lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-13874/49

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-13874/49
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2526
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 286 lg 1, 2Kulutuste hüvitamine üürnikuleVÕS § 285 lg 1Üürniku poolt asjale tehtavad parendused ja muudatusedAÕS § 74 lg 1Kaasomandi käsutamine tervikunaKOS § 12 lg 1TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2014.a Tartu

Tsiviilasja number

2-11-13874

Tsiviilasi

Larissa Minetsi hagi Aivar Lutteri vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

975,32 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. mai 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Larissa Minetsi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja):

XXXXXXXXXXX)

Larissa

Minets

(isikukood:

Vastustaja (kostja): Aivar Lutter (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Katrin Tamre

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 10. mai 2013.a otsus osaliselt, s.o osas, milles kohus rahuldas kostja Aivar Lutteri tasaarvestustaotluse summas 975,32 eurot ja vähendas nimetatud summa võrra kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat summat (kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2.3 ja 2.4). Saata asi tühistatud osas maakohtule uueks arutamiseks.
2.Ülejäänud osas jätta Tartu Maakohtu 10. mai 2013.a otsus muutmata.
VÕS § 1018 lg 1Käsundita asjaajamise mõiste
VÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste
VÕS § 200 lg 4Tasaarvestuse piirangud
3.
Rahuldada Larissa Minets’i apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Larissa Minets esitas 24. märtsil 2011 Tartu Maakohtule hagi Aivar Lutteri vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12. septembril 2008 üürilepingu, mille kohaselt kohustus hageja andma kostja kasutusse eluruumi aadressil Turu 13-48, Tartu. Üürilepingu p-de 2.1 ja 2.2 kohaselt pidi kostja maksma üüri 3 500 krooni kuus ja eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Maksete tähtpäevaks oli iga kuu 25.30. kuupäev (üürilepingu p 2.4). Kostja ei täitnud oma kohustust nõuetekohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse 3 376,45 eurot, kõrvalkulud 496,24 eurot (sh kommunaalkulud 440,82 eurot, elektrienergia eest 27,67 eurot ja gaasi eest 27,75 eurot), veeboileri parandamise kulud 19 eurot ja lisanduv viivis alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja ei ole tõendanud üüritasu muutmise kokkuleppe sõlmimist. Hageja ei ole andnud nõusolekut akende ja ukse vahetuseks ega kiitnud nende vahetust heaks, seega puudub alus hageja nõude tasaarvestamiseks kostja poolt väidetavalt kantud kulutustega. Kostja ei ole tõendanud arvete nr 20341 ja 20318 tasumist. Hageja on veendumisel, et kostja poolt kohtule esitatud arvetel olevatel kaupadel puudub seos hageja korteriga.
2.A. Lutter vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et alates 01.09.2009 leppisid pooled kokku üüri alandamises 2 000 kroonini kuus. Kõrvalnõuetega kostja ei nõustu, sest hageja on esitanud teenuseosutajatele valeandmeid mitmete teenuste aluseks olevate näidikute näitude kohta. Samuti oli pooltel kokkulepe, et lepingu lõpetamisel viimase kuu kommunaalmakseid kostjal tasuda ei tule. Kostjal puudub kohustus tasuda vee eest, mida ta pole tarbinud. Kostja ei nõustu ka nõuetega elektri ja gaasi eest, sest kostjal puuduvad andmed selle kohta, millised näidud on hageja teenuseosutajatele esitanud. Veeboileri remont on teostatud alles 2011. a märtsis, s.o pärast kostja poolt korteri vabastamist detsembris 2010. a. Seadmete remont ja hooldus tervikuna on üürileandja kohustus. Kostja vahetas hagejale kuuluvas korteris kolm akent ja välisukse. Kostja nõudis VÕS § 286 lg 1 või alternatiivselt VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 alusel parenduste eest hüvitist summas 1 385,60 eurot ja palus tasaarvestada kulutused üürivõlgnevusega. Aknad olid vanad, ei pidanud tuult ja talvekuudel oli korteris külm. Korteri uks ja lukk olid amortiseerunud. Hageja oli parenduste tegemisega nõus. Samuti on ilmselge, et akende ja ukse vahetamisega on oluliselt tõstetud hageja korteri turuväärtust.

