lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-13-24029/16

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-24029/16
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2781
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Traveter Grupp OÜ11620390(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

2-13-24029

Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2014. a., Tallinn

Kohtukoosseis

Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal

Kohtuasi

Traveter Ehitustööd OÜ hagi KÜ Mardi 14 vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

3488, 07 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. juuli 2013. a. otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Mardi 14 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja) KÜ Mardi 14 (RK 80296339, asukoht Mardi 14, Tallinn 10113), seaduslik esindaja Ülle Randmäe Vastustaja (hageja) Traveter Ehitustööd OÜ (registrikood 11620390, asukoht Laki 16, Tallinn 10621), lepinguline esindaja Gunnar Linnask

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 18. juuli 2013. a. otsuse lõppjäreldus Traveter Ehitustööd OÜ hagis KÜ Mardi 14 vastu võlgnevuse väljamõistmiseks jätta muutmata, arvestades põhjenduse osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebusele lisatud kirjalikud tõendid tagastada apellandile.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
4.Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta apellandi kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

1(6)

Selgitused:

1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3.Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Asjaolud Traveter Ehitustööd OÜ esitas 17. mail 2013. a. Harju Maakohtule hagi KÜ Mardi 14 vastu võlgnevuse 3488, 07 euro väljamõistmiseks. Hageja, KÜ Mardi 12 ja KÜ Mardi 14 (kostja) sõlmisid 19. novembril 2012. a. töövõtulepingu nr. 20/2012 kortermajade Mardi 12 ja Mardi 14 vahelise piirdeaia ning prügimaja ehitamiseks. Hageja teostas töövõtulepingu punktis 2 nimetatud ehitustööd, mis loeti 29. novembril 2012. a. teostatud tööde aktiga nr. 1 tellijate poolt vastuvõetuks. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine lepiti kokku töövõtulepingu punktis 11, mille kohaselt töövõtja esitab tööde lõpetamise järgselt akti tehtud tööde kohta, mille tellija on kohustatud aktsepteerima või vaidlustama 3 tööpäeva jooksul peale akti esitamist. Tellijad on teostatud tööde akti alusel hageja poolt tehtud töid 29. novembril 2012. a. kontrollinud ja aktsepteerinud, mida tõendavad nende esindajate allkirjad aktil. Vastavalt töövõtulepingu punktile 5. 1 kohustusid tellijad tasuma töövõtjale lepinguhinna 8544 eurot, millele lisandus käibemaks 1708, 80 eurot, s. o. kokku 10.252, 80 eurot. Lepingu p. 5. 2 kohaselt lepiti kokku, et kumbki tellija maksab pool lepingu hinnast, s. o. 5126, 40 eurot. KÜ Mardi 12 tasus hagejale 5126, 40 eurot vastavalt hageja esitatud arvele. Teise poole lepinguhinna tasumiseks esitas hageja 30. novembril 2012. a. kostjale tasumiseks arve nr. 20120058 samuti summas 5126, 40 eurot. Kostja tasus 7. detsembril 2012. a. hagejale 1638, 33 eurot ning jättis ülejäänud summa tasumata. Arve nr. 20120058 alusel on kostjal hagejale tasumata 3488, 07 eurot. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt. Hageja esitatud nõudest tuleb maha arvata kulutused, mis lepingu alusel ei ole hageja poolt teostatud. Ühtlasi peab hageja lepingueseme lepinguga vastavusse viima või selle võrra vähendama hinda, et kostja saaks vaegtööd ise teostada. Hageja ei ole teinud kostjale töid ulatuses, mis hagiavalduses hagihinnana on märgitud. 2(6)

