud täitemenetlus 140/2011/1743. Seoses võlgniku vastuväidetega lõpetas Pärnu Maakohus 21.01.2014 määrustega maksekäsu kiirmenetlused ja andis nõuded üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohtu 27.01.2014 kohtumäärustega anti nõuded üle menetlemiseks Viru Maakohtule (saabus 26.02.2013).
3.Viru Maakohtu 04.03.2014 kohtumäärusega liideti tsiviilasjad 2-13-55010 ja 2-13-55011 ühte menetlusse ja määrati lugeda põhiasjaks 2-13-55010.
HAGIAVALDUS
4.26.02.2014 esitas AS SEB Pank ühise hagiavalduse tsiviilasjades 2-13-55010 ja 2-13-55011 kostja M L vastu kokku 8 528.76 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes.
5.Hagiavalduse kohaselt 29.12.2005 sõlmisid pooled laenulepingu nr L050042826, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 165 000 krooni (10 545.42 eurot), laenutähtajaga 01.01.2012. Kostja kohustus maksma intressi ja tagastama laenu iga kalendrikuu 01. kuupäeval. Vastavalt lepingu punktile 4.1 oli intressimääraks kokku lepitud Panga Eesti krooni laenude baasintress +0,9% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati hüpoteek korteriomandile Nooruse 6-1, Kadrina summas 13 741 eurot. 10.11.2009 sõlmiti laenulepingu lisakokkulepe, mille alusel muudeti laenumaksete tasumise päeva ja lepiti kokku, et laenusaaja kohustub makseid tasuma iga kalendrikuu 10-l kuupäeval.
6.09.11.2009 sõlmiti poolte vahel laenuleping nr 2009028644, mille alusel kostja sai laenu 62 000 krooni (3962.52 eurot), laenutähtajaga 10.11.2014. Vastavalt lepingu punktile 4.1 kohustus kostja maksma intressi Panga Eesti krooni laenude baasintress + 5,2% aastas. Lepingu 2 punkti 5.2 alusel laenusaaja tagastab pangale laenu ja tasub intressi annuiteedi alusel arvestatud maksetena iga kuu 10. kuupäeval. Ka lepingust 2 tulenevate kohustused tagati korteriomandile Nooruse 6-1, Kadrina seatud hüpoteegiga.
7.Lisaks laenumaksete tasumisele kohustus kostja vastavalt mõlema lepingu p-le 18.1 kogu laenuperioodi jooksul tagatise kindlustama. Vastavalt lepingu p-le 18.7 oli hagejal õigus kostja poolse kindlustuskohustuse rikkumise korral tagatis ise kindlustada kostja eest ja kostja arvel. Lepingu punktis 15.6 on sätestatud, et kui laenusaaja rikub ühte või mitut maksete tegemisega mitteseotud kohustust, on pangal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kuna kostja kindlustuskohustust ei täitnud alates maist 2011, kindlustas hageja tagatise kostja eest ja kostjal tekkis kohustus tasuda leppetrahvi 1 086.64 eurot, mis lepingu 2 maksete aruandel on kajastatud teenustasuna. VÕS § 161 lg 1 kohaselt 2 (6)
2-13-55010 lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata s.t. leppetrahvil on kohustuse täitmisele sundiv iseloom.
8.Kostja hakkas lepingu 1 maksetega hilinema ja alates november 2010 kostja makseid enam ei tasunud Kostja lepingu 2 makseid tasuma ei asunud.
9.30.12.2010 saatis hageja kostjale lepingute erakorralise ülesütlemise teated ja andis kostjale tähtaja võla tasumiseks kuni 17.01.2011. Kostjat hoiatati lepingute ülesütlemisest võlgnevuse sissenõudmise alustamisest. 18.01.2011 ütles hageja lepingud ennetähtaegselt üles.
10.Hageja pidas kostjaga ka pärast lepingute ülesütlemist läbirääkimisi võla tasumiseks, kuid kostja kokkuleppeid ei täitnud ja 26.10.2011 esitas hageja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks, et müüa enampakkumisel lepingu tagatiseks olev korteriomand. Viimane enampakkumine korteriomandile toimus 28.05.2013 hinnaga 4 900 eurot. Pärast nimetatud enampakkumist ei ole rohkem enampakkumisi toimunud, sest kostja esitas kohtusse hagi enampakkumise peatamiseks. Nimetatud hagiavaldus jäeti Tartu Ringkonnakohtu otsusega rahuldamata, kuid otsus ei ole käesolevaks hetkeks veel jõustunud. Hagejale on selgeks saanud, et korteriomandi realiseerimisest laekuvast rahast ei saa hageja kõik nõuded kostja vastu rahuldatud ja sellest tulenevalt on esitatud hagiavaldus.