MAAKOHTU OTSUS

3.Tartu Maakohtu 10. mai 2013 otsusega võttis kohus vastu L. Minetsi loobumise kahjunõudest summas 19 eurot ning lõpetas selles osas menetluse osaliselt. Kohus rahuldas

hagi täielikult ja tasaarvestuse avalduse osaliselt ning jättis 75% menetluskuludest A. Lutteri kanda ja 25% menetluskuludest L. Minetsi kanda. Kohus leidis, et hagi üüritasu nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja esitatud dokumendid ei tõenda üüritasu vähendamise kokkuleppe sõlmimist. Tõesem on hageja väide selle kohta, et hageja on ise valesti arvestanud võlguolevaid summasid, kuid eksimus võla arvestuses ei viita ega tõenda kokkulepet üüri alandamiseks. Vastavalt üürilepingu p-le 5.4. pidid igasugused kokkulepped üürilepingu muutmiseks olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid leppinud kokku kirjalikus vormis üürilepingus sätestatud üüritasu muutmises, ega ka seda, et hageja aktsepteeris üürilepingu tingimuste muutmist muul viisil kui kirjalikus vormis. Ukse paigaldamisele tehtud kulutused ei kuulu hüvitamisele, sest pooled ei ole ukse paigaldamise osas kokku leppinud. Hageja on korduvalt teatanud, et ei soovi ukse vahetust ega kiitnud ukse paigaldamist heaks. Kostja taotlus tasaarvestada hageja üürivõlgnevus kostja poolt kantud ja hageja korteri parendamiseks tehtud kulude osas tuleb rahuldada osaliselt, s.o akende paigaldamisega seotud kulude osas. Hageja aktsepteeris oma käitumisega akende paigaldamist, mida kinnitab pooltevaheline e-kirjavahetus. Kostja ei ole käitunud hageja suhtes hea tahet vastaselt. Seega tuleb kostja poolt tehtud kulutused akende paigaldamisele summas 15 260,51 krooni (975,32 eurot) tasaarvestada hageja nõudega. Kohus rahuldas hagi kõrvaltasude nõudes summas 817,29 eurot (kostja võttis 14.11.2011 toimunud kohtuistungil nõude õigeks) ning üüritasu nõudes summas 3 152,76 eurot, kokku 3 970,05 eurot. Eelnimetatud kogusummast kuulub tasaarvestamisele akende paigaldamise kulud 975,32 eurot. Seega peab kostja hagejale hüvitama 3 970,05 – 975,32 = 2994,73 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.L. Minets esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab Tartu Maakohtu 10. mai 2013 otsuse osas, milles kohus rahuldas A. Lutteri tasaarvestusnõude. Samuti vaidlustas apellant maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotuse. L. Minets palus ringkonnakohtul teha uus otsus, millega jätta A. Lutteri tasaarvestustaotlus summas 975,32 eurot rahuldamata ning lugeda A. Lutterilt väljamõistetuks L. Minetsi kasuks summa 3 970,05 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole tõendatud akende vahetamisega seotud kulude kandmine summas 975,32 eurot. Kohus on rahuldanud kostja tasaarvestamise avalduse paljasõnaliste väidete pinnalt ega ole viidanud ühelegi tõendile; 2) ei ole kostja nõue VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestatav, sest apellant on kostja tasaarveldustaotlusele vastu vaielnud, leides, et kostja ei ole akende vahetamiseks tehtud kulutusi tõendanud; 3) ei ole apellant saanud akende paigaldamisest mingit kasu, sest akende vahetamine on olnud ebakvaliteetne ja mittevajalik. 4) ei ole maakohus käsitlenud, kas aknad kuuluvad üüritud asja koosseisu. Aknad on kõikide korteriomanike kaasomandis ja vastustaja tegevust saaks õiguspäraseks lugeda vaid juhul, kui akende vahetamise kohta eksisteeriks Turu 13 kõikide korteriomanike nõusolek. Korteriomanike otsuseid või kokkuleppeid ei ole kostja maakohtule esitanud; 5) ei ole kostja rääkinud hagejaga läbi ega saanud nõusolekut akende vahetamiseks. Hageja ei ole nõustunud akende vahetamisega. Samas ka hageja nõusolek ei asendaks AÕS § 74 lg 1 sätestatud kaasomanike kokkulepet või KOS § 12 lg 1 järgset kokkulepet.