Hageja ei ole andnud kostjale võimalust lepingu objekti koos üle vaadata, puudused fikseerida ja lepingu maksumus üle arvutada. Kostja nõuab hagejalt kohustuse täitmist ehk lepingu objekti lepinguga vastavusse viimist või kui hageja sellest keeldub, siis nõuab kostja hagejalt hinna alandamist, arvestades vähem kasutatud materjale ning lepingule mittevastavust vaegtööde näol. Hageja ei ole kostjale teinud ka kreeditarvet kulutuste osas, mida ta ei teinud. Teostatud tööde akt nr. 1 ei vasta tegelikkusele, kuna tegelikult rajati 4, mitte 5 posti. Kostja ei olnud töid 29. novembril 2012. a. vastu võttes teadlik, et hageja poolt teostatud tööd ei vasta kokkulepitud tingimustele. Tööde teostamisel on kulunud vähem materjali, kui teostatud tööde aktis nr. 1 märgitud. Allkirja tööde vastuvõtmise kohta andis kostja esindaja KÜ Mardi 12 esindajale heas usus, et leping on täidetud. Hageja ise lepingu objekti üleandmisel ei viibinud. Kostjal puudus info, et lisaks koristamata ehitusprahile ei vasta lepingu objekt ka lepingus kokku lepitud tingimustele. 30. novembril 2012. a. esitas hageja kostjale arve, mis sai osaliselt tasutud, kuna suurem osa töödest oli lõpetatud. Ülejäänud osamakse tasumine pidi tulema „Hoovid korda“ projekti raames. Märtsis 2013. a. kontakteerus hageja kostjaga taaskord, kui kostja ei nõustunud enne arvet tasuma, kui lepingu objekt on lepinguga vastavusse viidud ja kui hageja on alandanud hinda, lähtudes tegelikult teostatud töödest ja kasutatud materjalidest. Lähtudes nendest asjaoludest, on kostja õigustatud nõudma lepinguobjektiga seotud puuduste kõrvaldamist, ühtlasi on ta seoses lepingu lisas 1 nimetatud materjalide koguse vähenemisega õigustatud nõudma hinna alandamist. Maakohtu otsus 18. juuli 2013. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3488, 07 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja, KÜ Mardi 12 ja kostja sõlmisid

19.novembril 2012. a. töövõtulepingu nr. 20/2012 kortermajade Mardi 12 ja Mardi 14 vahelise piirdeaia ja prügimaja ehitamiseks. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja võttis
29.novembril 2012. a. hageja poolt teostatud tööd vastu ning et hageja esitas 30. novembril 2012. a. kostjale töövõtulepingu alusel arve nr. 20120058 ja kostja on selle 7. detsembril 2012. a. osaliselt, 1638, 33 euro ulatuses tasunud. Poolte vahel on vaidlus tasumata võlgnevuse suuruse üle. Samuti leidis kostja, et hageja on kasutanud töövõtulepingus sätestatust vähem materjale ning teostatud tööd on puudustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS § 108 lõikest 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Töövõtulepingu nr. 20/2012 p. 2 kohaselt oli lepingu objektiks Tallinnas Mardi 12 ja Mardi 14 asuvate kortermajade vahelise piirdeaia ja prügimaja ehitamine Mardi 14 maja kõrvale lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. Sama lepingu p. 5. 1 kohaselt leppisid pooled kokku, et tellija (kostja ja KÜ Mardi 12) kohustub tasuma hagejale punktis 2 märgitud töö tähtaegse tegemise eest kokku 8544 eurot, millele lisandub käibemaks, ning lepingu p. 5. 2 kohaselt leppisid pooled kokku, et kuna on kaks tellijat, siis kumbki tellija maksab pool lepingu punktis 5. 1 nimetatud summast. Hageja teostas töölepingujärgsed ehitustööd. 29. novembri 2012. a. teostatud tööde aktist nr. 1 nähtuvalt on nimetatud aktile alla kirjutanud hageja ning ka kostja. Akti kohaselt kontrollisid tellijad, s. h. kostja, tööde vastavust töövõtulepingule nr. 20/2012. Kostja väited selle kohta, et hageja ei andnud kostjale võimalust lepinguobjekti koos üle vaadata ja allkirja tööde vastuvõtmise kohta andis kostja heas usus, arvates, et leping on täidetud, on paljasõnalised ja tõendamata. 3(6)