11.Kostja poolt on lepingu 1 alusel tasumata kokku 2 220.99 eurot, s.h laenu põhiosa 1 518.63 eurot, intress 145.39 eurot, viivis 556.97 eurot. Lepingu 2 alusel on tasumata kokku 6 307.77 eurot, s.h laenu põhiosa 3 846.12 eurot, intress 330.35 eurot, viivis 1 044.66 eurot, lepptrahv tagatise mittekindlustamisel 1 086.64 eurot.
12.Hageja palus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p, 1, p 3, p 4, p 6, § 113 lg 1, § 196 lg 2, § 396 lg 1, § 397 lg 1 välja mõista kostjalt hageja kasuks: 1) võlgnevus kokku 8 528.76 eurot (s.h laenu põhiosa 5 364.75 eurot, intress 475.74 eurot, viivis 1 601.63 eurot, leppetrahv 1 086.64 eurot); 2) laenulepingutest tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 18.02.2014 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 5 364.75 eurot rahuldamiseni; 3) menetluskulud.
13.Hageja nõustus tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.27. märtsil 2014 esitatud vastuses kostja leidis, et kohtul on alus jätta hagi läbi vaatamata, sest täpselt samade laenulepingute nr L050042826 ja nr 2009028644 suhtes Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõuna menetluses on täiteasi nr 140/2011/1743. Kostja arvates pole hagejal seaduslikku alust nõuda samaaegselt sama võlasumma rahalist korduvat tasumist, mis on täitemenetluse aluseks. Kostja palus TsMS § 423 lg 3 alusel jätta hagi läbi vaatamata ja TsMS § 428 lg 2 tulenevalt menetlus lõpetada, sest täitemenetluses on samade poolte vahel asi samade nõuete kohta samadel alustel. Kostja arvates on hagimenetlus võimalik ainult sellisel juhul, kui hageja võtab tagasi täitmisavalduse täiteasjas nr 140/2011/1743, loobudes hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüügist.
15.Kostja ei vaidle vastu kirjalikule menetlusele. 3 (6)
2-13-55010
HAGEJA SEISUKOHT
16.08. aprillil 2014 esitatud seisukohas leidis hageja, et alus hagi läbivaatamata jätmiseks TsMS § 423 alusel puudub. Hageja poolt on algatatud kostja suhtes täitemenetlus TMS § 2 lg 1 p 19 alusel, et realiseerida laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks seatud hüpoteek. Hüpoteegi realiseerimine täitemenetluses ei võta hagejalt õigust pöörduda hagiavaldusega kohtu poole kui on selge, et hüpoteegi realiseerimisest saadavatest rahalistest vahenditest ei saa hageja nõuded kostja vastu rahuldatud. Hüpoteegi realiseerimiseks toimunud viimasel enampakkumisel 28.05.2013 oli korteriomandi alghind 4 900 eurot. Nimetatud hinnaga korteriomandit müüa ei õnnestunud s.t. järgmisel enampakkumisel langetatakse kohtutäituri poolt alghinda veelgi, lisaks arvatakse müügihinnast maha täitemenetluse kulud.
17.Hageja nõuab laenulepingutest tuleneva võlgnevuse väljamõistmist ja kohtuotsuse saadab hageja täitmisele alles pärast seda kui selgub, et kui suures ulatuses saab hageja nõue hüpoteegi realiseerimisest saadavatest rahalistest vahenditest rahuldatud ja kui suures summas jääb laenulepingust tulenev võlgnevus tasumata. Täitemenetluse algatamisel TMS § 2 lg 1 p 1 (kohtuotsuse) alusel ei saa hageja täitemenetluses nõuda suuremat summat võlga kui on laenusaaja tegelik võlgnevus.
18.Alus TsMS § 428 lg 2 alusel menetluse lõpetamiseks puudub, sest hageja ei ole võlgnevuse sissenõudmiseks laenulepingute alusel varem kohtusse pöördunud.
MENETELUSE KÄIK
19.14. aprillil 2014 teatas kohus menetlusosalistele, et TsMS § 403 lg 1 alusel lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja võimalike avalduste, taotluste, tõendite ja täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni 05.05.2014.