5.A. Lutter vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja tõendanud kulutuste kandmise seoses akende paigaldamisega (kd I tl 95). Apellant ei ole esitanud vastuväiteid kostja esitatud tõenditele; 2) on kohus õigesti jõudnud järeldusele, et apellant andis akende vahetamiseks oma nõusoleku (kd I tl 190-192); 3) kui kohus peaks asuma seisukohale, et täitmata on VÕS § 285 lg 1, 2, 286 lg 2 eeldused, siis palub vastustaja rahuldada esitatud tasaarvestuse taotluse alternatiivselt käsundita asjaajamise sätete alusel (VÕS § 286 lg 2, 1018 lg 1 p 1 ja p 2, 1023 lg 1), nagu kostja on taotlenud juba eelnevas menetluses. Kostja tegutses apellandi soodustamise eesmärgil, kostja ei olnud kohustatud aknaid ja uksi vahetama, hageja kiitis akende vahetamise heaks ning akende ja uste vahetamine vastab apellandi huvidele ja tema eeldatavale tahtele; 4) ei ole apellant esitanud maakohtu menetluses väidet, et aknad kuuluvad kõigi korteriomanike kaasomandisse ega põhjendanud uue asjaolu esitamist, mistõttu tuleb apellandi taolised argumendid jätta tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 10. mai 2013.a otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus rahuldas kostja tasaarvestustaotluse ja vähendas tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat summat 975,32 euro võrra. Ringkonnakohus on seisukohal, et rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, mistõttu tuleb tsiviilasi saata tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Tartu Maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kõrvaldada menetlusnormide rikkumist apellatsioonimenetluses, kuna see tooks tõenäoliselt kaasa eelmenetluse ülesannete täiendava täitmise mahus, mida ei saaks pidada apellatsioonimenetluse olemusega ja menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas olevaks. L. Minetsi apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele maakohtu otsuse tühistamist puudutavas osas. Taotlus jätta rahuldamata kostja A. Lutteri tasaarvestuse korras esitatud vastunõue ja mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 975,32 eurot (s.o kokku 3970,05 eurot) tuleb maakohtul lahendada asja uue arutamise käigus.
7.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on apellatsiooniastmes vaidlus üksnes selles, kas kostjal oli õigus teostada hageja nõudega tasaarvestus 975,32 euro ulatuses ja kas sellest tulenevalt oli põhjendatud arvata nimetatud summa maha hageja kogunõudest summas 3970,05 eurot. Seega ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus asus seisukohale, et hagejal (üürileandjal) on kostja (üürniku) vastu nõue summas 3970,05 eurot. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetava summa lõplik suurus sõltub aga sellest, kas ja missuguses summas leiab tõendamist kostjal hageja vastu üürilepingu esemele tehtud parenduste hüvitamise nõude olemasolu ning kas sellega seoses on põhjendatud teostada poolte vastastikuste nõuete osas tasaarvestus.
8.Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud täitmata selgitamiskohustuse selles osas, mis puudutab kostja tasaarvestusavalduse aluseks olevaid asjaolusid ja õiguslikke eeldusi.

VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuse tegemise eelduseks, et pooltel on teineteise vastu rahalised või muud samaliigilised nõuded. Tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestava poole ehk kostja (teise poole ehk hageja vastu suunatud) nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel (hagejal) on nõue tasaarvestava poole (kostja) vastu, sõltumata selle nõude täitmise tähtaja saabumisest.

9.Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, missugusel õiguslikul alusel luges kohus kostjal tekkinuks hageja vastu hüvitisnõude summas 975,32 eurot. Kostja tugines tasaarvestusavalduse tegemisel asjaolule, et ta tegi hageja korteris akende vahetamiseks kulutusi summas 975,32 eurot ning see summa tuleb hagejal kostjale hüvitada. Hageja esitas vastuväited, mille kohaselt ei ole ta andnud akende vahetuseks nõusolekut ja akende vahetusele tehtud kulutuste suurus ei ole tõendatud. Oma hüvitisnõude õigusliku alusena tugines kostja VÕS §-le 286. Ringkonnakohus nõustub kostja poolt märgitud nõude õigusliku kvalifikatsiooniga. Üürniku võimalik nõue tema poolt tehtud parenduste ja muudatuste hüvitamiseks saab käesoleval juhul tuleneda VÕS § 286 lõikest 1, kuna üürniku poolt korterile tehtavate kulutuste hüvitamist ei ole reguleeritud pooltevahelises üürilepingus (t I kd lk 7-8). Lepingus on (punktides 3.2.3, 3.4.1 ja 3.4.2) teatud ulatuses käsitletud vaid seda, missugustel eeldustel oli üürnikul õigus eluruumis parendusi ja muudatusi teha ning lepingu lõppemisel parendused või muudatused eemaldada. Lepingu punktide 3.4.1 ja 3.4.2 sisu kattub üldjoontes VÕS § 285 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga. Üürilepingu p 3.2.3. kohaselt kohustus üürileandja mitte keelduma üürnikule nõusoleku andmisest eluruumist parenduste ja muudatuste tegemiseks, kui see on vajalik eluruumi kasutamiseks.
10.Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks menetlusosalistega arutanud VÕS § 286 kohaldamise eeldusi ja sellega seotud tõendamiskoormise jaotust. VÕS § 286 lg 1 kohaselt võib üürnik nõuda üürileandjalt mõistlikku hüvitist juhul, kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud. Üürniku nõude eelduseks on seega, et: (1) üürnik oleks teinud üürilepingu eseme (korteri) suhtes muudatusi või parendusi; (2) muudatused või parendused oleksid tehtud üürileandja nõusolekul, ja (3) üürilepingu esemeks oleva asja väärtus on üürniku poolt tehtud muudatuste või parenduste tagajärjel oluliselt suurenenud. Asja väärtuse suurenemist tuleb hinnata lepingu lõppemise seisuga. VÕS § 286 lg 1 alusel tekib üürnikul kõigi eelnimetatud eelduste täidetuse korral õigus nõuda mõistlikku hüvitist.
11.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole asjas leidnud tuvastamist eelkõige asjaolu, et üürilepingu esemeks oleva asja, s.o hagejale kuuluva korteri väärtus oleks oluliselt suurenenud üürniku (kostja) poolt tehtud muudatuste või parenduste, s.o uute akende paigaldamise tulemusena. Tõendamiskoormis tõendamaks üürilepingu eseme (korteri) väärtuse suurenemist üürniku poolt tehtud parenduste tagajärjel lasub üürnikul. Üürnik peaks oma nõude maksmapanekuks suutma tõendada, et üürileandja saab uute akende paigaldamisest mingil konkreetsel viisil kasu. Seejuures tuleb arvestada ka üürileandja kavatsusi üürilepingu eseme suhtes. Nt juhul, kui üürileandja soovib korteri ka edaspidi üürile anda, tuleks üürnikul tõendada, et tänu uutele akendele on üürileandjal võimalik saada suuremat üüri. Kui üürileandja kavatseb korteri võõrandada, tuleks tõendada, et tänu uutele akendele on üürileandjal võimalik saada korteri eest kõrgemat hinda. Samas võivad üürniku poolt tehtud parendused olla üürileandja jaoks väärtusetud (nt juhul kui üürileandja tõendab, et kavatseb korteris teostada kapitaalremondi, mille käigus kuuluksid väljavahetamisele ka üürniku poolt paigaldada lastud aknad).