Töövõtulepingu nr. 20/2012 p. 11. 1 kohaselt esitab töövõtja tööde lõpetamise järgselt akti tehtud tööde kohta, mille tellija on kohustatud aktsepteerima või vaidlustama 3 tööpäeva jooksul peale akti esitamist. Kui tellijal on vastuväiteid tehtud tööde aktsepteerimisel, siis ei ole tellijal õigust jätta aktsepteerimata akti täies ulatuses, vaid ainult vaidlusaluse osa suhtes. Kui tellija ei kirjuta tööde üleandmis-vastuvõtmisaktile alla ega esita pretensioone nõutud tähtaja jooksul, loetakse vastav töö tellija poolt vastuvõetuks. Kostja on teostatud tööde aktile alla kirjutades aktsepteerinud ja vastu võtnud hageja poolt teostatud tööd. Kuna kostja hagejale teostatud tööde osas töövõtulepingu punktis 11. 1 sätestatud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitanud, siis tuleb lugeda hageja poolt teostatud tööd kostja poolt vastuvõetuks. Eeltoodust tulenevalt on kostja oma allkirjaga kinnitanud, et on teostatud töö üle kontrollinud ning vastu võtnud, töövõtulepingus sätestatud tähtaja jooksul ta hagejale pretensioone esitanud ei ole. Kostja poolt välja toodud puudused kuuluvad lepingus sätestatud garantiiperioodi valdkonda ning ei ole aluseks töövõtulepingust tulenevate kohustuste mittetäitmiseks kostja poolt. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Asja lahendamisel ei kontrollinud kohus kostja esitatud tõendeid ega asunud seisukohale, et hageja teostatud tööde tegelik maht ei olnud lepinguga vastavuses, s. h. jättis kohus kontrollimata kostja õiguse kasutada õiguskaitsevahendina hinna alandamist, mis oleks kaasa toonud nõude vähendamise. Kostja on nõus tasuma nõude sellises ulatuses, milline see on pärast vaegtööde ja vähem kulutatud materjali mahaarvamist. Kostja vaatas 15. augustil 2013. a. koos Korbett OÜ-ga hageja poolt teostatud tööd üle. Sellest selgus, et nõudesummat tuleb vähendada seoses vähem kulutatud materjaliga 707, 81 euro võrra, mis moodustab 20, 29% nõudest. Kostja tellis Korbett OÜ-lt hinnapakkumise hageja poolt teostatud vaegtööde parandamiseks. Nimetatud hinnapakkumise rahaliseks väärtuseks on 1360 eurot, millele lisandub käibemaks 272 eurot. Sellest tulenevalt kulub vaegtööde tegemiseks 1632 eurot. Seoses sellega tuleb nõudesummat vähendada täiendavalt 1632 euro võrra. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja poolt esitatud nõuet vähendada 1148, 26 euroni. Kohus ei ole võtnud seisukohta kostja poolt esitatud vaegtööde ja vähem kasutatud materjalide osas, mis puudutab hinna alandamist (nõude vähendamist). Riigikohus leidis otsuses 3-2-1-13-04, et kuna tasu vähendamise nõudeõigust saab maksma panna hagi teel, siis õiguskorra tõhususe huvides võiks kõne alla tulla tasu vähendamise nõudeõiguse maksmapanek ka kohtumenetluses esitatava vastuväite kaudu. Kohus ei ole hagejal palunud esitada kalkulatsiooni, mis annaks aluse nõude vähendamiseks, s. h. hagimenetluse lõpetamiseks kompromissi teel. Kohase ja mittekohase täitmise väärtusi peab tõendama hageja. Asjaolu, et kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei ole võimalik kindlaks teha, peab samuti tõendama hageja (Riigikohtu otsus 3-2-1-111-07). Kuna hageja ei ole andnud kostjale võimalusi kohtuvälisteks läbirääkimisteks ja kokkulepete sõlmimiseks nõude vähendamise osas (k. a. kohtumenetluse ajal), ei saa asuda seisukohale, et hageja teostab vaegtööd garantiiremondi raames. Hagejal on maksuvõlg, millest tulenevalt ei ole ta rahaliste vahendite puudumise tõttu võimeline garantii korras vaegtöid parandama. Kostja on nõus tasuma hagejale nõudesumma osa, mis lepingu järgi on tasumata, kuid millest on maha arvestatud vaegtööd, vähem kasutatud materjalid ning garantii korras rekonstrueerimisele kuluv raha. Kostja on nõus kohtu nõudmisel sellega, et garantiitööd teostab hageja tingimusel, et kohus määrab ehitusjärelevalveks eksperdi Lembit Sõmeri. Nimetatuga kaasnevad kulutused on oluline jätta hageja kanda. 4(6)