20.Pooled ei ole täiendavaid avaldusi, taotlusi ega dokumentaalseid tõendeid esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
22.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
23.29.12.2005 sõlmisid pooled laenulepingu nr L050042826, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 165 000 krooni (10 545.42 eurot), tagastamise tähtajaga 01.01.2012. 4 (6)
2-13-55010 Vastavalt lepingu punktidele 4.1 ja 4.3 kostja kohustus maksma intressi ja tagastama laenu iga kuu 01. kuupäeval alates 01.02.2006 (t. lk. 29-34). 09.11.2009 sõlmisid pooled laenulepingu nr L2009028644, mille alusel kostja sai laenu 62 000 krooni (3 962.52 eurot), l tagastamise tähtajaga 10.11.2014. Vastavalt lepingu punktidele 4.1 ja 4.3 kohustus kostja maksma intressi ja tagastama laenu iga kuu 10. kuupäeval alates 10.12.2009 (t. lk. 40-45). Lepingustest tulenevate kohustuste tagamiseks kohustus kostja seadma panga kasuks hüpoteegi summas 215 000 krooni korteriomandile Nooruse 6-11, Kadrina, kinnistusregistriosa nr 2053831. Hagiavalduse kohaselt alates novembrist 2010 kostja enam ei täitnud laenulepingust L050042826 tulenevaid kohustusi. Laenulepingut nr L2009028644 kostja üldse ei asunud täitma. Hagiavalduse järgi kostjal on tasumata laenulepingust L050042826 tulenevad kohustused 2 220.99 eurot (s.h laenu põhiosa 1 518.63 eurot, intress 145.39 eurot, viivis 556.97 eurot ning laenulepingust L2009028644 tulenevad kohustused 6 307.77 eurot (s.h laenu põhiosa 3 846.12 eurot, intress 330.35 eurot, viivis 1 044.66 eurot, lepptrahv tagatise mittekindlustamisel 1 086.64 eurot).
24.Eeltooduga on tuvastatud, et poolte vaidlus põhineb laenulepingutel. VÕS § 396 lg 1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostjal ei ole vaidlust poolte vahel laenulepingute sõlmimise, kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumise, kostjal võlgnevuste tekkimise ega tekkinud võlgnevuste suuruse üle. VÕS § 82 lg 7 1. lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt lepingute ülesütlemise ja hageja nõude sissenõutavaks muutumise üle.
25.Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et laenulepingute L050042826 ja L2009028644 alusel tekkinud kohustuste sundtäitmiseks on Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun alustanud täitemenetlust täiteasjas nr 140/2011/1743, mistõttu kostja arvates käesoleva tsiviilasja menetlus tuleb kas lõpetada TsMS § 428 lg 2 alusel või hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega alljärgnevatel põhjendustel.
26.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 järgi kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 alusel täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Poolte väidete kohaselt täiteasja nr 140/2011/1743 menetlus algatati laenulepingutest tulenevate kohustuste rahuldamiseks korteriomandi Nooruse 6-11, Kadrina, kinnistusregistriosa nr 2053831 sundvõõrandamise kaudu. Kostja on allunud küll sundtäimisele, kuid tegelikult panditud korteriomandit ei õnnestunud korduval enampakkumisel alghinnaga 4 900 eurot võõrandada. Seega ei ole täitemenetluse käigus hageja nõuet rahuldatud.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Võlasuhte lõppemise õiguslikud alused on sätestatud VÕS § 186, mille p 1 kohaselt võlasuhe lõpeb kohase täitmisega. Kostja ei väida, et ta oma kohustusi täitis. Kuna kostja ei ole oma kohustusi hageja ees 5 (6)
2-13-55010 täitnud, siis puudub alus hagi rahuldamata jätmiseks. TsMS § 423 sätestatud aluseid hagi läbivaatamata jätmiseks või § 428 sätestatud aluseid tsiviilasja menetluse lõpetamiseks käesolevas vaidluses ei esine. Kohus rahuldab hagi kogu haginõude 8 528.76 eurot ulatuses (s.h laenu põhiosa 5 364.75 eurot, intress 475.74 eurot, viivis 1 601.63 eurot, leppetrahv 1 086.64 eurot). Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks viivis põhinõudelt 5 364.75 eurolt (s.o laenulepingu L050042826 põhiosa 1 518.63 eurot ja laenulepingu L2009028644 põhiosa 3 846.12 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.02.2014 kuni põhinõude tasumiseni.
28.TMS § 2 lg 1 p 1 alusel täitedokumendiks on jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kohus peab vajalikult selgitada pooltele, et kui käesolevas vaidluses tehtud kohtuostus jõustub, siis sissenõuet kostja vastu võib pöörata kas kohtuotsuse või TMS § 2 lg 1 p 19 sätestatud notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel või mõlema täitedokumendi alusel korraga. Samas sissenõude pööramisel peab hageja jälgima, et kostjalt nõutakse sisse maksimaalselt käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses. Kohus selgitab kostjale, kui nõudeid tema vastu täidetakse kohtuotsusega väljamõistetust suuremas ulatuses, tekib kostjal õigus tagasitäitmise nõudmiseks enam tasutud ulatuses. Menetluskulud
29.Vastavalt TsMS §173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
30.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.