Ringkonnakohus nõustub iseenesest maakohtu põhjendustega selles, et akende vahetuse sai lugeda teostatuks üürileandja (hageja) teadmisel ja nõusolekul (kohtuotsuse p 40), kuid ka üürileandja nõusolek ei anna üürnikule nõudeõigust akende vahetusele kulutatud summa hüvitamiseks. Hüvitise nõue tuleb kõne alla üksnes siis, kui parendustel või muudatustel on lepingu lõppedes üürileandja jaoks veel mingi väärtus. Apellant/hageja on menetluses muuhulgas esitanud väited, et hageja kui üürileandja ei saanud akende paigaldamisest mingit kasu, sest akende vahetamine oli ebakvaliteetne ja mittevajalik.

12.Maakohus on jätnud menetlusosalistega arutamata ka üürniku võimaliku hüvitisnõude suuruse. VÕS § 286 lg 1 alusel ei teki üürnikul õigust nõuda üürileandjalt nende rahaliste väljaminekute hüvitamist selles ulatuses, milles neid tegi üürnik ise. Selle asemel tuleb hüvitise suuruse määramisel lähtuda sellest, kas asja (korteri) väärtus on lepingu lõppedes parenduste või muudatuste tagajärjel suurenenud. Teisisõnu ei tule lähtuda mitte sellest, kui palju üürnik parendustesse või muudatustesse investeeris, vaid sellest, mis parenduste või muudatuste väärtusest lepingu lõppedes järel on. Ringkonnakohtu arvates on ka võimalik, et üürniku poolt tehtud parendused ja muudatused (akende vahetus) korteri väärtust ei suurenda või on parenduste või muudatuste väärtus lepingu lõppemise hetkeks juba amortiseerunud või muul põhjusel ära langenud. Alust ei ole asuda seisukohale, et korteri väärtus tõusis akende vahetuse tulemusena automaatselt selle summa võrra, mille üürnik akende vahetusse investeeris. Seega on maakohus põhjendamatult asunud seisukohale, et hagejal kui üürileandjal tuli kostjale kui üürnikule hüvitada 975,32 eurot ning nimetatud summa ulatuses oli kostjal õigus teostada tasaarvestus. Üürniku hüvitisnõude eelduste olemasolu ja hüvitisnõude suurus vastavalt VÕS § 286 lõikele 1 tuleb välja selgitada asja uuel läbivaatamisel, selgitades menetlusosalistele tõendamiskoormise jaotust ja võimaldades üürnikul (kostjal) esitada asjassepuutuvaid tõendeid oma nõude suuruse kohta. Eelkõige tuleb kostjal tõendada, et hageja vara (korteri) väärtus suurenes kostja poolt tehtud parenduste (akende vahetamise) tulemusena ja et hageja sai nendest parendustest varalist kasu.
13.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kui VÕS § 286 lg 1 alusel ei leia kostja hüvitisnõude olemasolu tõendamist, siis samadel faktilistel asjaoludel ei ole kostjal õigust nõuda üürileandjalt hüvitist VÕS § 286 lg 2 ehk käsundita asjaajamise sätete järgi. Ringkonnakohus on seisukohal, et üürniku õigus nõuda üürileandjalt korterile tehtud parenduste hüvitamist tuleneb VÕS § 286 lg-st 1 ja neile kulutustele ei laiene VÕS § 286 lõikes 2 sätestatu. VÕS § 286 lg 2 sõnastuse kohaselt saab lõike 2 järgi nõuda üksnes niisuguste („muude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud“) kulutuste hüvitamist, mida ei reguleerita lõikes 1. Ringkonnakohus selgitab lisaks, et VÕS § 286 lg 1 alusel esitatav üürniku nõue üürileandja vastu üürilepingu esemele tehtud kulutuste hüvitamiseks ei sõltu iseenesest sellest, kas kulutuste tegemine oli kooskõlastatud ülejäänud korteriomanikega. Nimetatud asjaolu võib kostja hüvitisnõude lahendamisel siiski tähtsust omada, kui Turu tn 13 korteriomanikud otsustavad nt üheaegselt vahetada kõigi korterite aknad või esitatakse apellandi vastu nõudeid sel alusel, et tema korteri aknad on vahetatud teiste korteriomanikega kooskõlastamata.
14.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt tuleb menetluskulude jaotus otsustada maakohtul vastavalt asja sisulise lahendamise lõpptulemusele.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.