Kostja palub võtta tõenditena asja juurde KÜ Mardi 14 ja Korbett OÜ kalkulatsiooni Traveter Ehitustööd OÜ poolt teostatud töödele ning Korbett OÜ hinnapakkumise Traveter Ehitustööd OÜ poolt teostatud vaegtööde parandamiseks. Kostja maakohtule neid tõendeid ei esitanud, sest tegi kohtumenetluse ajal hagejale ettepaneku objekt ühiselt üle vaadata ja nõudesummat korrigeerida. Nõudesumma korrigeerimine ja vastavusse viimine tegelike kulutustega on hageja kohustus. Kohus hagejalt kalkulatsiooni ei nõudnud. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, küll tuleb otsuse põhjendust täpsustada ja täiendada. Otsuse resolutsioon jääb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg. 1 p. 21 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Esmalt märgib kolleegium, et apellatsioonkaebus on vastuoluline, sest nõustunud maakohtu menetluses osaliselt hagiga ja tunnistades ka apellatsioonkaebuses oma kohustust hagejale tehtud tööde eest täiendavalt tasuda, on kostja ometi taotlenud hagi rahuldava kohtuotsuse täielikku tühistamist. Maakohus tuvastas, et pooltel oli töövõtuleping kortermajade Mardi 12 ja Mardi 14 vahelise piirdeaia ja prügimaja ehitamiseks, et töö maksumuseks oli 10.252, 80 eurot (koos käibemaksuga), millest kostja pidi tasuma poole, et hageja tegi tööd ja esitas need kostjale ühes teostatud tööde aktiga vastuvõtmiseks, et kostja võttis 29. novembril 2012. a. tööd vastu ja allkirjastas sellekohase akti, et hageja esitas 30. novembril 2012. a. kostjale tehtud tööde eest kokkulepitud tasu saamiseks arve summas 5126, 40 eurot ning et kostja selle 7. detsembril 2012. a. osaliselt, 1638, 33 euro ulatuses tasus. Neid asjaolusid ei ole kostja apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Hagi on esitatud töövõtutasu saamiseks. VÕS § 635 lg. 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg. 1 lause 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma ning VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi lause 2 kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Maakohus on tuvastanud ja apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud asjaolu, et pooled olid lepingueseme vastuvõtmises kokku leppinud ning kostja ka tegelikult võttis hageja poolt tehtud töö vastu. TsMS § 637 lg. 4 lause 1 kohaselt, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Et kostja võttis hageja poolt tehtud töö vastu, siis on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja keeldub hagejale osaliselt (määratlemata summas) tasu maksmast, väites, et hageja poolt tehtud töö ei vasta tegelikult lepingutingimustele. Seejuures ei ole kostja esile toonud, millised on tema hinnangul töö puudused ja milles need väljenduvad. VÕS § 644 lg. 1 lause 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Pooltevahelise lepingu punktis 11. 1 lepiti muuhulgas kokku, et töövõtja esitab tööde (või tööetapi) lõpetamise järgselt akti tehtud tööde kohta, mille tellija on kohustatud aktsepteerima või vaidlustama kolme tööpäeva jooksul peale akti esitamist. Osundatud lepingupunktist tuleneb, et kostja pidi kolme päeva jooksul talle vastuvõtmiseks esitatud tööd üle vaatama ja puudustest töödes hagejale teatama. Selliselt saab vastavalt 5(6)

lepingule tööde üleandmiseks ja hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise VÕS § 644 lg. 1 lause 1 kohaseks mõistlikuks ajaks pidada kolme päeva, nagu pooled ise kokku leppisid. Kostja vaatas vastuvõtmiseks esitatud tööd teostatud tööde akti (tl. 12) kohaselt üle, võttis need vastu ega esitanud hagejale seoses töö väidetavate puudustega mingeid etteheiteid. Hageja poolt lepingutasu saamiseks esitatud arve tasus kostja osaliselt

7.detsembril 2012. a., teavitamata ka siis hagejat väidetavatest puudustest töös. Esimest korda esitas kostja väite töö mittevastavusest lepingutingimustele rohkem kui neli kuud pärast töö vastuvõtmist. Kostja ei ole ka kohtumenetluses esile toonud puudusi töös, mida ta nüüd hagejale ette heidab, kostja ei ole aga tuginenud ka sellele, nagu oleks tegemist varjatud puudustega, mida ei olnud võimalik töö ülevaatamisel avastada. VÕS § 644 lg. 3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Eespooltoodust nähtub, et kostja ei teatanud hagejale töö väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ehk kolme päeva jooksul töö vastuvõtmiseks esitamisest. Kostja ei ole ka esile toonud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, nagu oleks hagejale töö puudustest teatamata jätmine olnud mõistlikult vabandatav. Seega on kostja vastavalt VÕS § 644 lg. 3 lausele 1 kaotanud õiguse töö puudustele tugineda. Mingitele elulistele asjaoludele, mis võiksid vastavalt VÕS § 645 lg. 1 punktidele 1 või 2 anda aluse töö mittevastavusele tugineda vaatamata töövõtjale puudustest õigeaegselt teatamata jätmisele, ei ole kostja samuti tuginenud. Nii ei ole kostja esile toonud ühtegi fakti, mille põhjal võiks järeldada, nagu oleks hüpoteetiline lepingutingimustele mittevastavus tekkindu töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu (p. 1) või nagu oleks töövõtja teadnud või pidanud teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale (p. 2). Et kostja on kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele väidetavale mittevastavusele, ei ole tal õigust keelduda sel põhjendusel hagejale töö eest tasu maksmast või hinda alandada ja hagi tuleb juba ainuüksi sellest tulenevalt rahuldada. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium veel, et kuna vaidluse all ei ole olnud asjaolu, et kostja on hageja poolt vastuvõtmiseks esitatud töö vastu võtnud, siis ei ole vaidluse lahendamiseks oluline see, kes konkreetselt kostja nimel töö vastuvõtuaktile alla kirjutas. Et kostjal ei ole õigust töö väidetavatele puudustele tugineda, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kogu lepingujärgse tasu maksmist, apellandi väide selle tasu sisu kohta ei ole aga asjakohane. Hageja garantiikohustus ei mõjuta hageja poolt kostjalt lepingutasu saamiseks esitatud nõude lahendamise tulemust. Apellatsioonkaebusele lisatud töövõtuleping ja teostatud tööde akt tuleb apellandile tagastada, sest need on kohtutoimikus juba olemas. Kaebuses taotletud uute tõendite vastuvõtmiseks ei ole alust. Kaebuses ei ole tuginetud faktilistele asjaoludele, millest nähtuks, et tõendeid ei saanud apellant varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel ja mis TsMS § 652 lg. 3 punkti 2 alusel võimaldaksid ringkonnakohtul neid tõendeid koguda. Pealegi võtab kohus vastu üksnes asjakohased tõendid (TsMS § 238 lg. 1), et aga kostja on eespooltoodud põhjendusel kaotanud õiguse töö puudustele tugineda, siis ei ole tõenditel puuduse väidetava ulatuse kohta vaidluse lahendamiseks ka tähtsust. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellandil TsMS § 171 lg. 1 alusel kanda apellatsioonimenetluse menetluskulud.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik 6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.